Pildid aina Abstraktsemaks. Pildid läbi valguse ja õhu! Töötamislaad oli väga kiire, sest valgus muutus kiiresti. Ühest motiivist sai mitmeid seeriaid. Omane pintsli tehnika. Claude Monet. ,,Tõusev päike". Maalis heinakuhjasid palju. Impressionism on väga palju mõjutanud Eesti kunstielu. Vastab tegelikkusele paremini, kui realism ise. Teatud kohad pildil on hägustatud, teravustatud on see, mis inimesele selgelt näha. Protest akadeemilise kunsti vastu. 1874. Aastal korraldasid impressionistid esimese näituse. Murranguline kunstistiil. Kogu impressionismi järgne kunst hakkab taas kaugenema impressionismist. Rõhutakse valguse ja õhu edasiandmist. Tähtis on see, kidas kujutatakse!(seeriad) Eelistati kasutada heledaid värvitoone- kasutati väga hästi taju. Komataolised pintslitõmbed. Värvioptika. Sai alguse Prantsusmaalt. Claude Monet ,,Parlamendihoone"(seeriad); ,,Claude Monet maailmas"; ,,Heinakuhjad". Edouard Monet
õigust valida endale ise valitsemisvorm. ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Winston Churchill - Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955. Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loozidesse Studholme Alliance ja Rosemary.[1] Charles de Gaulle - Charles André Joseph Marie de Gaulle [sarl andr'e zoz'ef mar'i dö gol] (Helifail Kuula (abi·info), 22. november 1890 Prantsusmaa, Lille 9
Paul ja Kristjan olid lapsepõlvest saati suured sõbrad. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja juba varases eas olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi ei olnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja oli ka vanaema, kelle juures nad päris tihti elasid. Temalt on pärit nende huvi müstika, muinasmaailma ja rahvatarkuse vastu. Kaksikvendadest mõlemast said kunstnikud. Haridus Kooliaeg algas vendadel 1874.aastal Koeravere külakoolis, milles nad käisid vaid ühe aasta. Edasi asusid nad õppima Viru-Jaagupi kihelkonnakooli (1875-78), Rakvere Kreiskooli (1878- 81) ja seejärel Tartu Reaalkooli. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemi...
Siiski ei ole Gauguini teoste väljenduslik sisu nii isiklik kui van Goghil või Munchil ega tema eneseväljendus nii spontaalne kui nendel. Ehkki Gauguini nimetas end uhkelt barbariks, on tema loomingus rohkem klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (1839-1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutaud vägivaldseid sündmusi. 1870.aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874.a., kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonstuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestunult tõmbus Cezanne nüüd tagasi Lõuna-Prantsusmaale oma sünnilinna Aixi ja jäi sinna töötama paljudeks aastateks. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Aegamööda eemaldus Cezanne impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitemid
a. oma järjekordse ooperi "Rienzi", millega lõpeb varajane loomeperiood 1834-40, kus ta jäljendas teiste teoseid, ning algab isikupärane romantiliste ooperite periood1841-59: 1841 "Lendav hollandlane", 1845 "Tannhäuser, 1848 "Lohengrin". 12 Tema viimane loomeperiood saab alguse 1859.a. Siia kuuluvad uuenduslikud muusikalised draamad "Tristan ja Isolde" 1859, tetraloogia "Niebelungide sõrmus" 1874 ja "Parsifal" 1882,"Reini kuld". Ainus ajalooliskoomiline ooper ,,Nürnbergi meisterlauljad". Ühiskunstiteos, olulisel kohal tekst, muusika kulges pidevalt. Juhtmotiivide põimumisest tekkiv sümfooniline arendus(laulja peab hästi sobima) Kasutas suurt orkestrit:4-kordne kooseis, suurendatud vaskpillirühm Laulja kui orkestri täiendus, mitte lava valitseja. Lahendamata dissonantside ahelad Libretod saksa mütoloogiast Giuseppe Verdi (1813-1901)
JUUGEND Referaat Janet Põhja Lihula G Lihula 2008 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris...
uues moodsas ooperimajas. 1871. aastal otsustas ta oma uue ooperimaja koha Bayreuthi väikelinna. Wagnerid kolisid sinna tuleval aastal ning asetatigi Bayreuth Festivalimaja nurgakivi. Et fond suureneks ehitusteks selleks formuleeriti mitmes linnas "Wagnerite Ühiskonnad" ning Wagner ise hakkas Saksamaa juhtivatele kontsertidele turneesid korraldama. Kuid piisav rahastus toimus vaid siis kuningas Ludwig tuli välja abirahaga 1874. aastal. Hiljem samal aastal kolisid Wagnerid oma alatisse koju Bayreuthis, villasse mille Richard nimetas Wahnfried rahu/vabadus väärkujutlustest/hullusest. Festivalimaja lõpuks avati 1876, aasta augustis koos Sõrmuse tsükli esietendusega. Peale Bayreuthi esimest festivali veetis Wagner suure hulga oma ajast Itaalias, kus ta töötas oma viimase ooperi kallal Parsifal. Heliteos võttis aega neli aastat,
järgmise aastani ei ela. [3] 1.3 Kartulimardika levik Arvatakse, et kartulimardika päris kodu on Mehhiko. Teda leiti alguses hulganisti Ameerikas, kusjuures mitte kartulitaimedelt ning seetõttu ei osatud teda kohe sellega seostada. Aga kui Euroopasse hakati laevadega üle Atlandi ookeani kartulit viima, läksid mardikad nende taimedega kaasa Euroopasse. Kõigepealt avastati kartulimardikas kartulipõllult 1859. aastal Nebraska osariigis. 1874 oli putukas Ameerika idarannikuni jõudnud ja 1877 leiti kartulimardikat esmakordselt Euroopast. Esimene püsiv asurkond leiti Prantsusmaalt 1922. Kui kartuli mardikas 1877. aastal Euroopasse toodi, suudeti tema levik tõkestada. I ja II maailmasõja ajal aga nõrgenes kontroll ja vähenes tõrje ning kartulimardikas tungis edasi Euroopa aladel. I maailmasõja ajal sissetoodud kartulimardikad avastati alles 1922. Aastal Bordeauxi lähedal. Edasi levis ta 1935. aastal Belgias, 1936
Lydia Koidula (1843-1886) Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööb...
Muusika kontrolltöö materjal.:) Rahvusooper Estonia on teater, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja igasugu muid muusikaga seotud etendusi. Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esi...
37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine ...
positiivset vastukaja. Seetõttu nimetas Peterburi Kunstiakadeemia ta maali: "Kristus ristil" eest akadeemikuks ja kunstnik leidis peagi tööd ka keiser Aleksander II juures; temast sai peagi üks tunnustatumaid õukonnakunstnikke. Kölerist saab keisri õuekunstnik 1862 Alates 1862. aastast oli Köler tihedalt seotud keiser Aleksander II õukonnaga, sest temast sai keisri tütre Maria kunstiõpetaja, sellele kohale jäi ta kuni 1874. aastani. Lisaks algas ka tema loometöös kõrgperiood, mil ta maalis väga paljude tuntud õukonnategelaste ja ministrite portreid. Vürst Aleksandr Gortsakovi portree eest nimetati ta 1867. aastal ajaloolise portreemaali professoriks. Õppejõutööd Peterburi Kunstiakadeemias tegi ta aga aastatel 1869-1870. Köler ja eestlaste rahvuslik ärkamisaeg 1863 1863. aastal külastas Köler üle pika aja taas Eestit ning ta ei jäänud maal toimuvaga sugugi rahule.
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised aksessuaarid. Tumedates tooni...
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema ...
Esimene versioon: "Siegfriedi surm" (Kogutud kirjad, II köide, lk.215-300). "Nibelungide sõrmuse" libretot alustas Wagner 1848 Dresdenis, jätkas pea vastupidises järjekorras (Siegfried, Valküürid, Reini kuld, Jumalate hämarik) ja lõpetas Zürichis 1851-52. Komponeerimist alustas Zürichis 1853, katkestas pärast "Siegfriedi" II vaatust 1857, jätkas taas 1868 Triebschenis Luzerni lähedal, lõpetas Bayreuthis 1874. Terviklik ettekanne oli 1876 Bayreuthis autori üldjuhatusel, kaastegev dirigendina Hans Richter. "Parsifal"- Muusikaline draama ("Ein Bühnenfestspiel"). Aluseks Wolfram von Eschenbachi "Parzival". Esimene kavatsus tekkis Zürichis 1857; libreto Bayreuthis 1877; instrumenteering on lõpetatud Palermos 1882.a. Esimesed etendused leidsid aset Bayreuthis Wagneri üleüldise, samuti H.Levise ja F.Mottli juhtimisel Muud Wagneri heliteosed
Temaatika piirdub peamiselt armastus- ja looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitseb ka isamaalistes lauludes. -Friedrich August Saebelmann (26. IX 1851 Karksi - 7. III 1911 Paistu), Helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Janis Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Õppis seal ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus: esines organisti, pianisti ja t¹ellistina, andis klaveritunde (õpilane Juhan Aavik), asutas suure meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid.
Peale esimest korda hakkas Henri käima ateljees kunstniku töid ja tegemisi jälgimas. Henri hakkas vahetpidamata joonistama ja väljendas enda tuneid maalidel. Kord pliitasi kätte saanud hakkas ta kohe midagi kritseldama. Tema vihikute servad olid täis joonistatud hobuseid, koeri, kasse ja kõike muud sellist. Kuna Henri tervis ei olnud hea siis näiteks 1873 läks at kooli alles detsembris. Hoolimata sellest kui maha at oli jäänud õppis at järgi ja oli 1874 juulis aktusel jällegi parimate hulgas. Tervis halvenes jälle ja 9.jaanuar 1875 oli Henri sunnitud õpingud täielikult katkestama. Ema viis ta Ida-Püreneede tervisvetele. Tagasi tulle naasesid nad Bosci lossi, kus onu Charles võttis laste kasvatamise enda hooleks ja hakkas Henrit jonistamises aitama. Kodus elavnes Henri taas endiselt. Ta sai lõpuks ratsutamise selgeks. Tal olid ka oma 2 hobust kellega ta käis igal võimaluse ratsutamas. Ratsutamist armastas Henri üle kõige
RAUD SISUKORD 1. Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis ....................................LK 2 2. Üldiselt rauast.................................................................LK 3 3. Raua kasutamine ............................................................LK 4 4. Raua omadused ............................................................. LK 6 5. Raua ja rauasulamite tootmine ....................................... LK 8 6. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast............... LK 9 7. Lisaks............................................................................LK 11 8. Natuke ajaloost...............................................................LK12 9. Lõpetuseks.....................................................................LK13 Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis Raua tähis on Fe. Raud asub Perioodilisustabelis 4. perioodis VIIIB rühmas. Ta ku...
Flauberti parim sõber suri, 1872 kaotas kirjanik ema ning ta olukord muutus väga raskeks. Flaubert nautist haruldast intiimsõprust George Sandiga ja vahel kohtus ta Pariisi sõpradega nagu Emile Zola ja Ivan Turgenev, kuid miski ei peletanud Flauberti kurbust ja melanhooliat. Ta ei lõpetanud siiski kirjutamist, töötades sama intensiivselt ja põhjalikkusega. ,,Püha Antoniuse kiusamine", mille katkendeid oli avaldatud juba 1857, saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. 1877. aastal avaldab Flaubert pealkirjata jutukogu ,,Trois contes" ehk kolm lugu. Kirjanik veedab ülejäänud elu, nähes vaeva satiiri kirjutamisel, naerdes kasutuid teadmisi ja keskpäraseid inimesi, kuid see jäi lõpetamata. Romaan on sünge ja segadusse ajav ja sai peakirjaks ,,Bouvard ja Pecuchet" Flaubert pidas seda oma meistriteoseks. Flaubert vananes kiiresti ja ta suri 8.mail 1880. Ja suri ajurabanduse tagajärjel. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. (1)
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lis...
Konstantini ema Olga Tumanovaga. Tüdruk oli varakult vaeslapseks jäänud. Olga oli ettevõtliku ja edasirühkiva mehe vastand. Tal oli ilumeelt. Iseloomult oli ta melanhoolne ja kinnine. Laamani järgi päris Konstantin just emalt oma suure tundelisuse. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega, kellest üks oli tütar.Tahkuranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini kooliaastad Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja.See kestis aga ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Kooli kutsuti juhataja järgi Raudsepa kooliks. Õpetus koolis, ka usuõpetus, oli venekeelne
peale Esimest Maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Warren Gamaliel Harding (2. november 1865 2. august 1923) oli Ameerika Ühendriikide 29. president. Ta oli sellel ametikohal 19211923. Tema ametiajal tunnustasid Ameerika Ühendriigid Eesti iseseisvust. John Calvin Coolidge (4. juuli 1872 5. jaanuar 1933) oli Ameerika Ühendriikide 30. president. Ta oli ametis aastail 19231929. Herbert Clark Hoover (10. august 1874 20. oktoober 1964) oli Ameerika Ühendriikide 31. president. Ta oli ametis 19291933. Franklin Delano Roosevelt (30. jaanuar 1882 12. aprill 1945) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Tema saavutusteks võib lugeda järgmisi asju: * Tõi Ameerika majanduskriisist välja * Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel * Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist * Pani aluse USA uuele välispoliitikale
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega. 3. Aristokratism (= eesõigustatud ülemkiht). Uusromantikud kuulutasid elu ülimaks väärtuseks kunsti. Kunstnik oli kõrgem olend, valitu, kelle looming ja käitumine ei pea...
mälestusi sisaldavaid teoseid seoses tema 60. ja 65. sünnipäevaga. Arusaadavalt olid need kõik tingimusteta positiivsed. Pätsi panuse eest eestlastele valiti ta mitmekordselt eesti riigivanemaks ja anti palju erinevaid au- ja teenetemärke nii Eestis kui ka välisriikides. See tõestab tema osalust ja tähtsust nii Eesti Vabariigi jaoks kui ka väljaspool meie riiki. 1 Pätsi noorusaastad Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas ülesse teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas. Aasta pärast otsustas Konstantini isa kolida Pärnusse. Seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Kooli kutsuti juhataja järgi Raudsepa kooliks. See kooli oli täielikult vene
kunstnik tundis südamest kaasa lihtrahvale, keda ta maalis. Van Goghi realistlikud tööd on näiteks ,,Kuduja avatud akna ees" ning ,,Angelus (Õhupalve)". 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA Van Goghi Pariisis viibimise ajal nimetas iga uuendusmeelne kunstnik end impressionistiks. Mõiste impressionism tuleneb Claude Monet' maalist ,,Impressioon. Päikesetõus", mida eksponeeriti 1874. aasta grupinäitusel. Vanamoodsate vaadetega kunstikriitikud kasutasid seda sõimusõnana rühma kunstnike kohta, kes olid rahulolematud kunsti arengu suhtes, vastustasid akadeemilist ning püüdsid luua elusamat kunsti. Uuendajad taotlesid õigupoolest tõelisuse täiuslikku kujutamist ning olid seeläbi omal kombel kunstitraditsioonidele truud. Nende arvates pidid värvid ja vormid olema edasi antud nii, nagu me neid näeme, mitte nii, nagu neid on ratsionaalse mõtlemise toel maalima õpitud
kollase Kristusega", ,,Kaunis Angele", ,,Maastik", ,,Tahiti naised rannas", ,,Neiu lehvikuga". Paul Cezanne temast algab pihta 20 saj kunst. Teda peetakse kunstnikuks, kelle töödes on suur hulk küsimusi ja otsinguid, mis mõjutavad uue sajandi kunsti. Ta loobub kõikidest senistest kujutamisprintsiipidest ja hakkab otsima ainsat võimalikku ja objektiivset kujutamisviisi. Sündis pankuriperekonnas, oli ainukene poeg, sai elu lõpuni mõõdukat abiraha. Kunsti õppis Pariisis. 1874 aastal kui toimus impressionistide näitus, siis kõige suurema mõnituse sai Cezanne, sest tema piltide joonistus näis kõige rohkem moonutatud, ruumikujutus väga kohmakas. Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma töid õnnestus tal eksponeerida harva. Algselt impressionismilaadne maalimisviisist sai ta värve ja valguse. Ta proovis ühendada impressionsitlikud värvid klassitsistliku kunstiga.
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ...
Winston Leonard Spencer Churchill Nimi Klass Tartu 2012 1 Winston Leonard Spencer Churchill sündis 30. novembril 1874. a aristrokraatlikku perekonda Oxfordshire'is. Winston Churchillist sai 20. sajandi Euroopa ja maailma ajaloo võtmeisik. Winstoni Churchilli isa Lord Randolph Henry Spencer-Churchill (1849-1895) oli Suurbritannia Alamkoja liige ja rahandusminister. Ta teenis oma isa, kes oli Iirimaa asekuningas, mitteametliku asjaajajana, sellest tulenevalt tundis ta sügavat huvi Iiri probleemi vastu. Just siis kui Winston sündis oli tema isa alustanud paljulubavat poliitiku karjääri. Randolph suri 24
10.2 . Reisiteenuste ost (import) mitteresidentidelt (mln eur) 550 433,1 477,7 579 620,1 797,2 884,9 917,6 1048 1086 10.3 . Majutatud turiste (tuh) 2378 2147 2402 2726 2840 2981 3087 3112 3325 3545 10.4 . sh välismaalasi (tuh) 1433 1381 1564 1808 1874 1940 1983 1929 2057 2156 11 Väliskaubandus (põhikaubandus) 1252 1228 1200 1286 11.1. Eksport (mln eur) 8470 6487 8743 12003 1 8 6 11640 11979 9
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusaeg Euroopas referaat Nimi: Katri-Helena Kaasik Klass: 10a Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee..........................................
Keskne trepikoda, enamasti kahekordne, käimla ühine ja hoovipeal. Suuremates majades pidi olema kaks trepikoda. Laudis horisontaalne, kaunistati laudisevööga ja see oli vastupidine ehk vertikaalne. Kivist kortermajad Kuigi domineerisid väikesed puidust majad, siis tekkisid nende vahele suured kivist elamud. Tallinnas kivimajadest kvartaleid ei tekkinud (nagu Riias). Vanu aadlihooneid ehitati ümber kivist elamuteks Ferdinant Kordes: Stackelbergi maja 1874 - eesti juurtega, saksastunud arhitekt. Nende ruumiplaanid üritasid matkida mõisa plaane (läbikäidavad ruumid). Ruumi nappuse tõttu polnud hea. Tekkisid tubadesse ka vannitoad. Karl Burman: Buschi maja Tartus 21b 1912 - esimene Eesti tõeline arhitekt, kihvtid suured korterid, valgusküllased, üritas vältida koridore. Võimas hoone huvitava plaaniga. Karl Burman: Mauritza maja Kreutzwaldi tn 1912 - Väga uhke- rangem ja lihtsam eksterjöör.
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii vene...
Töötamine Viljandi-lähedases Hallise kihelkonnas viis noormehe kokkupuuteisse C.R Jakobsoniga ning Kitzbergist sai suure rahvamehe innukas austaja ja ,,Sakala" võitlusliini pooldaja. Ta sõlmis Jakobsoniga isikliku tutvuse ja omandas äheda jakobsonlase kuulsuse. Nendesse aastatesse langeb Kitzbergi kirjanduslik debüüt, väike ajalehekirjutus. Selleks on rahvasuust üleskirjutatud tekkemuistend ,,Kuida Õisu ja Kariste järved sündinud", mis ilmus 1874. aastal ,,Eesti Postimehes". Kitzbergi püsivam kirjanduslik tegevus algas aga Rannamõisas aastail 1875-1876. Ta alustas tõlkijana. Ligi pooleteise aasta vältel valmis tal kaks kuni kolm tõlge. Pärast Rannamõisast lahumist ilmus Kitzbergi esimene raamat ,,Kodu- kurukesest", mis on kirjutatud tõenäoliselt koos venna Jaaniga. Kunagi nendel aastatel on 2
Klooster paiknes linnusest vaid paarsada meetrit lõuna pool. Klooster lõpetas tegevuse hiljemalt Liivi sõja ajal ning hävis lõplikult 1570. aastal. Ei ole teada, millal esimene kirik Lihulasse rajati. Arvatavasti toimus see millalgi 1240. aastatel. 1241. aastal on Lihulas tegutsenud juba preester. Keskaegset Elisabethi kirikut mainitakse esimest korda 1298. aastal, mil Ordu selle maha põletab. Keskaegne kirik paiknes praegusest kirikust veidi loode pool ning oli ida- lääne suunaline. 1874. aastaks oli vana kirik aga nii halvas seisukorras, et see lammutati. Uus kirik, mis on põhja-lõuna suunaline, valmis 1878. aastal. Johannese kabel asus S. Waxelbergi plaani järgi täiesti omaette Lihula alevi kruntidest läänepool. Kabeli asukohta on samastatud 1505-1520. aastal rajatud frantsiskaanide mungakloostri asukohaga. Täpsemad andmed selle kohta aga puuduvad. Antoniuse kabel paiknes S. Waxelbergi plaani kohaselt linnusest lõunas. Ilmselt
Ees ja perekonnanimi Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26
hiliseimaid kunstnikke pildimotiiv jäeti värvi autonoomiat eelistades unarusse. Seda arengut jätkasid sajandi vahetusel järjekindlalt postimpressionistid ja sümbolistid. Tuntuimad teosed ,,Impressioon. Tõusev päike" Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Pealkirja kohta ütles Monet 1898. aastal: ,,Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre`is oma aknast välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, ,,Havre`i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: ,,Pange ,,Impressioon" (Mulje).
20000 ljööd vee all 1870 Kogu maailmas kaovad laevad ja selles süüdistatakse ilmatusuurt vaala, aga professor Aronnax ja tema kaaslased avastavad peagi tõe - kapten Nemo ja tema allveelaeva Nautilus. Kaheksakümne 1873 Phileas Fogg nõustub kihlveoga, et ta päevaga ümber suudab reisida ümber Maa 80 päevaga maailma Saladuslik saar 1874 Viis meest põgenevad Richmondist konföderatsiooni vanglast õhupalliga. Nad satuvad tormi kätte, mis viib neid ühele kõrbesaarele Vaikses ookeanis. 15-aastane kapten 1878 Vaalajaht lõpped tragöödiaga ja Dick Sands leiab end kaptenina, kuna ta on ainus ellujäänu. Tema laev hukkub Aafrika rannikul, kus ta peab võitlema
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
Richard Wagner (1813-1883) Lapsepõlv: Wagner sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud peale tema sündi, suri ta isa tüüfusesse. Peale seda hakkas ta ema koos elama näitekirjanik Ludwig Geyeriga, kellega ta hiljem ka abiellus. 1814. aastal kolis Richardi ema koos lastega mehe juurde Dresdenisse. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu. 1821. aastal suri Richardi kasuisa. Haridus: 1820. aastal astus Richard pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ja sai sealt oma ladina keele õpetajalt mõningast klaveriõpetust. Peale kasuisa surma pandi Richard Dresdeni Kreuzschulesse. Sealsete õpingute eest tasus ta kasuisa vend. Aastatel 1828-1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1831. aasta asus Wagner õppima muusikat Leip...
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas. Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip. Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ...
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja ...
Samuti kohtas ta Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega Tartus ka abiellus. 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna. Kroonlinnas oli Koidulal vähe aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, kirjutades artikleid veel ja veel), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Vanim poeg Hans- Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu. Kui Saksamaal olles Viinis sündis Koidulale kolmas tütar, siis olukord muutus kriitiliseks, sest majaomanik (selle maja omanik, kus nad parasjagu viibisid) keeldus korterit edasi
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite farmakoloogia Katrin Sonn 2012 Loengu teemad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAIDid) Jaotus Farmakodünaamika Farmakokineetika Kõrvaltoimed Ravimite eripärad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Eikosanoidide süntees Erinevad kahjulikud tegurid stimuleerivad fosfolipaasi rakumembraani fosfolipiididest moodustub arahhidoonhape Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid COX-1 COX-2 Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Ind...
ratsutamine ja tantsud. Ülikoolides ja gümnaasiumides võis kehalist kasvatust õpetada kui leiti raha õpetaja palkamiseks. Lütseumides (aadlinoorsoo õppeasutused) oli kehaline kohustuslik aine, õpetati peamiselt võimlemist ja vehklemist. Kreis- ja kihelkonnakoolides kehalist kasvatust ei õpetatud. 1864. a. koolireformiga lubati madalama astme koolides hakata kehalist kasvatust korraldama väljaspool õppetööd. 1874. anti välja juhend kehalise kasvatuse korraldamiseks maakoolides (eesmärk: parandada noormeeste ettevalmistust sõjaväeteenistuseks). Enamikus rahvakoolides jõuti kehalise läbiviimiseni alles 20. saj algul. 20.saj alguseks saavad kehalise kasvatuse ülesanneteks: noorsoo kasvatamine; noormeeste ettevalmistamine ajateenistuseks; elanikkonna tervise tugevdamine ja töövõime tõstmine. 20. saj alguses hakati linnades rajama laste mänguväljakuid ja organiseerima ringe ning
Kuuldes, et delegatsiooni juht on vangistatud, tegi kohalik rahvas mässu ja sellest teadasaades vabastati Jakob. Edasi võttsi Jakob aga aja maha ja kolis põllupidajaks Pärnumaale Tahkuranda. Seal teenis ta raha ja ehtias ostetud maatüki peale endale maja. Pätsi lapsepõlv ja kooliaastad Juba ajal kui ta Viljandis elas, oli ta jõudnud abielluda Olgaga. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega. Neist vaid üks oli tüdruk. Konstantin sündis teise pojana 23. veebruaril 1874. Neil oli suur pere, kuid nad elasid mere ääres ja ruumi neil jätkus. Konstantin alustas oma kooliteed Tahkurannas. Kool asus nende talust vaid paari kilomeetri kaugusel. Koolis käis ta jala. Seal koolis sai ta käia vaid ühe aasta, 3 sest isa otsustas kolida Pärnusse. Seal jätkas ta õpinguid õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas Raudsepp. Seega kooli kutsuti Raudsepa kooliks
Esimesed teated aastast 1522, olles keskajal Tartu piiskopi tähtsamaid lauamõisasid. Viimaseks mõisaomanikuks oli 18881938 Friedrich Georg Magnus von Berg, üks markantsemaid ja haritumaid baltisaksa mõisnikke, põllumajandusteadlane, maailma ühe vanema rukkisordi `Sangaste aretaja ja tõi Eestisse hobuse kellest sai meil kõige paremaks osutunud tori hobusetõu esiisa ja rajas praeguseks kõige liigirikkama pargi Eestis. Peahoone projekteeris arh. O.P. Hippius 1874, ehitus kestis 187981 ehit.meister F. Maag. Pärast sõda oli lossis pioneerilaager. Hiljem kuulus Tartu plastmasstoodete Katsetehasele. 1994. aastal anti mõis rendile firmale Realreisid. Hetkel on mõis riigile kuuluv. (EA; arh. mälestise pass, 1982) "Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav
( Kool) Richard Wagner Referaat Autor: Juhendaja: Tartu 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Elulugu.............................................................................4 Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis.1813-1833..............................4 Kunstilised otsingud Ooperid "Haldjas"; "Armastuse keeled"; "Rienzi" 1833-1839...........................................................................5 Wagner Pariisis. 1839-1842......................................................6 Dirigendina Drestenis. 1842-1849................................................7 Pagulasaastad. 1849-1864.........................................................8 Taas kodumaal ja Sveitsis. 1864-1883...........................................9 Looming..................................
raevupuhanguid. Strauss eelistas kiiretempolist muusikat, aeglasi lüürilise viise esineb tal võrdlemisi harva, kui nendegi hulgas leidub tõelisi pärle. ,,Nahkhiires" näitas Strauss end juba muusikadramaturgia ehtsa meistrina. Tema meisterlikust tõestasid nii kooristseenid kui ka finaalid, eriti teise vaatuse oma, mille jaoks helilooja oli varunud kõige kirkamad, meeldejäävamad meloodiad, mis mõjuvad tõsiselt nakatavalt, kaasahaaravalt. ,,Nahkhiir" esietendus 1874.aasta 5.aprillil Theater an der Wien'is. Sellele järgnesid uued operetid ,,Cagliostro", ,,Prints Methusalem" ja ,,Pimesikumäng". 1870-ndate lõpul suri helilooja abikaasa. Vapustatud Strauss, kes oli kogu elu tundnud surma ees ületamatut hirmu, põgenes kodust. Palunud vend Eduardil oma naise matuste eest hoolitseda, sõitis ta kahe tunni pärast Itaaliasse. Mõne aja pärast Viini naasnud, tutvus ta siin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
