Lisaks on teal ilmunud ka usufilosoofiline teos ,,Püha Antoniuse kiusamine", novellikogu ,,Kolm lugu" ning teisigi teoseid. Tema looming pole suur, kuid olemasolev on väga kunstimeisterlik. Kirjandusloos peetakse teda aga objektiivse romaani loojaks. Tema tegelased unistavad elust kusagil mujal kus armastus viib võidule, ent tegelikult toob see vaid huku. Flaubert oli ka perfektsionist, ta avaldas vaid teoseid mis olid viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary surmastseen kliiniliste üksikasjadeni täpselt kirjeldatud). Gustave Flauberti loomingus on eriline see, et sõnad joonistavad silme ette jooksva pildi kus pinge pidevalt tõuseb. "Madame Bovary" on romantismivastane teos. Unistused, ideaalsed kangelased kõigelt sellelt, mida romantikud poetiseerisid, röövib ta aupaiste. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emaotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale.
seeriatena. Romaan tõi autorile kohtuasja (süüdistati ebamoraalsuses), kuid tunnistati kohtus süütuks. Koguteosena sai romaan sooja vastuvõtu osaliseks. Flaubert valis romaani kirjutamiseks maise aine asemel ühe hiljutise sündmuse: tema ise endise õpilase naine oli end mürgitanud ning arst ise oli kurbusest surnud. Autor pidas reaalsest sündmusest ja paigast võrdlemisi täpselt kinni, muutes vaid nimesid. 2) Probleemikeskne analüüs Provintsiarst Charles Bovary noor naine Emma petab oma tavalist ja igavat meest. Ta oli “pime” mees ning ta ei taibanud märgata Emma armusuhteid Leoni ja Rodolphe’iga. Emma ei olnud võimeline Charles’i armastama nii nagu mees teda armastas. Ta ihkab romantikat, meelitusi ja meest, kelle vastu ka temal tunded oleksid. “Armastus pidi tema meelest tulema äkki, piksemürina ja välgusähvatuse saatel, otsekui taevane raju, mis langeb inimelu peale, paiskab
ha veetis üheainsa lk kallal sageli nädalaid. Idee sai tema arvates eksisteerida vaid tänu vormile. Flaubert oli pärit Roueni arstiperekonnast. Ta õppis Pariisis õigusteadust kuid elas läbi närvivapusutse ja jättis õpingud pooleli.50. eluaastani elas ta koos oma emaga. Ta ei abiellunud kordagi, kuigi tal oli suhe kirjanik Louise Colet'ga. Tagasitõmbunud elu elav Flaubert pidas kirjavahetust mitmete kirjanikega nt Hugo ja Zolaga. Madame Bovary kirjutamiseks kulus Flaubertil viis aastat. Raamatu ebamoraalse sisu pärast kaevati ta ka kohtusse, kuid mõisteti õigeks. Autor ei mõistnud peategelast abielurikkumise pärast hukka. ,,Arvatakse, et olen kiindunud tegelikusesse, kuigi tegelikult ma pigem peldan teda, vaid vastikusest realismi vastu ma üldse kirjutasin selle romaani." ,,Madame bovary on tegelikult süzeelt väga lihtne: provintsiarst Charles Bovart noor naine Emma petab oma tavalist ja igavat meest
Gustave Flaubert Referaat Prantsuse kirjanik Gustave Flaubert sündis 12. detsembril 1821 ning suri 8. mail 1880. Ta on laialdaselt tuntud oma esimesena kirjastatud romaani "Madame Bovary" poolest. Flaubert oli täielikult pühendunud oma kunstile ning otsis pidevalt "parimat sõna". Elukäik Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal ning oli Achille-Cléophas Flaubert'i ning Anne Justine Caroline'i teine poeg. Kirjutama hakkas Gustave juba 8-aastaselt ning omandas hariduse oma kodulinnas. Ta lahkus kodust 1840. aastal, et minna Pariisi juurat õppima. Pariisis oli ta ükskõikne õpilane ning hakkas linna põlgama. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Seal sai ta tuttavaks mitmete kuulsate inimestega nagu Victor Hugo ning Émilie Zola. 1840. aastatel reisis ta ringi Püreneedel ning Korsikal. Peale epilepsiahoogu 1846 lahkus ta Pariisist ning jättis oma juuraõpingud pooleli
1865 Gustave Flaubert Koostanud E.Valdma Gustave Flaubert´i elu · Gustave Flaubert sündis Roueni arstiperekonda. · Noormees alustas kirjutamisega juba kooliajal, inspireerituna suures osas armastusest temast kümme aastat vanema abielunaise Elisa Sclesingeri vastu. · 1843. a. õppis Pariisis juurat. · 1844. a. ilmnes tal närvihaigus, peale mida pühendus kirjanik täielikult raamatute loomisele. · 1857. a. toimus teose üle kohtuprotsess, sest seda süüdistati ebamoraalsuses. · Samal aastal tutvus Falubert oma
Realism(lad keel realis tõeline, esemeline, materiaalne) kirjandusvooluna paigutatakse 1830-1870. Tollel ajal oli vastuseisiuks romantismile. Üheks esimeseks teoseks peetakse Stendhali ,,Punane ja must". Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegsed elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esit
Gorot on väga rikas mees ja elab ainult painsoni parimas toas ja käib korralike riietega ringi. isa armastab oma tütreid väga siis annab ta kas või oma viimse peni ära et tütardel oleks hea .Ta müüb võla kirjad ja oma paremad riided maha. Varsti ta elab kõige halvemas toas. Aga teda see ei kurvasta kuna tütardel on hea olla. Aga lõpuks saab isa aru et tütred ei armast teda vaid tahavad tema raha. 14) Madam Bovary- väikese provintsikeskuse praktiseeriva arsti abikaasa Emma Bovary tunneb igavust ümbritsevas üksluises olustikus. Mehe lihtsameelne loomus ja piiratud huvid kihutavad naist otsima oma romantilistele kalduvustele rakendust väljaspool kodu. Areneb armastusintriig noore mõisnikuga, mis aga ei kesta kaua. Emma Bovary otsib uusi tugipunkte oma tundmustele, märkamata, kuidas tema iha õilsa armastuse järele muutub aegamisi tavaliseks kombelõtvuseks.Lõppeks
Flaubert „Madame Bovary“ analüüs 1. Millist rolli mängib saatus Emma Bovary elus? Kui suur võim on Emmal endal enda elukäigule? Analüüsige Emma Bovary valikuid! Emma elus oli kindlasti oma osa saatusel ja juhustel. Igavasse keskklassi ei sündinud ju ta enda valikul ja tahtel, ka armukese poolt maha jätmine pole naise süü. Samuti ei saa inimene nii lihtsalt muuta oma loomust ja mõtteviisi, nii ei saa minu arvates Bovaryle pahaks panna tema romantilist ja idealistlikku olemust, mis naise tegevusi ja otsuseid ajendasid. Just saatuse tahtel elas Emma 19. sajandil, mil naiste vabadus oli meestega võrreldes pea olematu.
Kõik kommentaarid