PRAKTIKA ARUANNE - Butafooria - Miniatuursed männid (0)

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA  Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava  butafooria                        Carol Põldsaar  PRAKTIKAARUANNE   Butafooria praktika Vilma majas 16.-23.11.2020. a.              Juhendaja : Eero Ehala  Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud                    ​Viljandi 2020   


SISSEJUHATUS    Praktika jooksul sain võimaluse lõpetada ära oma pooleli jäänud kooli projekti, milleks oli                           butafoorse piparkoogimaja meisterdamine ning praktikakaaslastega teha miniatuurseid               mände. Tegemist oli tellimusega, teha Tallinna lennujaama kinnisvara firma reklaamiks                     miniatuurne männimets.      AJAKAVA    1  Kuupäev  Kellaaeg  Koht  Tegevus  16. november  10.15  Vilma maja  Piparkoogimajakese akende välja lõikamine    10.32    Piparkoogimajakese akende katmine PVA  liimiga    10.49    Maja põhja luugi meisterdamine    11.27    Maja põhja värvimine    12.04    Maja põhja kuivamine    12.28    Piparkoogimajakese kilest akende paigaldamine    14.00    Piparkoogimajakese akende paigaldamise  lõpetamine ja üleöö kuivama jätmine  17. november  10.15    Piparkoogimajakese lõpetamine ja sellesse  tulede paigaldamine    11.00    Miniatuurse männi tegemiseks oksa valimine ja  selle ettevalmistamine    11.17    Traadist männiokste tegemine    14.00    Traadist männiokste tegemise pooleli jätmine 


2  18. november  10.15    Traadist männiokste tegemise jätkamine    10.42    Traadist männiokste katmine PVA liimi ja  paberiga    11.56    Helepruuni värvi segamine    12.21    Traadist männiokste värvimine    13.40    Traadist männiokste kuivama jätmine  19. november  10.15    Uue (tumedama) värvi segamine    10.52    Männiokste juurde tegemine    12.14    Tüvesse aukude puurimine ja neisse traadist  männiokste paigaldamine    12.38    Ühenduskohtade viimistlemine    13.06    Männiokste üle värvimine uue värviga    13.11    Männiokste külge okaste liimimine    15.27    Okaste liimimise lõpetamine  20. november  10.15    Esimese metsamänni lõpetamine    10.34    Uue männi ettevalmistamine    11.22    Aukude puurimine ja traadist männiokste  paigaldamine    12.01    Ühenduskohtade viimistlemine    12.16     Ühenduskohtade värvimine    12.29    Männiokste külge okaste liimimine    14.10    Liimimise pooleli jätmine  23. november  10.15    Männiokaste liimimise jätkamine 


    PRAKTIKAKOHA TUTVUSTUS    Praktika toimus Vilma majas, aadressil Turu 7, butafooria töötoas. Töökoha- ja selle                         korraldustega olime juba tutvunud eelnevalt oma butafooria tundides.   
TEGEVUSE ANALÜÜS    Töötasime neljakesi. Lisaks minule, osalesid praktikal ka Lysette Tint, Thomas Pearson ja                         Gabriela Sopinska. Kuna praktikantidest kaks osutusid välismaalasteks, kujunes meie                   igapäevane suhtluskeeleks inglise keel.  Meie ülesandeks oli meisterdada kokku 18 ühe meetri pikkust männipuud. Tellimus sisaldas                         kahte liiki mände - rannamände ja metsamände. Vahe seisnes selles, et metsamännid on                           sirged ja pikad, rannamännid aga kõverad.    16. november  Esimesel päeval lubas juhendaja teha meil oma kooliülesandeid, mis olid meil pooleli. Mina                           lõpetasin oma butafoorset piparkoogimaja (joonis 1). Meisterdasin selle penoplastist                   plaatidest, millest lõikasin välja majaosad. Seinad pahteldasin ja värvisin ning sidusin kokku                         PVA liimi ja nööpnõeltega.   Kasutasin praktika esimest päeva, et lõpetada glasuurkaunistused. Glasuuri segasin kokku                     akrüülhermeetikust, veest ja kipsipulbrist.  Lõikasin piparkoogimajale helesinisest kilest aknaklaasid ning katsin need PVA liimiga et                       luua mulje, et tegu oleks suhkrust klaasidega.  Seni, kuni aknaklaasid kuivasid, lõikasin majakese põhja augu, et sellest edasi meisterdada                         väike luuk, mille kaudu hiljem saaks majja sisse paigutada jõulutuled. Värvisin pruuniks                         majakese põhja. Ülejäänud päevast paigaldasin majale klaase. See osutus raskeks ülesandeks,                       kuna kile tuli igast nurgast lahti ning PVA liim ei kuivanud piisavalt kiiresti. Võtsin appi                               nööpnõelad ning fikseerisin nendega aknad. Jätsin aknad ööseks kuivama.      3    13.53    Rannamänni lõpetamine 


17. november  Hommikul lõpetasin oma majakese, pannes sellese jõulutulukesed (joonis 2). Olin                     majakesega rahul ning valmis alustama uut ülesannet.     Mändide loomine  Valisin sobiva oksa kuivanud männiokste hunnikust, mille oli juhendaja Eero meile kohale                         toimetanud. Saagisin käsisaega oksa 1 meetri pikkuseks ning murdsin ära nõrgemad oksad.                         Eemaldasin rohelised okkad. Siis kinnitasin trelli ja kruviga oksa juhendaja abil puidust                         ruudukujulisele alusele, et oleks lihtsam puuga töötada (joonis 3). Otsustasin murda ära kõik                           väiksemad oksad puu tüve küljest, sest need oleks hiljem ise ära kuivanud ja murdund (joonis                               4). Nende asemele tegin ise oksad. Tegime oksad traadist, et sinna saaks hiljem okkaid                             liimida. Kasutades traaditange, tegin oksi erineva suuruse ja kujuga. Tippu tegin lühemad ja                           keskele pikemad oksad. Tegin oksi nii kolme- kui ka kaheharulisi (joonis 5). Võtsin 2 traati                               ning keerutasin need omavahel kokku. Alustasin keerutamist alles 1 cm kauguselt traadi                         otstest. Plaan oli jätta ots sirgeks, et hiljem oleks lihtsam oksi tüvve lükata. Edasi, lisasin                               keerutamisel veel ühe traadi, kui tahtsin saada kolmeharulist oksa. Okste otsad keerasin                         tangide abil kumeraks, et oleks hiljem okaste liimimine lihtsam.    18. november  Jätkasin traadist okste tegemist. Kui olin valmis teinud silma järgi sobiva koguse, katsin                           oksad majapidamispaberi ja PVA liimiga, et luua puukoore muljet. Katsin majapidamispaberi                       PVA liimiga kasutades pintslit, ning keerutasin selle paberi ümber oksa. Seejärel torkasin                         liimised oksad penoplasti kuivama (joonis 6). Kui traadist oksad olid kõik kaetud, hakkasin                           sobivat värvi segama. Segamisel kasutasin musta, valget ja ookrit et saada sarnane toon                           originaal puutüvega (joonis 7). Saades sobiva värvi hakkasin alles kuivavaid oksi pruuniks                         värvima. Oleksin võinud oodata, et liim okste ümber täielikult kivistuks, kuid otsustasin aega                           kokku hoida ja värvimisega alustada. Minu rutakus ei mõjutanud tulemust. Jätsin oksad üleöö                           kuivama (joonis 8).    19. november  Hommikul praktikale naastes märkasin, et okste värv oli kuivanud liiga heledaks. Seega                         segasin kokku uue tumedama värvi, et oksad kuiva pintsli tehnikaga üle võõbata. Tegin igaks                             juhuks veel traadist oksi juurde, et järgmiste puude tegemisel puudust ei tuleks.  Järgmisena, puurisin puutüvesse trelliga väikesed augud, et sinna saaks sisse torgata enda                         4 


tehtud oksad. Kuna oksad mahtusid täpselt ja ei logisenud, otsustasin neid enne puutüvesse                           torkamist mitte liimiga kokku teha. Kui oksad olid küljes, kleepisin okste ühenduskohad üle                           majapidamispaberi ja PVA liimiga, et tekiks sujuv üleminek (joonis 9).  Hakkasin kunstokkaid okstele liimima kasutades liimipüssi (joonis 10). Kuna liimipüssi                     kuum liim kõrvetas näppe, võtsin appi traaditangid, et okkaid liimi jahtumiseni paigal hoida.                           Kasutasin kääre, et pügada puud veidi, kuna suured nähtavad okkad puul ei näinud kaugelt                             naturaalsed välja. Kunstokkad võtsime omakorda poest ostetud kunst oksalt. Ühe männi jaoks                         oli arvestatud umbes kahe oksatäie okastega. Kasutasin ära ühe rohelise kunstoksa, murdes                         sellelt väikseid okkatutte ning liimides need oma puule risti-rästi, et luua täidlust (joonis 11).    20. november  Lõpetasin esimese metsamänni lisades mõnda kohta okkaid juurde ning alustasin järgmise                       puuga.  Järgmise puuna tegin rannamänni. Seekord valisin kõveramad oksad. Tasakaalu loomiseks                     tuli kinnitada trelli ja kruviga teine oks esimese külge (joonis 12). Selles abistas mind                             juhendaja. Kasutasin metsamänni puhul vähem ise tehtud oksi ning kasutasin ära juba                         olemasolevaid. Siiski saagisin maha liiga pikaks jäänud oksad käsisae abil (joonis 13). Edasi                           oli kogu töö juba tuttav. Seekord aga segasin puu jaoks kokku õigema värvi, ning katsin                               sellega sinised ühenduskohad (joonis 14). Metsamänd tuli oma kõveruse tõttu palju lühem                         kui esimene.    23. november  Lõpetasin rannamänni tegemise. Seekord kasutasin ka ühel puu poolel veidi kuldsemaid                       okkaid, et luua mulje, nagu oleks pool puud kuivanud. Tõeline katsumus oli lahti saada liimi                               niitidest mis olid okastesse kinni jäänud nende liimimisel (joonis 15). Praktika lõpuks olin                           valmis saanud kaks mändi (joonis 16).    JUHENDAJA KÕRVALPROJEKTID    Juhendaja näitas meile aegajalt oma kõrvalprojekte, millega ise parajasti tegeles, ning selgitas                         meile, kuidas ta neid teeb.  Üheks projektiks oli reklaami jaoks butafoorsete jookide tegemine. Tegu oli ostetud klaasi                         epovaigu valamine. Kõigepealt tehti silikoonist vorm jääkuubikute jaoks. Siis valati kuubikud                       epovaigust. Sama läbipaistvat ainet kasutati joogi valamise jaoks, kuid seekord segati sellese                         5 


kollast pigmenti. Jooki lisati ka butafoorne sidruni viil ja plastikust leheke. Sidruniviil oli                           tehtud kuumaliimist, valatud silikoon vormi ning hiljem värvitud vesise akrüülvärviga.                     Plastikust lehekesed olid ostetud. Epovaiku täis klaasid olid käes väga rasked, kuid neid                           vajati dekoratiivsel eesmärgil (joonis 17).    Teine projekt oli erinevate loomajälgede reljeefide tegemine vaegnägijatele lastele. Reljeefid                     olid tehtud negatiivselt, ehk mitte välja, aga sisse poole. Need olid valatud silikoon vormi                             (joonis 18). Jälgede reljeefid olid päris suuruses ja valatud valgest plastikust (joonis 19).    KOKKUVÕTE JA ENESEANALÜÜS    Algul oli plaan minna Tallinna, kuid ei riskinud esimeseks praktikaks sõita rahvastatud                         pealinna. Mulle sobis hästi, et sain jääda turvaliselt Viljandisse, kus tundsin juhendajat ja                           tööruume. Kahjuks jäi praktika meile kuue päevaseks covid-19 taaspuhangu tõttu, kuigi                       algselt oli see plaanitud 12 päeva. Arvestasin kahe nädalase praktikaga ning lootsin, et jõuan                             rohkem ära teha. Kokku oli vaja teha 18 mändi, millest mina plaanisin teha kolm või neli                                 mändi ning võtta ette veel asju, mis meile planeeritud oli. Veel oli plaanis õppida tellise                               tekstuuri loomist miniatuursele ehitisele ja marmori tekstuuri loomist puidule.  Praktikal suutsin töötada produktiivselt. Kui liim või värv kuivas, siis ei istunud ilma                           tegevuseta. Ometi saime loodetust vähem valmis. Oleksin saanud säästa aega tehes valmis                         vähem traadist oksi, kuid mul oli hea meel, et minu praktikakaaslased said neid oma töös                               kasutada, kui neil parajat pikkust ei leidunud. Järele mõeldes, oleksin tööd teinud kohati                           teises järjekorras. Kõigepealt puurinud värvimata traadist oksad puu külge, ning alles siis                         värvimisega alustanud. Sain praktika käigus tuttavamaks akutrelliga ning nautisin                   männilõhna. Siiski arvan, et tegime praktikakaaslastega tubli töö. Juhendaja rääkis meile                       praktika jooksul huvitavaid lugusid oma kogemusest ning saime jälgida teda, kui                       professionaali töötamas.      6 


LISAD    7 


Lisa 1    Joonis 1 Majakese aknaklaasid helesinisest kilest      8 


Lisa 2   Joonis 2 Valmis piparkoogimaja  9 


Lisa 3     Joonis 3  Puutüvi kinnitatud ruudukujulisele plaadile   10 


Lisa 4   Joonis 4 Nõrgad oksad puu küljes enne murdmist  11 


Lisa 5   Joonis 5 Traadist kahe- ja kolmeharuliste okste valmistamine      12 


Lisa 6    Joonis 6 Traadist oksad kaetud majapidamispaberi- ja PVA liimiga      13 


Lisa 7    Joonis 7 Värvisegu      14 


Lisa 8    Joonis 8 Värvitud oksad torgatud penoplasti kuivama      15 


Lisa 9    Joonis 9 Okste ühenduskohtade viimistlemine      16 


Lisa 10    Joonis 10  Okaste liimimine puuokstele  17 


Lisa 11   Joonis 11 Okaste paigutamine luues tihedust      18 


Lisa 12    Joonis 12 Uue oksa kinnitamine kruvi ja PVA liimi abil    19 


Lisa 13    Joonis 13 Ülearuste okste maha saagimine      20 


Lisa 14    Joonis 14 Ühenduskohtade üle värvimine      21 


Lisa 15    Joonis 15 Liiminiidid  22 


Lisa 16   Joonis 16 Valminud metsa- ning rannamänd      23 


Lisa 17    Joonis 17 Joogiklaasid      24 


Lisa 18    Joonis 18 Silikoonist jälgede vormid  25 


Lisa 19   Joonis 19 Valmis jalajäljed  26