Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapsehoidja eneseanalüüs (0)

4 HEA
Punktid

ENESEANALÜÜS (vorm T1)
TAOTLEJA
Ees- ja perekonnanimi
Isikukood
Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi,
Kompetentsuse analüüs
(Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi , milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik)
B.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine
Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud  12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3.
Selleks, et  lapsed kasvaksid  turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil selle loomisel väga suur roll. Laps vajab pidevalt arendavat keskkonda, mis pakub põnevust, arendab tema maailma tunnetust ja sotsiaalseid oskusi. Keskkond kus laps viibib peab olema turvaline, teda mõistev ja toetav , laps peab seal kasvades tundma, et temast hoolitakse ja teda mõistetakse. Samuti tuleb lastehoiu avamisel oma kodus väga rangelt üle vaadata erinevad ohutegurid . Selle juures aitas mind väga hästi minu 2,7 aastane tütar, kellega koos käisime kõik lauaalused ja kapipealsed  läbi.
Kõik asjad, millega laps võib ennast või teisi vigastada, oleks õige lapse tegevusulatusest eemale panna, samuti eemaldada asjad, mis võivad kergesti puruneda.
Et teha seda turvaliselt tuleb järgida väga rangeid reegleid, mida olen iseendale kehtestanud. Oma kodus laste hoidmine tähendab, et seal asuvad lastega samades ruumide pliidid, pesumasinad , televiisorid, erinevad väikesed köögimasinad. Selleks, et tagada lastele turvaline keskkond jälgin, et pliit oleks väljalülitatud, pliidi nupud on sissepoole lükatavad ning kaitstud lastelukuga, uksed aga  on kuumakindlad. Veekeetja juhe ei tohi mingil juhul jääda lapsele kättesaadavasse kõrgusesse ning  peale vee keetmist tühjendan veekeetja.
Televiisor on kinnitatud seina külge, lapsel puudub võimalus seda kätte saada.  Samuti on kõik kodukeemia ja ravimid lastele kättesaamatutes kohtades.
Lastehoiu läheduses ei ole suure liiklustihedusega tänavat, samuti on maja ees parkla kus saavad lapsevanemad lapsed turvaliselt autosse viia. Maja eest ei sõida mööda juhuslike autosid, maja on tupik tänavas. Lastega õue minnes panen neile kindlasti selga helkurvestid, see on juhuks, kui mõni auto sõidab parklasse oleks laps juhile hästi nähtav, isegi siis kui laps viibib eemal.
Lapsehoidjana viibin lastega palju koos, kindlasti olen üks inimestest kellel on võimalus märgata abivajajat või väärkoheldud last ja kohustun sellest kohe  teavitama vastavaid institutsioone. Selleks, et märgata last kes vajab abi, pean ma jälgima järgmiseid tegureid. On füüsilised jäljed: sinikad , kriimustused, marraskil nahk. Samuti on lapsi keda on vaimselt väärkoheldud, sellest on kindlasti keerulisem aru saada aga olen koolituselt ja igapäeva elust saanud nii palju teadmisi,et usun hakkama saada küll. Kõigepealt tuleb panna tähele väikeseid märke, laps on kas kurb või õnnetu, samuti võib ta olla hoopis agressiivne. Tuleb kuulata,  millest laps räägib mängides,sest tihti mängivad nad läbi olukordi kus on ise viibinud, jälgida nende ilmeid ja analüüsin seda. Kahtluse korral julgustada teda edasi rääkima oma sõnadega. Ääretult tähis on last uskuda ja tunnustada teda. Samuti on olemas seksuaalne vägivald. Arusaada, et last on seksuaalselt ärakasutatud on keeruline, kindlasti ei saa nad ise ka aru mis toimub ja nende jaoks ei pruugi see olla midagi halba. Seksuaalselt ärakasutatud lapsel on kõrgendatud huvi vastas sugupoole vastu ta  räägib palju seksuaalsetel teemadel .  
Igapäevaselt on vaja lastehoius teha majapidamis - ja koristutöid. Suuremad koristustööd  jäävad lõunauinaku ajaks või päeva lõppu. Koristamise eesmärgid on: pindade puhastamine ja puhtana hoidmine, ruumide korrashoiud tagamine, haigust tekitavate mikroobide hävitamine, normaalse töö- ja elukeskkkonna loomine.
Põrandapinnad peavad olema kergesti puhastatavad, samuti seinad, uksed ja  aknad. Kasutan ainult looduslike puhastuvahendeid või võimalusel üldse mitte midagi peale vee.
Igal võimalusel proovin lapsi kaasata tegevustesse, mis õpetab jälle juurde sotsiaalseid oskusi. Oma voodi korrastamine peale uinakut, samuti enda järel prahi ära viimine on juba 1,5 -3 aastastel jõukohane. Samuti saame lastega arutada millises toas on mõnusam olla kas koristatud ja puhtas või segamine ja mustas.  
B.2.2 Lapse arengu toetamine
Lasteaias praktikal olles tajusin kui raske on 1,5- 3 aastasel lastel lasteaias, rühmas kus on 12 last. Pidev stress ja pinged   vanematest eemal olles, vähene lähedus, nuttev kaaslane kes võib muuta terve rühma hetkega nutvaks rühmaks takistab lapse arenemist, positiivsete elamuste tekkimist ning muretut ja rõõmsat päeva.Selle kõige nägemine  innustas mind veel rohkem oma perelastehoidu tegema. Keskkond kus on ainult viis last saab nii väike laps rohkem tähelepanu mida selles vanuses ta vajab. Samuti lähedust, hellust, privaatsust ja individuaalset lähenemist. Kindlasti ei saa üldse ilma stressita aga olen täiesti kindel, et perelastehoius on võimalik viia  stressitase võimalikult minimaalseks, mille poole püüdlen ka mina. Hoolikalt planeeritud keskkond kus laps veedab enamuse päevast, kus tal on hea ja turvaline olla, kus ta saab puhata siis kui ta seda kõige enam vajab tagab lapsele mõnusa ja stressivaba päeva.  Loomulikult on lapse  arengule ääretult tähist rutiin ja teatud korrapärasus. Kindel päevakava on lastehoius ääretult tähtis.
Laps areneb väga kiiresti just esimestele eluaastatel. On olemas vaime- kehaline- ja sotsiaalneareng. Hoidjana puutun lapsega väga palju kokku ja minu teha on hoida laps pidevas arengus. Märgata tema tugevaid ja nõrki külgi, toetada teda tema õppimises.
Ääretult oluline on koostöö vanematega, nemad on esmane infoallikas kes saavad rääkida lapse eripäradest, nõrk kohtadest millele peaksin tähelepanu pöörama.
Kõik lapsed on isiksused kes arenevad ja kasvavad omas tempos. Minul hoidjana on kohustus läheneda individuaalselt igale lapsele ennetades võimalike arengu raskusi. Tunnustan igat lapse saavutust, tekitades temas huvi edasi püüdma, Kindlust oma töös saan siis kui näen, et minu meetodid toimivad ning lapsed on rõõmsad ja usaldavad ennast. Kuna olen alles algaja lapsehoidja, kogemustepagasis ainult oma lapsed siis alguses arenen ja õpin koos lastega. Laste arengu hindamiseks on olemas teatud kriteeriumid vanuste kaupa. Selleks, et saada täpne ülevaade kas laps on teatud kriteeriumid täitnud pean arengukaarti.
Kõik lapsed hakkavad rääkima, mõni hiljem teine varem. Kõne toetab lapse taju, mõtlemist ja mälu. Selleks, et kõik see toimima saada on vaja lapsega palju suhelda, kannatlikult selgitada ja rääkida. Igat tegevust mida koos lastega läbi viin saadab palju juttu ja selgitusi. Mida rohkem me lastega räägime seda kiiremini õpib laps ise rääkima. Täiesti vale on arusaamine, et ta niikuinii ei saa aru. Vastupidi, mida rohkem räägime seda kiiremini ta meid mõistma hakkab. Loomulikulti saab alati ühendada  õpetliku meeldivaga. Kui lapsed jääva lõunaunne loen neil ette muinasjutte. Ettelugemine arendab kuulamist ja jutustamise oskust ning hilisemat lugema õppimist.
Mäng lapse elus on kasvatus ja õpetus üks vormidest. Kõik mängud mida laps mängib on arendavad, olgu need siis rolli- fantaasia- või reaalseid olukordi läbi mängitavad mängud. Läbi mängu arendame lapse füüsilist ( liikumine, kordinatsioon ja täpsus), sotsiaalset ( koos tegutsemine, sõprussuhted) emotsionaalset ( tähelepanu, mõtelmine, tunded) ja esteetilist ( arenevad lapse tajud, värvi-, ruumi ja vormitaju) arengut.
Lastega mängides jälgin alati nende vanust . Eakohaline mäng ja mänguasjad arendavad  last kõige paremini. Samuti annan lastele nn. omaaega kus nad saavadki tegeleda sellega mis neid hetkel kõige rohkem huvitab , valida ise mänguasjad ja mängud mida mängida. See annab võimaluse lapsel loovalt areneda.
Igapäeva tegemiste juures ei ole ainult mäng ja lõbu, laps peab saama selgeks ka selle mis on lubatud ja mis mitte. Oma kogemustest ja koolitusel õpitust võin öelda, et lastega peab olema konkreetne ja järjepidev. Üks päev ei saa lubada ja teine päev keelata ühte ja sama tegevust. Tuleb olla järjekindel mitte arutlev. Õpitust saime teada, et nii väikesed lapsed ei ole sõnakuulmatud vaid nad avastavad maailma ja katsetavad piire . Minu teha on, et see kõik toimub võimalikult turvaliselt. Reegleid ja keelde ei tohiks olla väga palju. Väga keeruline on lapsel neid kõiki meeles pidada ja neid järgida. Pigem tuleb üle vaadata ruumid kus lapsed on, et ei oleks asju mida ei tohi puutuda, et ei oleks kohta kuhu ei tohi ronida jne. Ideaalis tahaks lapsele öelda korra käsku- keedu lootusega, et sellest saadaks aru. Igasugused ähvarduse ja karistused on minu poolt välistatud. Hirmu all olev laps võib muutuda hoopis agresiivsemaks ja kurjaks. Sellises seisus laps ei kuula ja kuuletu, pigem lahendan probleemsed olukorrad rahulikult ja lapsega rääkides, teda sülle võttes pakkudes turvatunnet.
Olen leidnud internetist sellise lehekülje nagu Minu Pere. Seal on väga palju erinevaid põnevaid artikleid, näpunäiteid ja teiste kogemusi. ( http://minupere.com/ ) mida saan oma lastehoius igapäevaselt kasutada.
B.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine
Väga tähtis on lapsel mõista mida tähendab eneseaitamine. 4 lapse emana tean, et mõnel lapsel tuleb see kiiremini teisel jälle läheb aega. Tähtis on last juhendada ja õpetada, olla kannatlik ja järjepidev.
Lapsehoidja ja emana ma pigem proovin kõik tegevused teha meeldivaks. Käsi peseme sellepärast, et puhas on hea olla mitte aga sellepärast, et muidu võib haigeks jääda. Pole vaja hirmutada ja tekitada lastes mittevajaliku negatiivust hügieenitoimingute tegemisel.
Samuti on tähis pere ja lastehoiu koostöö. Kui tegutseme meeskonnana omandavad lapsed kiiremini teatud põhitõed, näiteks: enne sööki ja peale Wc külastust tuleb alati käsi pesta. Söömisel kasutama söögitarvikuid mitte aga sõrmi.
Hügieeniharjumuste kujundamisel vajame järjepidevat harjutamist, ei tohi olla väga nõudlik ja ei tohi last häbistada kui kõik ei õnnestu koheselt.
Samuti pean suutma märgata last kes tegelikult oskab ja saab iseendaga hakkama aga millegi pärast seda ei tee. Neid lapsi katsun innustada ise hakkama saada, julgustan neid ja olen toeks, vajadusel muidugi aitan.
Koolitusel sain palju teoreetilisi teadmisis ja lasteaias praktikat, kuidas hakkama saada ja kinnitada lastes enesekohaste oskuste kujundamist. Täna olen kindel, et koostöös perega ning järjepidevusega saavad lõpuks kõik lapsed iseseisvalt hakkama oma igapäevaste hügieenitoimingutega. Kõige tähtsam on lastesse süstida usku, ma saan hakkama ja siis tuleb juba kõik iseenesest.
Lastehoius käima hakkav laps pead suutma ise süüa. Mina saan abistada ja juhendada söögiriistade õige hoidmise tehnika välja kujunemisel, saan neid toetada ise proovima ja katsetama. 1,5-3 aastaste kätte veel nuga ei anna, nii et toidu tükeldan eelnevalt parajateks paladeks valmis. Kui laps on ebakindel ja ei saa hästi hakkama, siis aitan tal süüa, keegi selle pärast et lusika ei püsi veel kindalt käes tühja kõhuga ei jää. Samas julgustan neid edasi ning olen kindel, et peale igat söögikorda on laps kindlam ja julgem.
B.2.4 Lapse tervise edendamine
Laste tervist tuleb pidevalt jälgida ja hinnata. Põhiline millele tuleb tähelepanu pöörata on lapse tervis, kuulmine , kõne, kasv ja kaal.
Pere lastehoius ei ole meditsiinilist tuge mis aga ei tähenda, et puudub võimalus last jälgida vaatluse põhjal. Vaatlused tuleb protokollida ja säilitada.
Lapse tervise edendamine eeldab teatud oskusi ja teadmisi. Lapsehoidjana koostöös perega saame juba väga väikesest peale  õpetada last hindama tervisliku toitu, liikumist väljas , tegelemist loova tegevusega . Kõige selle järgimine tagab lapse normaalse kasvamise , lapsed on vastupidavamad nende kaitsevõime on suurem. Õpitu põhjal võin kinnitada, et suudan pakkuda lastele baasteadmisi tervislikest eluviisidest  ja kuidas edasiantud teadmisi järgida.
Lastehoius saan pakkuda lasetele värskes õhus liikumist. Kuna hoid asub küll kesklinnas aga maja taga on mets ja maja ees mänguväljak saame lastega viibida palju värskesõhus, on loodud tingimused kehaliseks tegevuseks nii õues kui siseruumides. Igakülgne füüsiline tegevus hoiab lapsed erksad, arendab nende loovust ja mängulisust läbi mille toimub füüsiline areng.
Kui laps on jäänud haigeks on lapsevanemal õigus võtta lapsega hooldus leht ja jääda last koju põetama. Kindlasti ei tohi viia haiget last kollektiivi, seda juba sellepärast, et lapsel on väga väsitav ja raske teha kaasa lasteaias ette antud päevakava. Haigele lapsele tuleb anda võimalikult palju rahu, temaga tuleb väga leebelt käituda ja mitte sattuda paanikasse.
Kui lapse haigestub lastehoius siis lapsehoidjana tunnen vastutust nii haige lapse ees kui ka teiste laste ees kes on minu vastutusel lastehoius.  Esmatähis on teavitada koheselt lapsevanemaid. Kui on olemas lapse perearsti andmed võib kosulteerida ja nõua pidada lapsevanema nõusolekul arstiga. Lapsehoidjana ei tohi ma ise diagnoosida ühtegi haigust isegi kui haigusnähud tunduvad olevat tüüpilise võimalikele haigustele. Samuti ei tohi manustada lapsel ise ravimeid kui just lapsevanem ei ole andnud vastavat korraldust. Kindlam on kirja panna juba lepingut sõlmides mil määral ja kuidas käituda lapse haigestusmise korral. Võimalusel tuleb haige laps eraldada tervetest. Lapsele tuleb tagada võimalikult mugav ja rahulik õhkkond ning last jälgida.
Kui lastehoidu tuleb mõnda kroonilist haigust põdev laps tuleb vanematelt võimalikult palju infot saada lapse haiguse kohta, tema ravi ja võimalusel ka perearsti juhised kuidas käituda haiguse vallandumisel. Samuti saan alati ise juurde lugeda internetist või mõnda artikilt kus antud haigustest räägitakse, saades niimoodi rohkem infot ja kindlustunnet. Lapsehoidjana pean suutma lapsel manustada etteantud ravimeid vastavalt lapsevanema või perearsti korraldusel. Kindlasti täidan tervisekaarti kuhu panen kirja kõik last puudutavad tervislikud näidud.
Kui juhtub kõige halvem ja lapsega juhtub trauma , ei tohi mitte mingil juhul alahinnata tema olukorda. Mida väiksem laps seda keerulisem on tal anda selgitusi mis juhtus, kus valutab või mis teda häirib. Esmaabi alustan lapse tervsliku olukorra hindamisega, järgmisena annana esmaabi ja võimalusel võtan võimalikult kiiresti ühendust kiirabiga. Samuti teavitan võimalusel koheselt vanemaid.
Olen läbinud esmaabi baaskoolituse ja saanud väga korraliku väljaõppe nii lastehaiguste kui traumade esmaseks raviks. Olen saanud korraliku praktilise väljaõppe tänu millele suudan last elustada, eemaldada võõrkehi hingamisteedest, ravida põletust, tunda ära allergilise reaktsiooni tekke ning anda lapsele esmaabi kuni jõuab kiirabi ja võtab lapse ravimise üle.
B.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga
Koostöö aluseks  lapsevanemaga on usaldus ja lugupidamine üksteise suhtes.
Kui lapsevanemad on otsustanud oma lapse minu hoole alla usaldada , palun neil võimalikult palju infot lapse tausta kohta. Eriti hoolikalt jälgin lapse kultuurilisi iseärasusi. Teades lapse tausta väga täpselt, suudan pakkuda talle võimalikult profesionaaselt ja vajadusel individuaalset lähenemist. Igakülgne koostöö lapsevanemaga tagab lapsel turvatunde tekkimise ja kiirema kohanemise lastehoius. Väga tähtis on lapsevanemate ja hoidja üksteise mõistmine, kui midagi jääb arusaamatuks tuleb koheselt esitada täpsustavaid küsimusi.
Info mida lapsevanem minu kui   hoidjaga jagab jääb meie vahele. Samuti kõik mis toimub peres. Mitte mingil juhul ei tohi ma seda kellelegi edasi rääkida, väljaarvatud juhul kui on märgata lapse väärkohtlemist.
Lapsevanematelt ootan kindlasti kaasa löömist lastehoiu iga päeva töödes, nad on alati teretulnud väljasõitudel, samuti loodan, et võimalusel tullakse appi pereürituste ettevalmistamisel.
Paar kolm korda  aastas korraldan ümarlaudu. Mõnusas õhkkonnas saab arutada ja analüüsida  juba olnud- ning tulevasi tegevusi. Kindlasti kuulan ära vanemate ettepanekud ja võimalusel sobitan need lastehoiu tegevusse. Igapäevaselt annan hoidjana lapsevanematele infot lapse igapäevase käekäigu ja tervise kohta, kuidas laps hoius käitub, läbisaamine eakaaslastega, meeleolust ja arengust. Kord aastas viin läbi individuaalset arenguvestlust. Selle käigus saab vahetada infot lapse käekäigu kohta anda mõlemapoolseid edasisis juhtnööre. Panna paika lapse edasine arengukava mida siis nii lastehoid kui kodu saavadatäita/toetada.
B.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine
Kui minu lastehoidu peaks tulema erivajadustega laps, hindad keskkonda ja iseennast väga hoolikalt. Kas ma suudan pakkuda kõike seda mida erivajadusetega laps vajab.
Erivajadus ei ole ainult füüsiline- või vaimne puue, vaid ka lapse keelelised ja kultuurilised iseärasused samuti andekus mingis arenguvaldkonnas.
Kõigepealt tuleb rääkida vanematega ja väga põhjalikult kokku koguda info lapse erivajaduste kohta. Tuleb hoolikalt analüüsida, kas suudan lapsele pakkuda tema erivajadustest sõltuvat kasvukeskkkonda, kas on võimalik teha hoius vastavad muudatused lapse erivajadusest sõltuvalt. Erivajadustega lapse toetamine ei ole mitte ainult pere ja hoiu vaid nende mõlema koostöö, eesmärk on lapse igakülgne arengu toetamine.
Kuna lapsed kes hoidu tulevad on väikesed ei pruugi nende eripärad kohe märgata olla. Igapäevaselt koos lastega olles ja tuginedes õpitule võin avastata teatud kõrvalekaldeid. Kindlasti ma jälgin esialgu lapse arengut, pannes kirja tulemused ja vastavalt sellele juba teen lapsevanematele ettepaneku lapsega pöördumiseks omaala spetsialistide poole, et kindlaks määrata kas lapsel on erivajadus või mitte. Kui erivajadus on kinnitatud siis edasine tegevus tuleb kooskõlastada kindlasti mitme osapoole vahel. Lapsehoidjana ma ootan juhtnööre erialaspetsialisti käest, kuidas toetada lapse edasist arengut, kas ta suudab vastu võtta verbaalset seletust või peab talle rakendama ettenäitamist ja koostegemist. Samuti tuleb oma võimeid kriitiliselt hinnata ja kaaluda kas ma üldse suudan pakkuda oma väikeses lastehoius erivajadusega lapsel arendavat ja edasiviivat keskkonda. Kas lapsevanemad on nõus väljaspool hoidu käima lapsega näiteks logopeedi või psühholoogi juures. Lasteaedades on need eriala spetsialistid kõik kohapeal olemas ja teeks lapsevanema elu palju kergemaks.
Minu hoiu eeliseks on väike seltskond lapsi, saab paremini läheneda lapsele individuaalselt, koht kus laps päeva veedab meenutab paljutki kodu. Kindlasti suudan ma lastele luua hooliva ja salliva keskkonna. Vesteldes lastega ning läbi mängu selgitada neile, miks keegi kannab prille, on ratastoolis või räägib teises keeles ei ole probleemiks, kuna olen läbinud vastava koolituse. Kui on tarvis, olen valmis ka läbima lisakoolitusi, lugema vastavat kirjandust kõike selleks, et pakkuda võimalikult professionaalset ja paremat teenust oma väikestele klientidele. Kui hoius on hoopis andeks laps, siis igaljuhul on ka see  lisatöö hoidjale. Tuleb luua võimetele vastav arendav keskkonna tingimused. Eriti andekale lapsele tuleb samamoodi tähelepanu pöörata ja anda talle eakaaslastest keerukamaid ülesandeid. Lapsel ei tohi tekkida tunnet , et kuna tema teab ja oskab rohkem siis temaga ei peaks nii palju tegelema. Kõik lapsed on võrdsed ja vajavad turvatunnet ja tähelepanu edasiseks arenemiseks
B.2.7 Imiku (0-1 aastat) hoidmine
Valitav kompetents (mitte vajadusel lahtrid kustutada)
Eneseanalüüsi esitamise kuupäev: 17.05. 2017
Taotleja allkiri ( allkirjastatud digitaalselt)
Lapsehoidja eneseanalüüs #1 Lapsehoidja eneseanalüüs #2 Lapsehoidja eneseanalüüs #3 Lapsehoidja eneseanalüüs #4 Lapsehoidja eneseanalüüs #5 Lapsehoidja eneseanalüüs #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 397 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused
37
pdf

Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

arendavaid ja muid vajalikke tegevusi. Lapsehoiuteenuse osutamise ruumides peab olema iga ruumis viibiva isiku kohta vähemalt 4 m2 mööbliga katmata vaba põrandapinda. Kui lapsehoiuteenuse osutamisel on mängimiseks ja magamiseks eraldi ruumid, siis peab iga ruumis viibiva isiku kohta magamisruumis olema vähemalt 2 m2 ning mänguruumis vähemalt 2,5 m2 vaba põrandapinda. 55. Kes vastutab päevahoius lapse turvalisuse eest? Lapsehoidja 56. Kui vana on laps vastavalt Lastekaitseseadusele? Kuni 18a 57. Riikliku lastekaitsepoliitikaga tegelev Vabariigi Valitsuse komisjon on...? Lastekaitse nõukogu 58. Mis on riikliku lasteabitelefoni number? 116111 59. Millistel juhtudel tohib lapse suhtes kasutada füüsilist jõudu? Kui laps on endale ja teistele ohtlik(lööb ennast) 60. Kuidas nimetatakse inimest ümbritsevat primaarset võrgustikku, kuhu kuuluvad lapse perekond, sugulased, naabrid ja sõbrad? Esmane võrgustik

Kategoriseerimata
Uurimistöö Lastehoiu avamine
16
docx

Uurimistöö Lastehoiu avamine

kinnitanud öeldes, et mõningates lastehoidudes lauldakse, joonistatakse, voolitakse, käiakse väljas mängimas ning on tehtud lastele ka spetsiaalsed liikumistunnid. Hoolimata sellest nendivad mitmed vanemad sama foorumi teema all, et võimalusel peaks panema lapse ikkagi lasteaeda ning lastehoius jääb laps arengust maha, kuna keegi ei tegele lastega nii aktiivselt. Viimasele vastulauseks kirjutab kutseline lapsehoidja Irina Kalso Õpetaja Lehes, et tema kogemusel on lastehoiud lapse arenguks kordi kasulikumad, kui lasteaiad (Kalso, 2015). Tema sõnul on lasteaiarühmades üks õpetaja 8-12 lapse kohta ning see teeb keeruliseks lastega individuaalselt tegelemise. Lastehoiud aga, kus on väiksemad rühmad, tagavad võimaluse lastega eraldi suhtlemise ning mõistmise tõhusamalt, mida on tarvis iga lapse puhul arendada. Lisaks on

Sotsioloogia
Lapse kohanemine lasteaiaga
12
docx

Lapse kohanemine lasteaiaga

Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav

Eelkoolipedagoogika
Erivajadusega laps
10
doc

Erivajadusega laps

· Wolf-Rüdiger Walburg. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998 · Luule Tiirmaa. Erivajadutega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Argo, 2007 · Ene Kulderknup. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu: Studium, 2008 · Eripedagoogika. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda, 2006 · Inger Kraav, Mare Liiger, Margit Pärn, Ülle Kruuda, Ann Oder, Kristin Sooaru, Astrid Allese, Siiri-Liis Läänesaar. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn 2007 · Viivi Neare. Erivajadustega laste integreeritud õpetamise võimalused Eestis. // Aegade dialoog kasvatuses, 2004, lk 58-59 Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Tervitan teid selle sügise esimese lasteaiapäeva puhul. Tänane päev on teile, lapsed, eriline. Kel algab lihtsalt uus lasteaia-aasta, kellel aga on see täiesti esimene. Meeldejääv peaks olema see aga kõigi jaoks. Iga uus algus on raske, kuid kogu kollektiiviga

Eelkoolipedagoogika
ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................

Alushariduse pedagoog
Mina erivajadusliku erivajadusega õpilase õpetajana
3
odt

Mina erivajadusliku erivajadusega õpilase õpetajana

Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid ainult oletustele- mida

Erivajadustega õppija
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA
18
docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. § 21. Lapsehoiuteenus on teise võimalusena juurde tulnud (1) Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. § 127. Lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule esitatavad nõuded (1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUS (1999) : § 2. Mõisted: (1) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Käesoleva seaduse mõistes on puudel kolm raskusastet:

Psühholoogia
Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID
15
docx

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID

Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse

Pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun