Claude Monet (0)

Tallinna Rahumäe Põhikool
Claude Monet
Uurimustöö
Heili Kukke
8.b
Sissejuhatus
Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv . Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet’ga kaasaaegsed kunstnikud olid Manet , Renoir, Degas, Cezanne jpt. Monet kuulsaim teos „ Impressioon . Tõusev päike“ andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunstiajaloos, sest seda pilti vaadates kaoksid ümbert aeg ja ruum. Sa oleksid täiesti nagu seal pildi sees, nagu viibiksid ise seal Le Havre sadamas päikeseloojangu ajal. Alguses tegin selle töö lihtsalt referaadina, nagu õpetaja ütles. Alles hiljem hakkasin arusaama, mida ta tegelikult ootab uurimustööst. Uurimustöös peab olema lahti mõtestatud iseenda jaoks peaaegu kõik kõneained, sest peamiselt teed sa seda tööd ju iseenesele. Selles töös mõtestan enda jaoks lahti peaaegu kõik küsimused, mis mul on tekkinud impressionismiga või Monet’ga.
Mis on impressionism?
Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali " Impression , soleil levant " ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugène Delacroix 'st. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Pintslitõmbed muutusid üha nähtavamaks ning nendest sai kompositsiooni koostisosa (senistel maalidel oli peaaegu sile lõuendipind ilma nähtavate pintslilöökideta).

Impressionismi tehnikad

• Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust.
  
• Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega.
  
• Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal.
  
• Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks ) ei seganud impressionistid värve mustaga , vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina.
  
• Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel.
  
• Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi.
  
• Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele.
  
• Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel.
  

Kuidas mina näen impressionismi?
Mina näen impressionismis , lihtsust ja keerulisust samal ajal. Lihtsust niimoodi , et maalidelt on väga selgelt aru saada, mis seal on kujutatud. Lihtsad päikeseloojangud, sadamad, naised. Ent kui kunsti õppijana, tean, et kõik see, mis mulle tundub lihtsalt maalitud olevat on saavutatud pika ja fokuseeritud tööga. Keerulist on impressionistide maalidel sellist, et need maalid on tegelikkuses ja ma usun, et on, väga sügavamõttelised. Nendes on peidus nukrus ent samal ajal ka rõõm. Nukrust on tahetud peita , kuid ikkagi kumab kurbus läbi mitme värvikihi. Osades minugi töödes olen maalinud ühel tunnil kurbusega, ent järgmine tund olen olnud väga rõõmsas ja lustlikus tujus , kuid kurbus, mis on töösse maalitud ei taha sealt kaduda. Sa võid maalida maalile mitmeid värvikihte, kuid sa ei saa peita kurbust, sest see on üks osa kunstist. Nii on see ka impressionismis, kui võtta ära see nukrus, siis muutuksid impressionistide tööd magusaks (nagu kunstiõpetaja ütleb) ja see stiil poleks, siis enam impressionism. Rõõm tuleb sellest, et on armastatud seda, mida on tehtud. Kui sa teed midagi hoole ja armastusega, siis paistab see ka välja. Impressionismis on igas maalis näha, et on maalitud armastusega. Kui on armastusega tehtud, siis sulavad kriitikud seda vaadates ja ka kõik, kes armastusega maali vaatavad .
Olen püüdnud ise ka maalida impressionismi stiilis maale, kuid mul pole see välja tulnud, sest ma olen liiga püsimatu sellise kunstistiili jaoks. See kunstistiil nõuab erilist keskendumist ja kannatust. Impressionismi stiililis on see hea, et kõik ei pea olema väga täpselt tehtud, vaid võib ka natuke ebatäpne olla.

Monet Elukäik

Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre . Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks.
1851 . asus Monet õppima Le Havre`i kunstikooli. Tema kunstianne avaldus väga noorelt karikaturistina oma karikatuure müüs ta 10-20 frangi eest. Monet võttis oma esimesed joonistustunnid Jaqus-Frncois Ochard`ilt. Le Havre`s kohtus ta ka Eugéne Boudiniga kellest sai tema mentor ja kes õpetas talle kasutama õlivärve ning „en plein air“ (vabas õhus) tehnikaid 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks kuigi ta isa lootis, et Monet võtab ükspäev üle tema toidupoe äri. 28 Jaanuar 1837.a tema ema suri ja ta asus elama enda tädi Marie-Jeanne Lecarde`i juurde.
1859 asub ta õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, pisut hiljem École des Beaux Arts’i, kus tutvus ka Eduard Manet`ga. Õppimise Pariisis katkestas sõjaväeteenistuses Alžeerias.
Seal pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks.

Impressionism ja Argentuil

1870 põgenes Monet Prantsuse-Preisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma tuntuima töö „Impressioon. Tõusev päike“ (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool . Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks „Impressionistide näitus“, pannes kogemata voolule nime.
Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Peamiseks pildi allikaks polnud mitte süžee vaid selle kujutamise viis. Valguse tähtsust rõhutas ta seeriate maalimisega ühest ja samast objektist erineva valgusega (vt. Lisa 3.).

Camille Doncieux

1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieuxiga, keda ta kasutas oma modellina ning kui nad koos elama hakkasid, tekitas see palju pahameelt ja Adolphe Monet loobus oma poja rahalisest toetamisest. Monet suutis maha müüa vaid üksikuid maale, isegi impressionismile aluse pannud maal "Impressioon. Tõusev päike" ei olnud menukas. Perekond võitles pidevalt vaesusega, mis viis Monet isegi nii kaugele, et ta üritas 1868. aastal enesetappu sooritada hüpates Seine'i jõkke. Aastal 1866 valminud "Camille (The Woman in a Green Dress )" ("La Femme à la Robe Verte") (vt. Lisa 5.) oli üks paljudest maalidest, mis kujutasid tema tulevast abikaasat Camille'i. Aastal 1867 sündis neil esimene poeg, kes sai nimeks Jean ning 1870. aastal nad abiellusid. Nende teine poeg Michael sündis 1878. aastal. Aastal 1875. jäi Camille haigeks ning 1879. aastal suri ta tuberkuloosi. Peale seda vajus Monet masendusse ning ei suutnud veidi aega enam maalida. Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice Hoschedé'sse, hakkas uuesti maalima ning tema maale saatis suur menu .

Viimased eluaastad

Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve. Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalide sari, mis on tänapäeval tema kõige kallimalt maha müüdud maalide sari. Oma eluajal jõudis Monet maalida umbes 2500 maali, vanemaks saades muutusid tema maalid järjest huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem eksperimenteerima vee- ja valgusefektidega. Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte.
1926. aasta detsembris suri Monet 86-aastasena kopsuvähki, jäädes ajalukku impressionismi algatajana, mitmete erakordsete maalide autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana.
Monet ja järelpõlv
Veel Teise maailmasõja lõpuni oldi arvamusel, et Monet oli hetkelise meeleolu jäädvustamise otsingutel oma isiklikud piirid saavutanud. Kunstnikku ülistati ja tunnustati, kui impressionismi meistrit, kuid modernse kunsti teerajaks teda ei peetud. Alles 1940. aastate keskel algas Monet’ rehabilitatsiooni tõeline Monet-hullus, millele panid aluse Ühendriikide abstraktse ekspressionismi noored kunstnikud. Seejuures oli juba „Heinakuhjade“ seeria 1891.aastast üks esimesi märke sellest arengust, mis iseloomustab Monet hilisemat loomingut ja mis mõjutas paljusid hiliseimaid kunstnikke – pildimotiiv jäeti värvi autonoomiat eelistades unarusse . Seda arengut jätkasid sajandi vahetusel järjekindlalt postimpressionistid ja sümbolistid.

Tuntuimad teosed

„Impressioon. Tõusev päike“

Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Pealkirja kohta ütles Monet 1898 . aastal: „Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre`is oma aknast välja vaadates – päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, „Havre`i vaade“ ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: „Pange „Impressioon“ (Mulje).

„San Giorgio Maggiore videvikus“

Maal kujutav vaadeat San Giorgio kloostrisaarele. Paremal paistab ähmaselt Santa Maria Salute kiriku torn ja Suure Kanali suue . Monet maalis maali 1908. aastal Veneetsias. Ta käisid seal gondliga sõitmas, et nautida neid suurepäraseid ja unikaalseid päikeseloojanguid. Minu arvates on see üks kaunimaid teosed Monet`lt. Seda maali vaadates, ma lausa kuulen lainete kohinad ja kiriku kellade helisemist. Maal pole tehtud väga täpselt, vaid siin on kasutatud hajutamise tehnikat, mis loob oma pärase efekti. Ma arvan, et Monet pole tahtnud, et sellel pildil saaks täpselt aru, kus paiknevad kiriku tornid, ja kus algab maapind.

„Camille ,Naine rohelises kleidis“

Monet maalis selle portree 1866. See kujutab tema modelli ja uut sõbratari Camille Doncieux ’d peenes rohelises siidkleidis. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile, suurusega 231 x 251 cm. Seda tööd märkas kirjanik ja kuntsikriitik Emile Zola ning kiitis seda „elavat, energiast pakatavat lõuendit“. See maal on tehtud väga täpselt, sest ma arvan, et Monet tahtis selgelt kujutada, kes on pildil, ning mis poosis . Siin tõuseb esile naise musta- rohelise triibuline kleit. Tundub nagu oleks tahetud seda rõhutada.

Kokkuvõte

Monet oli oma ajastu üks silmapaistvamaid kunstnikke, sest ta andis nime tervele kunstivoolule (muidugi mitte tahtlikult). Ta jäi oma valitud rajale kuni surmani ning näitas maailmale mismoodi näeb tema maailma. Ta ei lasknud ennast kõigutada kriitikute karmidest salvamistest. Sellest referaadist sain teada, et Monet`teose „Impressioon. Tõusev päike“ järgi sai nime terve kunstivool. Monet teosed on maailmakuulsad ning neid kasutatakse isegi filmides , kui väärtuslikud teosed, mida vargad plaanivad varastada.
Monet enamus maale on minu jaoks maagilise võluga, et kui sa neid vaatad, siis tekib tunne nagu sa ise viibiksid seal, nagu satuksid pildi sisse ning sealt välja saada on üpriski keeruline. Samas tajud sa hetke lühidust nagu oleks käinud fotoka klõps. Kokkuvõtteks võib öelda, et tema maalid on maalitud hämmastava kergusega andes edasi selle hetke impressiooni ehk pildile on jäädvustatud emotsioon , õhustik ja kohalolijad just selles ajahetkes nagu nad siis olid.
Kasutatud allikad:

Vikipeedia „Claude Monet“ [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008)

Wikipeedia „Claude Monet“ [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008)

Birgit Zeidler 2007 „Monet: Elu ja looming“, Tallinn: Koolibri 96 lk

Paul Smith 2000 „Impressionism: Sissevaated“, Tallinn: Kunst 175 lk

Vikipeedia „Impressionism“ http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionis m

Lisad:

1. „Saint Lazare Raudteejaam“, Pariis, (1877)
2. „Impression, Tõusev päike“, (Impression, soleil levant) (1872/1873).
10
3. „Rouen`i Katedraal , Fassaad (päikeseloojang)“, (1892-1894) (üks maal seeriast)
4. „Heinakuhjad, (päikeseloojang)“, (1890-1891)
5. „Camille ,Naine rohelises kleidis“, (1866)

„San Giorgio Maggiore videvikus “ (1908)