Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
lubadus ka täidetakse. Immanuel Kanti transtsendentaalne filosoofia. Sellega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik?Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Hegeli ajaloofilosoofia. Hegel on süsteemiegitaja, kes loob kõikekatva koondsüsteemi, ühe filosoofia kõige kuulsamatest. Tema süsteemile on kõige loomulikul läheneda tema ajaloofilosoofia kaudu. Ajalugu käsitledes suudab ta oma fantaasiat ohjeldada. Ta suhtub ajaloosse tõsisemalt kui teised filosoofid. Hegel on ratsionalist, kellele reaalsus on olemuselt mõistusepärane, ajaluhu on selle mõistuse väljendus- mõistus väljendab ennast maailmaajaloos. Tema
............................................................22 Schelling (vt Lisa 26)................................................................................................................22 Herder (vt Lisa 27)....................................................................................................................22 Fichte (vt Lisa 28).....................................................................................................................22 Hegel (vt Lisa 29).....................................................................................................................23 Kierkegaard (vt Lisa 30)...........................................................................................................23 Marx (vt Lisa 31)......................................................................................................................24 Darwin (vt Lisa 32)...........................................................
K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT ? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika. Teatakse, mis see tähendab, kuid keegi taha sellega tegeleda, kardetakse. Ometi seltkonnas oli asi ise ammu kasutses ja nad saaksid sellele asjale vaid nime. · Autor arutleb, kuidas abstraktne mõtlemine vaikselt seltskonda sisse tuua, et see ära ei ehmataks. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest heade seltskondade jaoks on see liiga lihtne, kuna on sisult tühi.
tavainimesele kättesaamatud saladused. Mefistofelese iseloomustus enda kohta: ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks." ,,Ma olen osa jõust, kus kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Mefistofelese tegevus on vähetulemuslik seetõttu, et Mefistofeles kui substants esindab kurjust, hävitust, kaost, mis kogu aeg maailmas toimib. Hegel sõnastas olulise dialektika ehk arenguseaduse, mille kohaselt toimub edasiminek spiraali mööda. Uuele tasandile jõudmine tähendab vana eitust, ent mitte selle likvideerimist, vaid olulise kaasavõtmist. Seda on nimetatud ka eituse eituse seaduseks. Fausti vaimne ja moraalne suurus seisnes selles, et Faust oli pidevalt rahulolematu iseenda teadmistega, sealhulgas ka kogu inimkonna teadmistega. Ta oli maksimalist ja tahtis jõuda olemusliku algeni
imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust. Valgustusele oli ideoloogia reaalsuse ekslik tajumine, mille olid põhjustanud patoloogilised huvid – võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks
Hegel 1770-1831 Ta uskus, et kõik varasemad olid vaid eri teemad ühe suure filosoofia ajaloos, mille tema oli nüüd saavutanud. Ta oli süsteemilooja, kes viis kõik ühtede ja samade kategooriate alla. Kogu tema hiigelperioodi filosoofia on ühe ja sama teema korduv üksikasjalik kirjeldmine. Ta oli üks saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kellele loengutele oli tohutu tung. Ajalugu on põhiolemuselt seaduspärane ja selle seaduspärasuse paljastamine on tema ülesanne. Hegel on ratsionalist, kellele reaalsus on olemuselt mõistuspärane. Tema filosoofia olemus on tugevalt religioosne. Hegel liigub uuelaadse ühtsuse poole. Maailmaajalugu väljendav teoloogia on Hegeli areng millegi parema suunas. Ta on idealist – ta kirjeldab vaimset reaalsust. Maailmaajalugu on vaimu, teadvuse areng ja teadvust ei saagi käsitleda kuidagi teisiti kui suhtes ajalooga. Õigus, moraal ja riik ja ainult need on positiivne reaalsus ja vabaduse garantii
Kodutöö 1. Kes mõtleb abstraktselt ? Hegel Hegel oma artiklis võrdleb abstraktse mõtlemise metafüüsikaga, ta näitab, et kõik saavad aru, mida need sõnad tähendavad, aga keegi ei taha sellega tegeleda. See ei ole lihtne küsimus ja et seda lahednada, peab kõik tasakaaluda ja meeles pidada, et vastama selle kõsimusele peab mõelda abstraktselt. Autor tekstis näitab viisi, kuidas abstraktne mõtlemine välja näeb ja kuidas seda seltskonda sisse tuua
1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas kolm teadmise tüüpi: 1. Loov ehk poeetiline 2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoo...
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selle...
- Põhjendage ja selgitage oma valikut ning kujutatu seost vaatlusaluse perioodiga. Mõlemast allkirjast peab ühemõtteliselt selguma, kumba perioodi nendega visualiseerite. Nizami ,,Leili ja Medznun'' / ida ,,Romeo ja Julia'' Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste ühiskondlikku mõtet ja keskaegset luulet tugevasti mõjutanud Nizami jutustav poeem Leilist ja Medznunist väärib luulekunsti arengus suurt tähelepanu. Tema haruldast loomingut ja fantastilisi ideid imetlesid muuhulgas ka Goethe, Heine, Hegel, Herzen ja mitmedki teised mõttetargad. Poeem põhineb kuulsal Araabia legendil kahest armastajast, mille Nizami 1192. aastal ümber kirjutas. Sellel 16. sajandi lõpu illustratsioonil võib näha Leili ja Medznuni viimset kohtumist enne nende surma. Need kaks kurva saatusega armastajat olid sunnitud olema lahus teiste vaenulikkuse tõttu, Leilit sunniti abielluma, Medznun pidi aga elama aastaid eksiilis metsikus looduses hetkeni, mil Medznuni eakas käskjalg neid taas kokku viis
3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest. Ehk siis miks on asjad nii nagu nad on ja miks maailm on selliseks saanud nagu ta on. Paljud filosoofid on väitnud, et filosoofiaga pole üldsegi võimalik algust teha. Hegel ja Heidegger ütlevad samuti, et filosoofiaga pole võimalik algust teha. On kaks varianti. Me kas oleme selle sees või või see jääb meile võõraks. Descartes- radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus me oleme paisatud ellu/maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu me oleme paisatud,
· Hirm on vastus inimese südames kui selle üks asi on ohus. · Ta soovib anda kes nõustab meid küsima. · Jumal armastab igaühte meist, nagu oleks neis ainult üks meist. · Miski iganes seotud jumalakartuse ja reaalne pühadus on võimalik saavutada ilma armust. · Ilma sõbrad keegi ei valiks elada, kuigi ta oli kõikide teiste kaupade puhul. · Ma tahan, et mu sõber minust puudust nii kaua kui ma igatsen teda. GEORG WILLHELM FRIEDRICH HEGEL (27. august 1770 - 14. november 1831) ELULUGU Georg Willhelm Friedrich Hegel oli saksa filosoof. Hegeli sündis Stuttgart 1770.aastal. Ta õppis Kuninglikus Keskkooli Stuttgardis 1777-88 ja leotatud nii klassikat kui ka kirjanduse Euroopa valgustusajastu. Aastal 1790 Hegeli sai magistrikraadi. Ta kirjutas avaldamata esseed religioon, mis kuvab teatud radikaalsete tendents mõtte tema kriitika õigeusk. 14. november 1831 Hegeli suri koolera Berliinis neli kuud pärast seda, kaunistatud
Kes mõtleb abstraktselt ? Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika oma, ,,kõik" teavad, mis see tähendab, aga samas ei taha keegi sellega tegemist teha. Ometi enamik harimatuid inimesi kasutab seda lihtsat, labast ja pinnapealset, kuid kohati suursugust ning ülbet mõtlemist. · Autor püüab leida viisi, kuidas abstraktne mõtlemine valutult seltskonda sisse tuua, et see eriti märkimisväärne ei oleks.
Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole objektiivseid seduspärasusi, on vaid huvid ja eesmärgid (K. Marx). 4) Milline on tsiviilühiskonna ja riigi vaheline suhe demokraatlikus ühiskonnas? Kas Eesti ühiskond on demokraatlik? Ühiskond koosneb kahest osast: riigist ja tsiviilühiskonnast. Esimesena rääkisid tsiviilühiskonnast Hobbes, Locke ja Hegel. Tsiviilühiskonna põhitunnus: inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, mis teutsevad ilma riigivõimu sekkumiseta. Tsiviilühiskonna põhitunnused: · majand, vabadus, omandivormide mitmekesisus, turumajandus. · Inim ja kodanikuõiguste tingimatu tunnistamine, realiseerimine ja kaitse. · Kõigi võrdsus seaduse ees ning selle õiguslik tagamine · Pluralistlik elukorraldus. Tsiviilühiskond on riigi alus ja ta on riigivõimu pideva surve all.
Täiskasvanuna õpime iseseisvalt toime tulema ning töötame töökohal, mille nimel oleme õppimisega vaeva näinud. Demokritoski on öelnud: ,,Õppimine teeb inimeseks." Sellel on oma tõepõhi all, sest ilma õppimiseta poleks inimesi, maamunal tekiks kaos, ja inimesed ei hooliks enesest, ning ilma inimesteta poleks inimkonda. Seega on meist kõik suutelised õppima, kuid õpitut analüüsida ja sellest järeldusi teha mõned meist ei suuda. Saksa filosoof G. W. F Hegel on lausunud: ,,Ajaloost õpime seda, et inimesed ei õpi ajaloost." See on väga julge, kuid tõene väide. Näidet polegi raske leida, näiteks oleks II maailmasõda saanud vältida, kui oleks mõeldud sellele, milliseid kahjusid tõi endiga kaasa I maailmasõda. Teise näitena võib tuua, et mõni inimene astub mitu korda samasse ämbrisse, ega õpigi oma tehtud veast. Ligi kuuendiku oma elust veedame koolipinki nühkides. Eks see võib tegelikult vahepeal
peab, kui jumalat armastab. Temalt nõutakse ka sisemist pöördumist. Inimest iseloomustab igatsus millegi puuduva järele. · romantismile omane antropoloogia Inimese mina, tema sisemine saladus peitub tema isiksuses, loomingus. Inimene on tänu oma kujutlusvõimele maailma kroon, ülim. · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Inimene koosneb mitmest osast. Hegel jõudis järeldusele, et inimese ,,mina" läbib erinevaid vahendatuse protsesse. Marx näeb inimest kui ühiskondlike suhete lõikepunkti. · psühholoogiline antropoloogia Uuritakse inimeses toimuvaid protsesse, st psüühikat. Kuidas teatud tegurid, nt viha, rõõm jt inimest mõjutavad. Inimese teadvust määratletakse kui kogemuste voogu. · psühhoanalüütiline antropoloogia Freudi sõnul vaevab inimese psüühikat mõnikord teadmatus
Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata
Igal inimesel on looduse kõrgeimate seaduste kohaselt õigus teha seda, mida ta usub enda huvides olevad." John Locke: ,,Kellegi tarkus ei saa ulatuda kogemustest kaugemale." ,,Jgaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda." David Hume: ,,Inimese elu juhib harjumus." Jmmanuel Kant: ,,Kogemus ilma teooriata kobab pimeduses, teooria kogemuseta aga on tühipaljas intellektuaalne meelelahutus." G.W. Hegel: ,,Kireta pole võimalik luua midagi suurepärast." Jean-Jacques Rousseau: ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Arthur Schopenhauer: ,,Suhtumist pisiasjadesse avaldub inimese iseloom kõige paremini." John Stuart Mill: ,,Üks inimene, kes usub millegisse on sama tugev kui 99, kellel on kõigest huvid." ,,Need, kes teavad, kuidas võimalusi ära kasutada, suudavad neid sageli ka ise luua. Meie
Suverään ise ei allu riigi seadustele, sest kuna tal on õigus seadusi välja anda ja tühistada, on tal võimalus teda takistav seadus tühistada ning anda välja uus. Hea seadus on see, mida on vaja rahva heaolu jaoks ning mis on seejuures üldarusaadav. Monarhil võib olla endal õigus määrata oma järeltulija valitsema või määrab selle keegi teine isik või mingi kogu vastasel juhul riik laguneks. Hegeli ajaloofilosoofia 124 Georg Wilhelm Hegel (17701831) oli Saksa filosoof, kes nagu Aristoteleski püüdis oma filosoofilise süsteemiga haarata kõike, mida inimvaim mõttega hõlmata võib. Ajaloofilosoofia uurib ajalooprotsesside üldisi seaduspärasusi, n-ö ajaloo loogikat. Siia valdkonda kuuluvad ajaloo mõtte ja suunitluse, eri ajastute seoste, vabaduse ja paratamatuse vahekorra jms probleemid. Ajaloofilosoofia kui iseseisva distsipliini väljakujunemisel on
Teemad, mida iga autori kohta lugedes silmas pidada. Marx: 1. Hegel ja Marx Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse. Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva
KAS TULEVIKU JA HEA KOOSELU NIMEL VÕIB MINEVIKU UNUSTADA? G.W.F Hegel on öelnud: "Ajaloost õpime me seda, et inimene ei õpi ajaloost." Poliitikud, ajaloolased ning teised arvamusliidrid on aastaid vaielnud ajaloo tähtsuse üle, leidmata kompromissi. Leidub neid, kes usuvad ajaloo ebavajalikkusesse, väites, et liigne mineviku meenutamine põhjustab mõttetuid probleeme ning elama peaks tulevikku vaadates. On rohkelt ka neid, kes väärtustavad ajalugu väga ning kes kasutavad teadmisi minevikust tuleviku parandamiseks ja oleviku analüüsimiseks
KES MÕTLEB ABSTRAKTSELT? Kodutöö Georg Wilhelm Friedrich Hegel määratleb oma artiklis ,,Kes mõtleb abstraktselt?" abstraktsust kahel erineval viisil. Esimene võimalus on abstraktsust mõista kahte erinevat objekti või nähtust samastades. Selle kohta on tekstis hea näide mõrtsuka loo põhjal. Tihtipeale sildistatakse halva teoga hakkama saanud inimest koheselt halvaks. Hukkamõistetu ei saa enda kaitseks midagi öelda ega põhjendada, miks ta seda tegi. Igal käitumismaneeril on põhjus, kuid tihtipeale see üldust ei huvita
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1...
......................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................... 7 Sissejuhatus Mis on filosoofia? Filosoofia tuleneb kreeka keelsest sõnast ning ligikaudne tähendus sellele on tarkusearmastus. Filosoofiale on antud palju erinevaid definitsioone ning päris üheselt ei olegi sellele küsimusele võimalik vastata. Nagu Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770 1831, saksa filosoof) on kirjutanud ,,Kuid isegi, kui me oletame, et filosoofia on tõeline teadus ja üks neist filosoofilistest süsteemidest on tõene, tekib küsimus: aga milline? Missuguse tunnuse järgi teda eristada? Iga süsteem veenab, et ta on tõene, igaüks viitab erinevatele tunnustele ja kriteeriumidele, mille järgi saab tõde tunnetada". Hegel on üks vähestest filosoofidest, kes on tegelenud filosoofia ajalooga
Tavaliselt me ei märkagi neid, sest inimene on loodud elama piiratud vabadusega. Tegu on justkui kodustatud koeraga, kes vabasse loodusesse lastuna seal lihtsalt sureb. Nii on ka inimesega, ta ei suudaks absoluutses vabaduses elada. Alati on midagi, mida me oleme tegema s vastu enda tahtmist ning ka midagi, mida me tahame teha, aga ei saa. See on paramatu osa meie maailmast ning me peaksime selle mõttega harjuma. Saksa filosoof George Hegel on väitnud sama, öeldes: ,,Kes tahab midagi suurt saavutada, peab oskama ennast piirata. Kes aga tahab kõike, see ei taha tegelikult midagi ega saavutagi midagi."
VALDKOND Eesti ja Eestil on oht Peame Peab tundma Jäädes eestlased saada kõigepealt eestlase eestlasteks, lilleneiuks, kes mõistma, et hingeelu, et saagem on Euroopa oleme siin mõista fasismi eurooplasteks! maantee ääres maailmas mõttetust meil. (Gustav Suits) ja pakub üksinda. Eesti Eesti rahvas on ennast. rahva tulevik vabadusearmast (J.Kaplinski) on ainult meie aja. Ta ei alistu kätes. (Lennart diktatuurile. Meri) (Artur Sirk) Eetika, moraal, Teiste üle Inimene võtab Sageli Religioon on religioon otsustamisel kiiresti om...
KUNSTI KÄSITLUS *Ühine kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. AJALUGU -- Mõtles välja ajaloo kulgemise seaduspärasuse. Iga liigutus on ajaloo protsessi üks osa. Vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Jõutakse ajani, mil vaim on enesest teadlikuks saanud. Hegel peab silmas vaimu all mitte iga indiviidi vaimu eraldi, vaid iga indiviidi vaimsusest tekkivat kollektiivset vaimu. konservatiivne -- õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline -- miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik
KUNSTI KÄSITLUS *Ühine – kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. AJALUGU — Mõtles välja ajaloo kulgemise seaduspärasuse. Iga liigutus on ajaloo protsessi üks osa. Vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Jõutakse ajani, mil vaim on enesest teadlikuks saanud. Hegel peab silmas vaimu all mitte iga indiviidi vaimu eraldi, vaid iga indiviidi vaimsusest tekkivat kollektiivset vaimu. konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik
Hume aga mõistis, et paljas sündmuste järgnevus ei anna alust väita, et kahe sündmuse vahel on põhjuse ja tagajärje seos. Sellest Hume järeldas, et metafüüsika (filosoofia) on võimatu. Filosoofia põhiprintsiip on: igal nähtusel on põhjus. Põhjuslikkuse eitamine tähendab ka filosoofia võimalikkuse eitamist. Sellise järeldamisega Hume ,,äratas Immanuel Kanti dogmaatilisest unest". SAKSA IDEALISM Esindajad: J.G. FICHTE, Fr.W. SCHELLING, I. KANT; G.W.F. HEGEL. Idealism -- filosoofia suund, mis peab vaimu, teadvust primaarseks ja mateeriat sekundaarseks, materialismi vastand. IMMANUEL KANT (17241804) Kogu elu Königsbergis elanud filosoof. Füüsiliselt lühike (157 cm), kuid vaimselt suur mõtleja. Hume'i järelduste (filosoofia võimatuse kohta) mõjul kirjutas juba 50 eluaastat ületanud Kant oma kolm kuulsat ,,Kriitikat". Esimene oli "Puhta mõistuse kriitika", milles 9
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuu...
oma ameti positsiooniga, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mitte kellelgi piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu suunas. 7.Kanti arvates on eriti tähtis valgustust edendada religioonis, kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edukalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" 1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti, mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine. 2.Nende kahe erineva abstraktse mõtlemise viisi erinevus seisneb selles, et ühe puhul üldistame ehk mingis mõttes üldistame ja idealiseerime subjekte selles suhtes, et subjekt
Meie loomuomane argus ja laiskus töötavat sellele küll vastu, kuid vabadustungile on ette nähtud peale jääda ning levida üle inimkonna. Kant oli veendunud valguse võidus, sest Friedrich Suur oli andnud oma alamatele avaliku arutlemise vabaduse, mida polevat enam võimalik tagasi pudelisse toppida. Paar aastakümmet hiljem, 1807. aastal, pärast seda, kui valgustatud mõistus oli leiutanud ja edukalt rakendanud giljotiini, pidas Hegel valgustust juba ületatuks. Valgustus polnud kaugeltki nii mõistlik, nagu ta end arvas olevat, vaid lihtsalt üks sõjakam eelarvamus teiste seas. Sealtpeale ongi valgustuse filosoofilises mõtestamises olnud kord Kant peal ja Hegel all ning teinekord vastupidi. Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga
Konservatism : Edmund Burke,Georg Wilhelm Hegel. Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas töö...
Keskaja filosoofia jooned: 1. Tugev seotus religiooniga 2. Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad N...
.................................................... 7 2.3. Kierkegaard tõe kohta................................................................................................................8 2.4. Aabrahami ja Iisaki lugu........................................................................................................... 8 2.5. Kierkegaardi mõtted teiste filosoofide kohta............................................................................ 9 2.5.1. Georg Wilchelm Hegel.......................................................................................................9 2.5.2. Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling......................................................................... 10 2.5.3.Arthur Schopenhauer.........................................................................................................10 2.6. Kierkegaardi filosoofia taasavastamine ja selle väärtus tänapäeval........................................10 3
Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus Epistemoloogia on A) tunnetusteooria B) õpetus olemisest C) moraaliteooria D) õpetus väidete vormist Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus? A) Eesmärk põhjus B) Formaalne C) Liikumispõhjus C) Algpõhjus Kelle lause oli ,,Mõtlen, järelikult olen"? 6 A) Hegel B) Fichte C) Schelling D) Marx Missugune neist on omane objektiivsele idealismile? A) Biheiviorismiga B) Solapsismiga C) Interaktsionismiga D) Episteemilise autoriteetsusega Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: A) Platoni pööre B) Sokratese pööre C) Aristotelese pööre D) Augustiniuse pööre Otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): A) Berkley B) Kant C) Locke D) Fichte Fatalist
History of Philosophy James Thurlow, Ph.D. 01.02.2012 Books to read · Plato's Republic · G.W.F. Hegel's Philosophy of History 1. Greek philosophy 2. Republic 3. Philosophy of History Ancient Greece - Ancient Greece vs. Persia (300-Herodotus) Salamis - Ancient Greece vs. Troy (Homer-screen writer)Iliad o Achilles- Hero of the heroes (main hero in Greece)- handsome, strong, brave, fast, anger(tema viga), young, bad temper o Agamemnon- son of King Atreus - Olympics - Sculptures- more lifelike, human figures come out of the stone - Greek liked physical beauty - Development of medicine - Greeks are pirates, they steal- high technology - Bad tempered people Men's progress towards freedom. (Hegel) Persia is under emperor Xerxes- slaves, fighting for Xe...
ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks. Õige vastus! c. oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Hegeli sõnul lõpeb maailmaajalooliste isiksuste elu reeglina kurvalt (nad surevad noorelt, tapetakse vms). Selle põhjuseks arvab Hegel olevat, et Vali üks: a. maailmaajaloolised isiksused ei oska suhelda rahvaga. b. rahvas ei oska oma juhte hinnata. c. maailmaajalooline isiksus on oma töö teinud ning tema edasised kavatsused pole enam kooskõlas ajaloo loogikaga. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Mida arvaks Hegel? Vali üks: a
Peateosed: · Candite · Filosoofiline sõnaraamat Voltaire ütles, et tema võitleb sallivuse eest. Aga ta sallis valikuliselt. ,,Hävitage koletis" tema kuulus lause . Koletise all mõtles katoliku kirikut. Tema parim riigikord on valgustatud absolutism valitseja on haritud( valgustatud) ja kuningale kuulub täielik võim. Kritiseeris Prantsusmaa Päiksekuningat Lois XIV'it, sest kuningas tühistas Nantes' editki. 1789 -Prantsuse revolutsioon Georg Hegel Elas 18. Sajandil. Suri Berliinis. Isa oli ametnik. Õppis teoloogiat ja filosoofiat. Töötas Bernis koduõpetajana. Bern on Sveitsi pealinn. Oli filosoofiaõpetaja Jenas ja Berliinis. Jenas lõpetas töö, sest Napaleon vallutas Saksamaa ja sulges Jena kooli. Hegel on maetud Berliini , filosoof Fichte kõrvale. Peateos: · Vaimu fenomenoloogia Ta oli panteist jumal ja loodus on üks ja see sama Herakleitos vanakreeka filosoof, kes mõjutas Hegelit kõige rohkem
ühte.Elab paljudes riikides, lõpuks läheb Londonisse ja jääb sinna elu lõpuni. Teosed: „Kapital 1“ , „Kommunistliku partei manifest“ (koos Engelsiga). Töötas koos Engelsiga, ei läinud tülli(Engels oli rikkast perest, toetas Marxi rahaliselt). Õpib Hegelit, kuid tahab ta asetada kindlatele jalgadele. Hegeli arvates ühiskond pidevalt muutub, maailma panevad liikuma vastuolud -> dialektika: tees- antitees-süntees . Hegel mõtles seda vaimu/ideedemaailmas. Feuerbachi materialism ->kõige aluseks on mateeria, ideede maailma pole olemas. Feuerbachi mateeria+Hegeli dialektika -> Marx rakendab seda ühiskonnas -> Orjapidajad(orjanduslik ük) Feodaalid(feodalism) Töösturid(kapitalism) Kommunism Tees | Süntees ->(sõjad) | Süntees-> | Süntees-> Antitees Orjad Talupojad Töölised
õpik III, lk.178). Poliitiliseks parteiks kujunesid konservatiivid Inglismaal 1830.aastal tooride erakonna põhjal. Silmapaistvaim poliitik 19.sajandil Benjamin Disraeli, briti riigimees kuninganna Victoria ajal. ebavõrdsus on loomulik eitavad üldist valimisõigust ideaal tugev riik majanduspoliitikas omamaise tootja kaitsemine Konservatiividele on suurt mõju avaldanud Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831), eriti tema ajaloofilosoofia. Hegeli järgi on kogu olemise alus ehk ülim olemus maailmavaim. Ajalooprotsess on vaimu arenemine enesest teadlikuks saamise suunas. Maailmavaim pöördub enese juurde tagasi kolmes etapis: esiteks indiviidis, mida Hegel nimetas subjektiivseks mõistuseks. kõrgema teadlikkuse saavutab maailmavaim perekonnas, ühiskonnas ja riigis. Seda vaimu avaldumisvormi nimetas Hegel objektiivseks mõistuseks, sest selline mõistus avaldub inimeste
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. ...
Esa Saarinen. Rakendusfilosoofia „Filosoofid ei mõtle otse maailma üle, nad mõtlevad maailma üle mõtlemise üle. Tulemuseks pole uus fakt, vaid hoopis selgus selles, mis vanad faktid on või mida nad pole, ja ka selles, kuidas vanad faktid on põhjendatud.“ Rosenberg. (teos The Practice of Philosophy) Niisuguse arusaama kohaselt on filosoofia „teise astme“ distsipliin, mis erineb „esimese astme“ teadusest nagu füüsika, sotsioloogia ja geograafia, mille eesmärk on esile tuua fakte maailma kohta. Filosoofia üritab kaardistada üldist olemust, uskumuste aluste abstraktseid põhijooni. Rosenberg on sel moel tabavalt kirjeldanud akadeemilise ülikoolifilosoofia praktikat – eriti tema kodumaal Ameerika Ühendriikides. Valgustab seal asjadundlikult valitsevat paradigmat. Rosenbergi vaatenurk ei suuda kirjeldada kogu filosoofiatraditsiooni mitmekesisust järgmistel põhjustel: a) Jätab kõrvale metafüüsika. Metafüüsika on maailma hõlmamise viis. H...
ESTEETIKA Vastavalt õigekeelsussõnaraamatule on esteetika teadus ilust ja kunstist. Esteetika on filosoofia haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada. Esteetika on filosoofia haru, mille uurimise probleemiks on määratleda universaalne esteetika kategooria või kategooriad. Uurimise aineks on esteetika kategooria ja selle tunnetamine. Üheks selliseks universaalseks kategooriaks on näiteks ,,esteetiline". Esteetika kategooriat võime defineerida kui kõige...
Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgebürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas.
teaduse empiirilise poole arendamisel. Ka induktiivne loogika on ühe- mehe-töö: inglise loogik J.Mill (1806-1873) formuleeris põhjuslikkuse seose uurimise meetodid, mis ongi nimetatud loogikaharu põhialuseks. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Fragmente mõtlemise dialektilisest viisist võib leida Herakleitose, Platoni, Aristotelese töödest, kuid dialektilise loogika teooria on loonud saksa filosoof Hegel (1770-1831). Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis. Matemaatilise loogika esmategija oli saksa matemaatik ja loogik G.W.Leibniz (1646-1716). Siiski ei ole selle õpetuse väljaarendamisel niivõrd kaalukad ühe mehe teened nagu seda eespool on rõhutatud. Matemaatilise loogika teooria tegemisega on seotud olnud
Põhimõisteks on kategooriline imperatiiv, tingimatu ettekirjutus. Otsustusvõime kriitika on võime hinnata kunstiteoseid, kanti arust ja see võime tuleneb naudingust, mida inimene saab kunsti teosest ja seda naudingut pole võimalik teostada. ,, kunst, kunsti pärast ,, J. K. Vihte, tema suureks eeskujuks oli kant teaduseõpetusega soetud ,, filosoofia on teaduse õpetus ,,, oli süstemaatik. Hegel õpetus vaimust, vaimufilosoofia on keskne, ta on süstemaatik. ,,Filosoofia on õpetus absoluutsest vaimust!"
Metafüüsika tegeleb oma põhiküsimuse üldisuse tõttu aprioorsete tõestustega, mitte mepiirilistega. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Metafüüsilisele mõtlemisele isel äärmuslik tõesuspretensioon. Metafüüsika käsitab ennast progressiivse liikumisena lõppvastuse suunas. Vastused põhiküsimusele: idealism (olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline, platon; olev on idee; spinoza: olev on substants; fichte: olev on absoluutne mina; hegel: olev on objektiivne vaim)- materjalism (olev on materiaalne, meeleline, aristoteles, marx)<-mis on olev tervenisti. Objektiivne idealism (olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik) subjektiivne idealism (olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega) Järjekindel sub. Idealism viib solipsismi- pole midgai olemas peale ainsa mina. Monoism (on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm)-dualism (aktsepteerivad, et olev koosneb nii vaimsest kui
Kunst on järgmine teiste asjade järel. II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus intensiivistatud kujul, aitab meil aimata asjade vormi, kunstis peitub tõeline ehtne avastatus. Kunstiteose olemust puudutatavad vaidlused: Kunstiteose piiride küsimus: kas kunstiteos on piiratud zanriliste või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, milles pole helisid; luuletus, milles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
