RAUD Referaat Juhendaja: Pärnu 2007 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. RAUD.......................................................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8
Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Omadused Hõbevalge metall,tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K ( 1538°C) Raud on plastiline, mistõttu teda on võimalik sepistada ning valtsida. Hea soojus- ja elektrijuht. Magnetiseeritav, raua kristallvõre muutub erinevatel tepmeratuuridel. Keskmise aktiivsusega. Leidumine Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Raua massisisaldus maakoores on 6 % . Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises,mis koosnevad kõrge niklisisaldusega rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks
Maikel Jätsa Raud Referaat Õpperühm: TÖ11 Juhendaja: V. Sillaste Tallinn 2011 Ferrum Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja neljandas reas. Aatommass on 55,847amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit,elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2) väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6. Raual on muutuv oksüdatsiooniaste, II ja III. Raua massisisaldus maakoores on 6%,. Suurimad rauamaagivarud asuvad venemaal Kurskis magneetilise anomaalia piirkonnas. Tähtsamad ühendid: · Raudvitriol(FeSO4 x 7 H2O) on kristalliline raudsulfaat, mis on helerohelise värvusega
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit
rauamaakideks.Tähtsamad neist on järgmised. Magnetiit ehk magnetrauamaak(Fe3O4) on must kristalane magnetiline ühend.Rikkalikud magnetiitilademed esinevad Kurski oblastis.Punased ja pruunid rauamaagi põhikomponendiks on raud(III)-oksiid ehk sideriit(FeCo3) on hallia värvusega maak.Rauamaakide töötlemisel saadakse malmi,see on rauasulam milles on üle 2% süsiniku ning lisandina väävlit,räni,fosforit jt. elemente. 2.Füüsikalised omadused. Raud on läikiv hallikasvalge metall,tihedusega 7,86*10 3 kg/m3 ja sulamistemperatuuriga 1540 C.Raud on plastiline,mis võimaldab teda valtsida ja sepistada.Raud tõmbub mgneti külge. 3.Keemilised omadused.Keemiliselt puhtas raud on püsiv vee ja õhu suhtes.Tavaline raud(malm,teras) ,mis sisaldab mitmesuguseid lisandeid,korrodeerub niiskes õhus,kattudes keeruka koostisega rauaroostega. Kõrgel temperatuuril oksüdeerub raud õhus või hapnikus triraudtetraoksiidiks(Fe3O4):3Fe+2O2=Fe3O4
RAUD o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest.
Raud Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja 4. perioodis. Normaaltingimustel on raud tahke aine, tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Raual on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Aatommass on 55,847 amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 56-26=30 neutronit, elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite
Raud Aatomi ehitus Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Fe : +26/2)8)14)2) Lihtaine omadused ·Omadustelt on raud metall. ·Tihedus 7,87 g/cm3. ·Raua sulamistemperatuur on 1539°C. ·Raud on plastiline. ·Raud on hõbevalge. ·Raud on keskmise kõvadusega metall. Leidumine Raud on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Tähtsamaid ühendeid Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega
annaabi.ee 
50 punkti
~ 14 lehte
163 laadimist
4 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Tänx
Kõik kommentaarid