Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kristi Tamm PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2014 Kristi Tamm SISSEJUHATUS Läbisin praktika Krooni Selvers AS, minu praktika juhendajaks oli müügijuhataja Marit Kalinkin Praktika toimus F. G. Adoffi 11, Rakvere. Praktika kestis 200 akadeemilist tundi . Praktika eesmärgiks oli kinnitada ja rakendada koolis õpitud oskusi ja teadmisi.Ülesanneteks oli arenada praktilisi kutse-ja erialasi oskusi ning kujundada välja õiged kutse-ja erialased hoiakud ja väärtused.Pratikal puutusin kokku mitmete töödega:letiteenindamine,kassapidamine ja kubaväljapanek. Kristi Tamm 1 SELVERI ISELOOMUSTUS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaub...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava butafooria Carol Põldsaar PRAKTIKAARUANNE Butafooria praktika Vilma majas 16.-23.11.2020. a. Juhendaja : Eero Ehala Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Viljandi 2020 SISSEJUHATUS Praktika jooksul sain võimaluse lõpetada ära oma pooleli jäänud kooli projekti, milleks oli butafoorse piparkoogimaja meisterdamine ning praktikakaaslastega teha miniatuurseid mände. Tegemist oli tellimusega, teha Tallinna lennujaama kinnisvara firma reklaamiks miniatuurne männimets. AJAKAVA Kuupäev Kellaaeg Koht Tegevus 16. november 10.15 Vilma maja Piparkoogimajakese akende välja lõikamine 10.32 Piparkoog...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Pedagoogika osakond Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest Referaat Tartu 2001 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................2 HEINO LIIMETSA ELUST...................................................................................................................3 LIIMETSA DIDAKTILINE TEOORIA EESTI DIDAKTIKA ARENGUS.....................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................................................
NAHK Türi 2011 Sisukord Naha ülesanded............................................................................3 Naha ehitus...................................................................................3 Naha tüübid..................................................................................4 Naha hooldus...............................................................................5 Eneseanalüüs................................................................................9 Kasutatud allikad.......................................................................10 2 Naha ülesanded: Nahk on elund, mis eraldab organismi sisesekeskkonda selle välisest füüsikalisest keskkonnast. Nahk töötab seega kaitsva kihina. Oma kaalu poolest on nahk inimese raskeim elund. Normaalkaalus inimese nahk moodustab ligikaudu 2m². Nahk koosneb paljudest kihtidest, mille...
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektri...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse u...
Tartu Kutsehariduskeskus Tko09 Egle Erm DMC SOUTH-ESTONIA Praktikaaruanne Juhendaja Liis Pärtelpoeg Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. PRAKTIKAKOHA KIRJELDUS.................................................................................4 2. ETTEVÕTTE PLUSSID JA MIINUSED.....................................................................5 2.1. Plussid.....................................................................................................................5 2.2. Miinused.................................................................................................................5 3. PRAKTIKAKORRALDUS..................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Juhtimise ja töökorralduse peaeriala PRAKTIKAARUANNE Anna Bugajova Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.1 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitus....................................................2 1.2. Valitud praktikaettevõtted valikukriteeriumid............................................3 2. Organisatsiooni tegevuse ülevaade....................................................................3 2.1. Organisatsiooni tegevuse eesmärk. Organisatsiooni koht avalikus või erasektoris...............................................................................
ETTEVÕTTEPRAKTIKA Aruanne Praktika aruanne SISSEJUHATUS Käesolev praktika aruanne on koostatud ettevõttepraktika põhjal, mis viidi läbi ajavahemikul 07.jaanuar 2013 03.veebruar 2013 aastal Polven OÜ-s. Praktikal tutvusin töökoja töötajatega ning mind viidi kurssi seal tehtava tööga. Sain osaleda ka ise praktilises töös aidates juhendajat, kui tal abi vaja oli. Praktika juhendajaks oli meister Roman. Praktikal käisin igapäevaselt, ning see oli väga huvitav. Praktika läbimisel oli ootuseks saada võimalikult hea ülevaade autotehniku erialasest tööst, millest suurel määral sõltub firma töö ja maine. 2 1.POLVEN OÜ ÜLDISELOOMUSTUS, PÕHITEGEVUS, STRUKTUUR 1.1Üldiseloomustus ja tegevus Polven OÜ on kauplustekett, mis tegeleb autotarvikute ja varuosade müügiga. Lisaks kõigele pakub töökoda erinevaid remonditöid Kahjukäsitlust , Plekitöid, Autode...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Waide Motell Koostaja: Marge Kõks 1.05-31.08.2014 Sisukord Sissejuhatus Soovisin oma praktikat teha kohas, mis asub võimalikult kodu ligidal. Lähtusin eeskätt ka sellest, et oleks mitmekülgne ja saaks täidetud kõik punktid, mis praktikalepingus antud. Avaldusi saatsin mitemetesse kohtadesse, k.a Elva Verevi Motelli, kust ka sain positiivse vastuse. Waide Motelli valisin seetõttu, et sain praktika täitmist alstada varem. Praktikakoha saamiseks helistasin Waidesse ja hiljem saatsin oma CV (vt. lisa 4). Isiklikeks eesmärkideks oli mul saavutada kõik oskused, mis vajalikud turismiteeninduses, kuna sel alal mul kogemusi pole. Esialgseid plaane, kuidas neid püstitatud eesmärke täita, polnud. Kõik saavutused tulid töökäigus. Igal korral sai asi selgemaks. Ettevõt...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA16 KÕ2 Praktika koostaja nimi FINANTSRAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA I (II) Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdo...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Signe Vois KIVILINNA KONSUM Praktika aruanne Juhendaja Diana Eller Tartu 2013 SISSEJUHATUS Praktika eesmärk oli tundma õppida erinevate toidukauba gruppide nimetusi, oli tutvuda üldse müügitööga ning valida selline ettevõtte, kus käib palju müügiesindajaid. Valisin praktika kohaks Kivilinna Konsumi. Tööülesandeid oli väga palju näiteks pidin kaupa vastu võtma, täitsin pabereid, sain tuttavaks müügitööga üleüldiselt, panin uut kaupa välja, tutvusin erinevate kampaaniatega, tegin puuviljadele tagastust. Praktika ettevõtte oli paraja suurusega, seal oli nii tööstuskaupa, esmatarbe kaupu, kui ka toidukaupa. Kuid Konsum on siiski spetsialiseerunud just toidukaubale, mida leidub poes hulgaliselt rohkem, kui tööstuskaupa. Kuna veetsin palju aega, tööstuskauba pool ja jällegi toiduka...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - ...
SISSEJUHATUS Praktikakohaks valis praktikant taaskord Tartus asuva reisibüroo Minimatkad. Praktikakoha valikul lähtus praktikant tulevase praktikakoha asukohast ning suhtumisest, mis tuli reisibüroo poolt. Reisibürooga ühendust võttes enam CV-d näha ei soovitud, kuna ka eelmine praktika oli positiivselt sooritatud samas kohas. Minimatakad OÜ on Tartus asuv reisibüroo, mis alustas tegutsemist juba 1992. aastal. Büroo algusaegadel tegutseti Tallinnas, Valgas ning Tartus. Reisibuumi ajab tegutses Tallinnas lausa 2 bürood, kuid tänapäeval nii palju tööd enam ei jätku ning Minimatakad OÜ on tegutsema jäänud vaid Tartus. Hetkel tegutseb büroos 3 inimest- tegevdirektor, raamatupidaja ning reklaamija. Praktikat alustades oli büroo aadressiks Küütri16/Kompanii 4, kuid praktikaperioodi viimasel nädalal vahetas büroo asukohta ning uueks asukohaks sai Rüütli 4. Uus praktikaperiood sai kokku lepitud elektronposti teel. Praktikajuhendaks oli taaskor...
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse konte...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi instituut Kehakultuur UJUMINE Referaat Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Ujujate tehniline ettevalmistus..............................................................................4 Ratsionalse ujumistehnika alused......................................................................4 Ujumistehnika efektiivsus...............................................................................5 Ujumistehnika täiustamine ja tehnilise ettevalmistamise protsess.................6 Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega....................10 Tehnikaalne ettevalmistus................................................................................ 10 Kokkuvõte........................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Majutusteenindus eriala ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja:Alina Orlova Juhendajad hotellis:Mare Vood,Külli Illing Helis Lihtsa MJ112 2013 Sissejuhatus Minu praktika kohaks oli Radisson Blu Hotel Olümpia. Praktika kohaks valisin Olümpia sellepärast,et saaks juba kogemust suures hotellis töötades. Siis on peale kooli lõpetamist kogemus olemas mõnes suures hotellis.Kontaktid praktikakohaga olid head. Suhtlesime kirjade teel,personalijuhi Airi Neemrega vastati väga kiiresti. Enne praktikale minekut lugesin läbi mõned peatükid vihikust, kuidas koristada vannituba. Minu eesmärgiks oli, et superior klassi tuba saaks koristatud 30 minutiga. Ettevõttest Käisin praktikal Radisson...
TALLINNA ÜLIKOOL JÕUSTAMINE Portfoolio KOOSTAS: LISETTE ELMIK TALLINN 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Termin „empowerment”..............................................................................................................4 Jõustamine sotsiaaltöö kontekstis...............................................................................................6 Artiklite ülevaade........................................................................................................................8 1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008)..........................................................................8 „Jõustamine”...
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi las...
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassit...
MAINORI KÕRGKOOL Õpilase nimi JUHI KÄITUMISE MÕJU ALLUVATE KÄITUMISELE Referaat Õppekeskus 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. JUHT ON................................................................................................................................ 4 2. JUHILT OODATAKSE..........................................................................................................5 3. NEGATIIVNE JUHT............................................................................................................. 6 3.1 Halb juht hävitab asutuse ..................................................................
ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, ...
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võima...
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond Gerli Ertte ZEPPELINI SPORTLAND Praktika aruanne Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2011 SISSEJUHATUS Sooritasin tööstuskaupluse praktika Zeppelini Sportlandis. Sportlandi peamisteks tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine, kvaliteetsed kaubad ja tuntud kaubamärgid ning meeldiv õhkkond töötamiseks. Praktikaperioodi jooksul oli tööd palju ning sain tegeleda erinevate asjadega. Praktika eesmärkideks olid, et õpiksin kaupluses töötama, kliente teenindama, kaupu tundma ning vabamalt klientidega suhtlema. Eesmärgiks oli ka süvendada ja kinnista...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5 2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis................................
Tallinna Balletikool Referaat: Klassitsistlik tragöödia Prantsusmaal Varvara Litvinova I kursus Tallinn 2007 Tragöödia on draama suurvorm, zanr, mis vastandub komöödiale ja lahendab spetsiifilist dramaatilist võitlust tegelase paratamatu surmaga ning milles on eilist dramaatilist konflikti. Tragöödia aluseks on tavaliselt sügav ideede konflikt, maailmavaadete kokkupõrge. Tragöödia, kui zanri tekkimine Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või siis soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varasemates näitemängudes oli j...
VII TÖÖTAJATE KOOLITUS JA ARENDUS ORGANISATSIOONI TÖÖTAJATE ARENDAMINE JA KOOLITAMINE Pikka aega oldi Eestis arvamusel, et töötaja arendamine ja koolitamine on kulutus organisatsioonile. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et töötaja pidev arendamine ja koolitamine on investeering ja tuleb ainult kasuks konkurentsi- võimelisena püsida soovivale organisatsioonile. Personali koolitamisel ette tulevad mõisted: · Haridus baasteadmiste ja oskuste omandamine koolis ja ülikoolis. · Treening konkreetse töö tegemiseks vajalike oskuste omandamine koolitusfirmades saavutatakse treeningute kaudu. · Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali kompetentsuse tõstmine töökohal · Personali arendamise eesmärk töötajate ametialase kompetentsuse pideva tõusu tagamine vastavalt organisatsiooni vajadustele. · Personali arendamise ja koolituse etapid - arendus- ja koolitusvajaduste väljaselg...
Lugemispäevik Margret Siilbaum Sophokles "Kuningas Oidipus" Oidipuse suur teema on äramääratus ja saatus, mille vastu ei saa. Oidipuse isa, kuningas Laios, sooritab kuriteo, mille eest neetakse ta ära. Kurjategija peab surema oma poja läbi ja poeg abiellub oma emaga. Saatusest põgenemiseks laseb Laios poja hukata. Karjus, kes pidi hukkamise korda viima, ei suuda ülesannet täita ning jätab lapse ellu. See käivitab sündmuste ahela, kus ettekuulutus saab täidetud. "Kuningas Oidipus" õpetab, et pole vahet kui hea, üllas või õiglane olla, saatuse vastu ei saa. Terve teose vältel üritatakse tõe ees silmi sulgeda. Laios arvab, et lapse hävitamisega on pääsenud ettekuulutusest. Oidipus ise, mida lähemale tõele jõuab, ei taha seda siiski uskuda. Iokaste ei taha samuti pilti kokku panna. Lugu lõppeb Oidipuse jaoks füüsilise pimedusega, sest ta otsusta...
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtn...
Sisukord 1SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SE...
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks v...
K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas. „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine Tööalane k (professional c) – ametite või toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste töökohtade järgnevus, nii horisontaalne kui omandamise ja pühendumise. ...
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada. TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkuses...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik Esimese kursuse esimese praktika läbisin ma Tartu Kutsehariduskeskuse Õppekohvikus. Ajavahemikul 17.12.2012-01.02.2013. Hommik algas kohvi keetmisega kui ka tee vee keetmisega. Tõime ette piima. Vaatasime ka...
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI ÕPPERESTORAN JA TARTU KAUBAMAJA AS Praktikaaruanne Juhendaja: Vetka Vaike Grupp: MY08 Tartu 2009 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli õpperestoran Teise kursuse esimese praktika läbisin ...
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"....................
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus ...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Er...
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
