Sellist autonoomiat piiravateks jõududeks peetakse tavaliselt inimese sees peituvaid jõude, nagu näiteks ihad ja tunded, mille suhtes inimene kunagi päris vaba pole. Ka on piiravate jõududena nähtud sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud antiigis ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel. 2. Vabaduse aspektid Mina näen vabadusel mitut erinevat aspekti. Usu-, tahte-, teo- ning valikuvabadus. Kui võtta näiteks euroopa nooruk, muslemi noor teismeline ja austraalia aborigeeni teismeline ja siis neid omavahel võrrelda, siis nad endi arust on ju kõik vabad. Aga kas ikka on ja mil määral nad on? On selge, et noor muslimi neiut ei saa tema usu tõttu pidada nii vabaks kui euroopa neiut ja kas aborigeen üldse teab, mis on vabadus tema primitiivse eluviisi juures. Ent ometi
Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ROCK MUUSIKA revulutsiooniline murrang mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne. Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valit...
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
M.O.T.T. 6 19. sajandi I poole filosoofia 19. sajandi I poole filosoofias domineeris kahe saksa mõtleja, Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770 1831) ja Arthur Schopenhaueri (1788 1860) vaheline antagonism, millest nende elu ajal väljus võitjana Hegeli mastaapne progressiivne maailmakäsitlus. 1820. aastal valiti Schopenhauer Berliini Ülikooli professoriks, kus pidas loenguid ka Hegel, kes tol ajal nautis edu oma kuulsuse tipul. Schopenhauer ajastas oma kursuse provokatiivselt täissaale nautinud Hegeliga samale ajale ning jäi ihuüksinda tühja auditooriumi seinade vahele. Hegeli kandev käsitlus, mille juured viivad tegelikult tagasi Fichteni, puudutab lahenduse ehk sünteesi formeerumist läbi teesi ja sellele vastanduva antiteesi konflikti. Kuulsa näitena kujutab Suur Prantsuse Revolutsioon ühiskonnas püstitunud teesi, millele paratamatult
20. sajandi paljud kunstistiilid vajasid vägagi keerulisi teooriaid, et neid tihtipeale üsna minimaalseid objekte saaks üle kanda kunstitasandile. On võimalik oletada, et kunst on jõudnud lõpule. Muidugi jätkub kunstitegemine. Kuid kunstitegijad, kes elavad n. ö. ajaloojärgsel kunstiperioodil, toodavad töid, millel puudub ajalooline tähtsus või tähendus, mida neilt oleme seni oodanud. Kunsti ajalooline järk on läbi, kui me saame teada, mis kunst on ja mida ta tähendab. Hegel ütleb, et kunst on vaba ainult siis, kui ta on enese pannud maksmasfääris, mida ta jagab koos religiooni ja filosoofiaga, saades niiviisi veel üheks viisiks ja vormiks, mille kaudu kõige avaramad vaimsed tõed jõuavad teadvusesse. Kunst on meie jaoks mineviku asi ja jääbki selleks. Danto, Arthur 1995. Kunsti lõpp. Looming 12 Anderson, Perry 1996 Ajaloo lõpud Vikerkaar 56 ja 910 Esteetika ja interdistsiplinaarsus
......................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism..........................................................................................................
ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kadri Pedak, Kristiina Marten KARL MARXI ELULUGU Referaat Juhendaja: lektor M.Kaseorg Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ELULUGU....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv ja noorus ...............................................................................................4 1.2. Üliõpilasaastad Bonnis ja Berliinis.........................................................................6 1.3 Doktoriväitekiri..................................................................................
ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku.
õigusmaastikul autori huviorbiiti. Kõnealuse kirjaliku seminaritöö eesmärgiks on analüüsida KarS'i. selle kuuluvust Eesti õiguskorda ning vastavust Euroopa Liidu õigusele, viies läbi analüüse nii süsteemiteooriast lähtuvalt, normipõhiselt kui ka rakendamispraktika spetsiifiliselt. 1 Telesaade Vabariigi kodanikud 10.12.2013. Arvutivõrgus: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=144652. 2 I. Saarelaid. Silmaring- peatükk filosoofia G. W. F. Hegel. Viljandi 2008. Lk. 137. 3 1. Õigustloova akti üldandmed Käesoleva õigusakti pealkiri on karistusseadustik. Seadus on vastu võetud 06.06.2001. aastal Riigikogu poolt. President on kõnealuse õigusakti oma otsusega välja kuulutanud. 3 Karistusseadustik jõustus 01.09.2002. aastal, olles avaldatud Riigi Teatajas.4 Õigusakti võib muuta või tühistada ainult seda välja andnud organ
ja intellekti kooskõla. Vaimu ja looduse süntees tuleb kõige selgemalt ilmsiks esteetilises kogemuses. Schelling identifitseeris transtsendentaalse subjekti mitte individuaalse hingega, vaid universaalse vaimuga, mis väljendab end kui tahe. Tahe on lõhenenud ja iga tema osa tunnetab end teiste Tahte osadega vastasseisus olevana. Kuid arengu käigus Tahte ühtsus taastub ja koos sellega hakkab iga indiviid tunnetama reaalsust kui Absoluuti, kui Jumalat (L10) GEORG FRIEDRICH HEGEL (1770 - 1831) (Vt õpikut) Tema müstitsismihuvist pärines veendumus, et eraldatus on ebareaalne. Näivalt iseseisev üksikobjektide eksistents on illusioon. Mitte miski pole ülimalt ja täielikult reaalne peale maailmakõiksuse (Parmenides!) Näivalt erinevad objektid on tervikeksistentsi aspektid, sellest lahutamatud. (Nt Kolmnurga nurgad ja küljed). Hegeli kuulus väide on, et kõik reaalne on mõistusepärane ja kõik mõistusepärane on reaalne
Madalmaades. Kultuur Peamine artikkel: Saksa kultuur Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
o Euroopa riigiteooria juured on antiikse Kreeka polise juures, kaasaegse AH alguspunkt on seotud siiski modernse Euroopa riigi tekkega, eriti aga Valgustusajaga. · Kaasaegse arusaama järgi on ühiskond ja riik selgelt eristatavad, sest modernne elu ja mõtlemine tugineb inimese autonoomiale ehk vabadusele. · Kuidas neid kahte riiki ja ühiskonda eristada, aga mitte teineteisest eraldada? o Georg W.F. Hegel: ühiskond ei saaks eksisteerida ilma riigita, ilma seadusteta, kuid me ei saa ka reaalselt rääkida riigist, kui pole eristatavat ühiskonda. · Valgustus: ühiskondlik kokkulepe: algselt vabad inimesed sõlmisid kokkuleppe valitsejaga, saades kuulekuse vastukaubaks korra, julgeoleku ja õigused (Rousseau). · Hobbes: nn loomuolukorras valitseb 'kõigi sõda kõigi vastu' => seetõttu peavad
KULTUURILUGU TEKSTIDES 1. Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus. Saranused: · Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid · Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule e...
suhtes, ainus milles võime kindlad olla on see, et elu on täis süüd ning hirmu · Norra kunstniku Edvard Munchi "Karje" JEAN PAUL SARTRE · Jean Paul Sartre (1905-1980) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof; ta tegeles tõsiselt vasakpoolse revolutsioonilise poliitikaga, õigustas ja ülistas kommunismi ja kommunistlikku terrorit · S filosoofias on kolm nn ajastut: algul domineerib ta filosoofias Husserl, siis Heidegger ja siis Hegel ja Marx · S arvates elame me Jumalata maailmas, kus meil pole muud valikud kui ise valida ja luua oma väärtused · S kasutas selle filosoofilise protsessi kirjelduseks fraasi me loome ennast · Need, kes kardavad sellist vabadust ja sooviksid normide ja reeglite juurde tagasi pöörduda omavad S arvates "halva usu" · S arvates on igaühel täielik valikuvabadus ja täisvereline elu ongi selle valiku
■ Marx: kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele, ■ marksistid: usuvad, et kapitalism ei jää püsima ja see peab lõppema töölisklassi poolt tekitatud revolutsiooniga. ■ 1848 F.Engelsiga “Kommunistliku partei manifest” peateos “Kapital” ■ Marxi filosoofia tugineb Saksa filosoofiale, Prantsuse poliitteadustele ja Briti majandusteadustele, kõige suurem osa lähtub Hegeli filosoofiast ■ Hegel: reaalsus on protsess, sellest arusaamine on ajaloolise muutumise protsessi mõistmises, muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, kõige põhjustab võõrandumine- see protsess jätkub kuni pole enam võõrandumist ■ Marx: võõrandumine, siis on inimestel esmakordne võimalus olla oma saatuse isand, see annab võimaluse vabaduseks, selline ühiskond võimaldab vabadust ja eneseteostust
Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis muutusid üha rohkem anonüümseks (ostja ja müüa suhe). 5. Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised ja miks? 6. Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused? Hegel: "Inimloomus ei ole valmis, vaid areneb objektiivse maailmaga." Siit järeldub: Mui me ei tunneta maailma nagu enda loodut, siis olemegi maailmast võõrandunud. Hegel räägib dialektikast: meie suhe asjadega, objektidega, ei ole mitte subjekti-objekti suhe, vaid see on dialektiline, st mõlemad mõjutavad teineteist. Meie vajdused objektiviseeruvad, võtavad vormi. Maailm on selline, nagu ta on, sest meie
Kuidas kogemus on võimalik? Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Hegeli dialektika Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud vastuolud: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise staadiumi varjatud vastuolude tulemus. 16
armsamaga. Romaan: ,,Ofterdingen". Talt on ka pärit fragmendid, mõttepäevik. Germaine de Stail üks esimesi autoreid, kelle puhul võib Prantsusmaal rääkida romantismist. Pani teoreetilised vaated kirja 1813. 2. nov 9. nov Friedrich Hölderlin(1770-1843). Elu lõpu veetis vaimuhaiglas. Pärit silmapaistmatust vaesest perekonnast. Läks õppima 5a teoloogiat Tübingeni ülikooli. Maksti stipendinumi. Õppis omaaja suurkujudega, Schelling ja Hegel. Seal õppis ka Hegel. 1795 läks Jenasse ülikooli. Hakkas tööle kuvernöörina ehk eraõpetajana. Kaupmees Gontat ja abikaasa Suzetta, tekkis lähedus naisega. Kaupmees kihutas Hölderlini välja. Esimene loominguline kimp: ,,Tübingeni hümnid." Tugevad Schilleri mõjud, kasutab retoorilist-filosoofilist paatost. Kirjutatud prantsuse revolutsiooni ajal ja selle mõju all. Kui muud luuletajad püüdsid eemalduda klassitsistlikust mõõdupuust, siis Hölderlin just kirjutab nt oode. Tema
) MIHHAIL: Põllumajandus? Ma pigem tapan ennast ära, kui õpin põllumajandust. Aga pärast kolme aastat Berliinis võiksin ma saada professorikoha. Ma olen selleks ettevalmistuse saanud. Fichtega ma läksin omadega rappa, ma tunnistan seda, Fichte üritas objektiivsest reaalsusest vabaneda, aga Hegel näitab, et reaalsust ei saa eirata, vastupidi, reaalsus on sise- ja välismaailma koostoimimine, saad aru, isa, ja harmoonia saavutatakse nende kahe maailma tormilistest kokkupõrgetest sündinud kannatuste läbi, nii nagu mina olen kannatanud. See on see, miks ma ei ole kunagi varem olnud iseendaga nii tasakaalus nagu praegu,
..'' ja ``on olemas ...'', tõsi küll, suhteliselt kohmakal ja piiratud viisil. Johann Heinrich Lambert konstrueeris, tõenäoliselt Leibnizist sõltumatult, Leibnizi süsteemiga sarnase sümboolse loogikasüsteemi, kus ta tõi olulise uuendusena sisse matemaatikast tuttava funktsiooni mõiste ja kasutas seda mitmekohaliste suhete (nagu näiteks ``A on B isa'') tähistamiseks. Ülimõjukad Saksa filosoofid Immanuel Kant (1724-1804) ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) tegelesid muu hulgas samuti sümboolse loogikaga, kuid üpris vähesel määral. Puhta mõistuse kriitikas viitab Kant loogikale kui lõpetatud, valmis tehtud konstruktsioonile. Kanti loengud loogikast tegelevad peaaegu ainult loogika ajalooga. Hegel kinnitab oma monumentaalses teoses Loogika, et senised loogikauuringud on olnud ``tehnilised manipulatsioonid'' ning asub seejärel uurima loogika ``sisu'' vastandades seda ``vormile''. Ei Kant ega Hegel tegelenud kuigivõrd sümboolse,
fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. - 19./20. sajandi vahetus 20. sajand - Modernism, avangardism, Postmodernism Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) Vorlesungen über die Ästhetik (Loengud esteetikast) (1835- 1838) 16. Mis on klassika? - Tümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma kodanik, hiljem scriptor - classicus: esmajärguline kirjanik - Teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood - Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima - Klassikaline periood eri maades - 17
defineeritav on samuti eitavas vormis. 4. reegel: Definitsioon peab olema arusaadav. (Ignotum per ignotius - tundmatu tundmatu kaudu.) Reegel kohustab definitsiooni koostama niisugusena, et defineerivas ei esineks mõisteid, mis on ebaselged ja vajaksid omakorda defineerimist. Selle reegli nõude vastu eksitakse üldjuhul harva, kuid Hegeliga on seda juhtunud, nähtavasti püüdest originaalsusega ületada eelkäijaid. Riiki defineerib Hegel järgmiselt: "Riik on maailma vaimu poliitiline ilmutis." Ebaselge on mõiste "maailma vaim", samuti "poliitiline ilmutis", mistõttu selles on topeltviga ja definitsioon on ebakorrektne. Olles ülevaadanud defineerimise 4 reeglit võib kokkuvõtteks öelda, et modaalsuselt on esimene ja neljas reegel kohustava, teine ja kolmas reegel - keelava iseloomuga. Reeglite tundmine ja nendest kinnipidamine võimaldab vältida ebakorrektsust defineerimisel. 2.5. Deskripteerimine.
suverään juhindub üldisest tahtest ja alamad alluvad seadustele). Inimestes toimub niimoodi moraalne progress. Kant oli demokraatia suhtes kriitiline, kuna leidis, et enamusreegel ohustab individuaalset vabadust. Rääkis vastastikkusel põhinevast (konstitutsioonilisest) vabariigist, kus ratsionaalsed olendid vastastikku üksteist toetavad ja koostööd teevad, kuid inimesed ise liiguvad oma õnne suunas. Moraalne vabariik, eetiline kogukond. Georg Friedrich Hegel (1770-1831) Õppinud teoloogiat, filosoofiat. Ülistas Machiavellit ja kardinal Richelieu'd, kes mõistsid "põhimõtet", mille kohaselt asjad [nende ajal] toimisid. Individuaalse moraali reeglid ei piira riikide tegutsemist. Riigil pole kõrgemat kohustust enda alalhoidmisest ja tugevdamisest. Religioon: (Herderist ja Lessingust inspireerituna arendas ideed, et) maailmareligioonid järgnevad üksteisele kui progressiivsed usulise tõe ilmutused ning nii toimub jumalik inimkonna harimine
SOFIE MAAILM Sofie on 15 aastane koolitüdruk Norras. Ta elab oma emaga, kes on pikalt tööl iga päev. Tema isa on meremees ja viibib harva kodus. Sofie saab ühel päeval postkasti kirja, millel seisab küsimus ,,Kes sa oled?". Ta on sokeeritud ja hakkab küsimuse üle mõtlema. Ta saab ka teise kirja, mis küsib ,,Kust sai alguse maailm?". Sofie mõtleb selle üle, kuid ei suuda leida vastust, sest ei suuda mõista, kuidas mitte millestki sai alguse saada miski. Kolmas kiri sisaldab sünnipäevaõnnitlust kellelegi Hilde Moller Knagile isalt. Telefoniraamatus sellist inimest ei leidu. Järgmine kiri tutvustab filosoofiakursust, mis hakkab tulema kirjade vormis. Esimene õppetükk räägib, et inimesed elavad suure jänese peal, keda mustkunstnik tõstab universumi kübarast välja. Täiskasvanud on sügaval jänese karvas, sest ei tunne enam maailma vastu huvi, nende jaoks on maailm tavaline. Karvade tippudes on väiksed lap...
Nt: sabata lätlane: klassitunnus: rahvus, liigi erisuse tunnus: põlisrahvuslane, 3) Ei tohi olla eitav. Punkt on matemaatiline suurus millel puuduvad mõõtmed. Nt: võõramaalane - klassitunnus: inimene, isik; liigi erisuse tunnus: isik, kel puudub antud riigi kodakontsus. 4) Definitsioon peab olema arusaadav. ignotim per ignotius - tundmatu. Ei tohi moodustada definitsiooni, kus ei tohi olla tundmatu tundmatu kaudu. Defineerimise eesmärk on defineeritavat tutvustada. Hegel (ta oli sõnadega edvistaja) defineerib: riik on maailma vaimu poliitiline ilmutis.4 reegli aspektist hinnatuna on see täitsa mööda. Riik on aparaat, organisatsioon, masin mille abil keegi võimutseb kellegi üle. Nt: teisipäev - klassitunnus: nädalapäev, liigi erisuse tunnus: teine päev nädalas, definitsioon - teine tööpäev nädalas. Kodus defineerida: 5 erineval viisil: Viis- klassitunnus: arvsõna; liigi erisuse tunnus: märgistab sõrmede arvu ühel käel; definitsioon:
kõikide vastu – enesesäilitamise tahe, kus rahu tuleb saada relvade abil, selleks aga on vaja lepingut; Rousseau – ratsionaalne leping e ühistahte vabadus). Mõju USA iseseisvusdeklaratsioonile, 20 saj demokraatia. Orgaaniline teooria – Aristoteles ja inimene kui ühiskonnas rolli täitja kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Hegel: maailma ajalugu kui maailmavaimu arengu kõrgeim vabadus ja mõistus, mille tipus on riik. Võimuteooria – tänu ühe grupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Totaalne riik ja haldusriik Liberaalriik (F. Lasalle: riik kui öövalvur) vs sotsiaalriik heaoluriik [riikliku tegevuse ulatus] Totalitaarriik vs õigusriik [riikliku tegevuse iseloom] Preestririik, feodaalriik, tehnokraatlik riik (teadlased ja mänedžerid), plutokraatlik riik
Aistinguid tajutakse ja tundeid tuntakse eri aegadel ja eri kultuuriruumides erinevalt, nende väärtustamine, tõlgendamine ja neist hoolimine on ajalooliselt muutuv. Igal ajastus valitseb oma “tunde-ja tajurežiim”, mille raames võtame vastu, mõtestame, näitame välja ja tõlgendamine oma emotsioone ja aistinguid erinevalt. KULTUURIFILOSOOFIA 12. Milles seisneb filosoofia ajaloolisuse ja kultuurisõltelisuse probleem? [Kultuurifilosoofia, lk 52–53] Georg Friedrich Wilhelm Hegel (1770 - 1831) sõnastas filosoofia ajaloolisuse ja kultuurisõltelisuse probleemi nii: kui filosoofia on ajalooliselt konkreetse kultuuri saavutus, mis kuulub ühe rahva “vaimu” juurde, siis kuidas on võimalik jõuda üldkehtivate tõdedeni (mida muidu filosoofia taotleb), mis kehtiksid mitte ainult ühes kultuuris ja ühel ajastul, vaid oleks üldinimlik. 6
kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes. Sellist lähenemist nimetatakse realismiks. Rahvusvahelise õiguse eitajate koolkond aktiviseerus 19.sajandil Hegel. Ta ütleb, et rahvõ ei saa sellepärast olemas olla sest riigivõim on absoluutne, see on viimane instants. Ajalugu on kantud maailmavaimu poolt, mis liigutab maailma progressi suunas, riik on maailmavaimu kehastuseks. Bismarck ütles, et suuri asju aetakse korda raua ja verega. Seda ei tehta mitte õiguse ega lepingutega. Briti uusaegsed mõtlejad Hobbs (inimene on hunt, pessimistlik käsitlus) ja Lock (inimene on lammas hundi nahas, kõik võidavad korda säilitades)
3. Selles väljendub riigi tahe 4. Ta on üldkohustuslike normide kogum 5. Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus: 1. Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. 2. Õiguses väljendub riigi tahe. 3. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Saksa majandusteadlane ja jurist Max Weber märkis, et poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise või sellega ähvardamise teel. Saksa filosoof Hegel ütles, et õigus on poliitika väljendus. Poliitika on riigi tegevus ühiskonna elu korraldamisel, st õiguspoliitika kaudu määratletakse, milliseid sotsiaalseid eesmärke millliste õiguslike vahenditega taotletakse. Õiguspoliitika toestub kahel põhilisel teel: 1. Õigusloome kaudu 2. Õiguse realiseerimise kaudu Demokraatlik riik on oma tegevuses piiratud: 1. Konstitutsioonist 2. Rahvusvahelistest lepingutest 3
· Teadustest olid arenenumad filosoofia, loodusteadused ja arstiteadus. *Poliitilised ja majanduslikud õpetused 19. sajandil Kujunemise aeg ja põhjused: Hakkasid välja kujunema 19. sajandi alguses seoses erinevate suhtumistega prantsuse revolutsiooni. Konservatism: · Olemasoleva säilitamine, aeglased muutused · Väärtustati traditsioone ja kultuuri · Inimene pidi ise hakkama saama · Esindajad olid E.Burke ja G.W.F. Hegel Liberalism: · Pooldasid vabadust, üksikisiku vabadust just. · Pooldasid järske muutusi · Esindajad Locke ja Rebesque · Tahtsid võrdseid võimalusi- vähe riiki, vähe makse. Sotsialism: · kaks suunda: 1) kommunism 2)sotsiaaldemokraatia · tekkis sest oldi vastumeelsed relvastatud võitlusele, pooldati poliitilist võitlus, nt nõuti võrõiguslikke valimisvõimalusi. Merkantilistid:
Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 19 Kultuur Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). Saksamaalt on pärit läbi aegade kuulsaid heliloojaid, kirjanikke, filosoofe, teadlasi ja leiutajaid. · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse Saksa Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal.
määral inimene kujundab looduskeskkonda; samuti küsimus ,,loodusest" päritust ja kultuuri poolt saadust inimeses endast (keha-vaim jne). Kolmandaks idee sellest, et inimene on ,,looduse kroon", et ta on võimeline kujundama looduskeskkonda ümber mis tahes viisil (s.h. on tal võim loodust kaitsta ja säilitada). Lääne kultuuris on kultuuri vastandamine loodusele väga levinud. Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest ,,välja murda". Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus.
ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on).
tänavavalgustuse. Üldine tahe on riigi aluseks, riigiks kogunemine toimus kõikide kokkuleppel. Demokraatia on parim riigivorm õiguste ja vabaduste kehtestamiseks ühiskondliku kokkuleppe teooria (tuleneb valgustusajastust), põhisisuks: antakse ära osa vabadusi et tagatud olemaks suuremad hüved. Omand tekitab ebavõrdsust mis tekkis põlluharimisega Immanuel Kant (22.04.1724 - 12.02.1804) - kategooriline imperatiiv. Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27.08.1770 - 14.11.1831): riik teostunud vabadus. Inimene on vaba, see vabadus tähendab inimese vabanemist egoismist. Iga inimene on egoistlik aga sellest tuleb vabaneda. Ntks hipid. Vabadus on võimalik vaid mingi inimühingu/ühenduse liikmena, seega kõrgeim ühendus on ülim vabadus riik seostub vabadusega. Loomuõigus riiki ei piira. Õiguse ülim allikas on riigi tahe. Riik on absoluutselt suveräänne. Juba liikumine viib natsisaksamaale see on aga vastuolus loomuõigusega.
ja mil määral inimene kujundab looduskeskkonda; samuti küsimus ,,loodusest" päritust ja kultuuri poolt saadust inimeses endast (keha-vaim jne). (3) Kolmandaks idee sellest, et inimene on ,,looduse kroon", et ta on võimeline kujundama looduskeskkonda ümber mis tahes viisil (s.h. on tal võim loodust kaitsta ja säilitada). Lääne kultuuris on kultuuri vastandamine loodusele väga levinud. Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest ,,välja murda". Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus.
Paari kuu pärast õnnestus tal leida endale püsiv töökoht müürsepa ja vabrikutöölisena. Kuna kaastöölised pidasid teda haritlaseks, sai temast Lausanne'i Müürseppade ja Mustatöötegijate Liidu sekretär, kelle ülesandeks oli teha propagandat. Ka andis ta itaalia keele tunde ning jätkas artiklite kirjutamist. Kui päevad veetis ta tööd tehes, siis õhtu- ja öötundidel hakkas ta innukalt lugema poliitilisi ning filosoofilisi autoreid: Kant, Hegel, Spinoza, Marx, Schopenhauer, Kautsky ja paljud teised. Eriti mõjutasid teda prantsuse vägivaldse revolutsionääri Louis Blanqui teosed, millest innustatuna hakkas Mussolini tänavatel vaidlema ning pidama kõnesid oma ametiühingule. Tema vaateid mõjutasid ka õhtud vene üliõpilastega, kellel ta lasi end kutsuda un apostolo di violenza'ks3. Kuna sotsialism oli tänu uutele vaadetele muutnud Mussolinile nii südamelähedaseks, hakkas ta endaga kaasas kandma Marxi pildiga medaljoni. 2
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
Rapla, või Ööpäevane temperatuuri kõikumine on sisemaal suurem kui rannikualadel. Komplitseeritum olukord on modaalsust väljendavate otsustustega. Probleem on tingitud sellest, et modaalsusest on loogikas hakatud kõnelema alles hiljuti - möödunud sajandi viimasel veerandil, ja teiseks sellest, et modaalses loogikas puudub ainuisikuline autoriteet, nagu on enamikes loogika haruteadustes: Aristoteles deduktiivses loogikas, J. Mill induktiivses loogikas, Hegel dialektilises loogikas. Samaga on seletatav ja vabandatav mõningane ebaselgus selle loogikaosa ülesehituses ja ebatäpsus terminoloogias. Seega, nimetatud probleemi käsitlusse ei tuleks suhtuda liigse pretensioonikusega 3. 5. Modaalsed otsustused. Probleemi käsitlemise keerukused algavad sellest, et seni on defineerimata mõisted "modaalsus", "modaalne otsustus", "modaalne loogika" jt. teemasse kuuluvad mõisted. Selline 6
Ideaalideks "inimkonna sõprus" või "üleüldine inimarmastus". Üksikinimestevahelise armastuse läte on teise inimese voorus. Harmooniline isiksus: ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ühes objektis. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tingimus ja tagajärg. Hegel: iga inimene on iseenda mõõt, kordumatu indiviid. Schlegel: ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse kaudu saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Armastus seatakse kõrgemale ühiskonnast ja riigist, riik peab seda aktsepteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt peab riik samuti toetuma armastusele, seega sundmehhanismi kadumine. Sõprus 1
vaja represseerida (1930ndate Saksamaa, Nõuk. Venemaa) Esindab “idealistlikku filosoofiat” Tatlin, III Internatsionaal. 1920 Põrandaalune mitteametlik progressi kujutamine vene avangard kunstis. Kunstiteosesse on kodeeritud progressi nool – alt vasakult läheb dünaamika ülevale paremasse serva. Kaks olulisemat progressi filosoofi: Georg W. F. Hegel (1770-1831) – saksa klassikaline idealistlik filosoofia - Vaimu progress Karl Marx (1818-1883) – materialistlik filosoofia - Tööriistade progress Hegellikku „ideede progressi“ väljendas visuaalselt kõrgmodernismi perioodi abstraktne kunst, mida loodi Lääne-Euroopas ja USA-s (Jackson Pollocki maalid). Marksistlik-leninlikku „tööriistade progressi“ väljendas visuaalselt
üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös. Seega: filosoofia võib olla nii õpetus, teadmiste süsteem, vaimumaailma maakaart kui ka
konstrueeriva tahtena. Puhta praktilise mõistuse põhiseadus ,,tegutse nii, et maksimum sinu tahtest alati võib kehtida printsiibina ja alusena üldisele seadusandlusele" Võtab omaks Montesquieu õpetuse võimude lahususest, tõstab esile seadusandluse, riigivormidest demokraaatia ainult konstitutsionaalne demokraatia on võimeline täielikult siduvat õiguskorda looma, mis on kõigile üksikisikutele kohustuslik. 2.13. Õigus kui rahvavaimu väljendus Georg Wilhelm Hegel, ajalooline koolkond. uurib ja vaatleb õigust moraali ja kõlbluse raamides, riik kui õiguse, moraali ja kõlbluse kroon. Õigus, riik ja kõlblus on ajaloolise kujunemise väljendid, mis avaldavad ja teostavad end rahvavaimus. Friedrich Carl von Savigny (1779- 1861) rõhutab veel rohkem rahvavaimu, õiguse ja rahva vahel valitseb orgaaniline side. Rahva veendumus liidab need kokku ühtseks tervikuks, mis samaaegselt
Metafüüsika põhiküsimus: mis (ja miks) on olev tervenisti? Miks on ülepea miski olemas ja mis moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused? Kui igat filosoofiaprobleemi võib pidada teatud üldistuseks: näit. mis on teadmine? mis on hea elu?, siis metafüüsika üldistab kogu oleva üle. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Idealism: ,,olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline"; Platon: ,,olev on idee"; Spinoza: ,,olev on substants"; Fichte: ,,olev on absoluutne Mina"; Hegel: ,,olev on objektiivne Vaim"). Materialism: ,,olev on materiaalne, meeleline"; Aristoteles: ,,olev on põhjuslikult kooshoidev tegelikkus (energia)"; Marx: ,,olev on materiaalne"; teaduslik realism: ,,olev on teaduslikult uuritav mateeria". Objektiivne idealism: ,,olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik"; Subjektiivne idealism: ,,olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega". Monism: ,,on ainult
sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad. Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed.
Teooria tuleb positiivselt tostada katsete abil. *Probleem: epistemoloogilised piirangud. Mis on teadmine? Kas meie teadmised rajanevad kindlal vundamendil? Ühiskonnas katseid teha ei saa. -Steve Bruce'i uurimus Põhja-Iiri terroriorganisatsioonidest UDA (Ulster Defence Association) ja UVF (Ulster Volunteer Force). Juhid - julmus? (tegelikult ainult 2/30) 70ndatel - juhiomadused ülekantud 80ndatel - juhiomadused spetsiifilised Ei saa tekitada terroriorganisatsioone -Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831): dialektika. Inimene ja tema ühiskond on kahetpidises suhtes. Tähendused, märgid on inimese poolt loodud ja need mõjutavad omakorda inimest. Ühiskond on pidevas muutuses. "Minerva öökull alustab lendu alles hämaras" -Antipositivism 20 sajandi alguse Saksamaal -Karl Marx (1818-1883): vaatas tööstusrevolutsiooni. Ei olnud positivism, aga majanduslik determinist. Väga mõjukas tänapäeva mõtlemise alus. Kolm ühiskonna mõtestamise võtit:
kellel on võimalus oma vetoõigusega tühistada sünedrioni otsus ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku.
õigusnormide koguna oma praktilise tähtsuse. Tallinna raad lakkas lõplikult olemast 1889. aastal, millega hääbus viimane Lübecki õiguse järgne institutsioon Tallinnas. VI Loeng *Kuidas sünnib riik, mis on vaja selleks , et oleks riik?- rahvast, territooriumi, piisavalt suurt ja suveräänsust. Võim , mis on usutav. 3 elemendi teooria: rahvas, territoorium, suveräänsus. *Eesti riigi sünd.-saksa filosoof Georg W. F. Hegel jaotab rahvad kaheks, ajalooga rahvad ja ajaloota rahvad. Ajalooga rahvad on need kellel on oma riik. Paljudel pole olnud võimalust riigiks saada, ajaloota rahvad. -Eesti rahvas kuulub nende rahvaste hulka kellel on riik, kuigi oleme selle korra maha mänginud ja siis tagasi võitnud. -Kõige raskem on esimest korda saada riiki, neil kellel on juba olnud riik on seda kergem tagasi saada. *Riigi sünnil on analoog inimesega- iga päev eostatakse palju elusid aga lapsena sünnib neist vaid osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
