ENESEANALÜÜS
(vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja
perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi,
Kompetentsuse analüüs(Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi , milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik)B.2.1 Lapse kasvukeskkonna
toetamine Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis
kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3.
Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil selle loomisel väga suur roll. Laps vajab pidevalt arendavat keskkonda, mis pakub põnevust, arendab tema maailma tunnetust ja sotsiaalseid oskusi. Keskkond kus laps viibib peab olema turvaline, teda mõistev ja
toetav , laps peab seal kasvades tundma, et temast hoolitakse ja teda mõistetakse. Samuti tuleb
lastehoiu avamisel oma kodus väga
rangelt üle vaadata erinevad
ohutegurid . Selle juures aitas mind väga hästi minu 2,7 aastane tütar, kellega koos käisime kõik lauaalused ja kapipealsed läbi.
Kõik asjad, millega laps võib ennast või teisi vigastada, oleks õige lapse tegevusulatusest eemale panna, samuti eemaldada asjad, mis võivad kergesti puruneda.
Et teha seda turvaliselt tuleb järgida väga rangeid reegleid, mida olen
iseendale kehtestanud. Oma kodus laste hoidmine tähendab, et seal asuvad lastega samades ruumide pliidid,
pesumasinad , televiisorid, erinevad väikesed köögimasinad. Selleks, et tagada lastele turvaline keskkond jälgin, et pliit oleks väljalülitatud, pliidi nupud on sissepoole lükatavad ning kaitstud lastelukuga, uksed aga on kuumakindlad.
Veekeetja juhe ei tohi mingil juhul jääda lapsele kättesaadavasse kõrgusesse ning peale vee keetmist tühjendan veekeetja.
Televiisor on kinnitatud seina külge, lapsel puudub võimalus seda kätte saada. Samuti on kõik
kodukeemia ja
ravimid lastele kättesaamatutes kohtades.
Lastehoiu läheduses ei ole suure liiklustihedusega tänavat, samuti on maja ees
parkla kus saavad lapsevanemad lapsed turvaliselt
autosse viia. Maja eest ei sõida mööda juhuslike autosid, maja on tupik tänavas. Lastega õue minnes
panen neile kindlasti
selga helkurvestid, see on juhuks, kui mõni auto sõidab parklasse oleks laps juhile hästi nähtav, isegi siis kui laps viibib eemal.
Lapsehoidjana viibin lastega palju koos, kindlasti olen üks inimestest kellel on võimalus märgata abivajajat või väärkoheldud last ja kohustun sellest kohe teavitama vastavaid institutsioone. Selleks, et märgata last kes vajab abi, pean ma jälgima järgmiseid tegureid. On füüsilised jäljed:
sinikad , kriimustused, marraskil nahk. Samuti on lapsi keda on vaimselt väärkoheldud, sellest on kindlasti keerulisem aru saada aga olen koolituselt ja igapäeva elust saanud nii palju teadmisi,et usun hakkama saada küll. Kõigepealt tuleb panna tähele väikeseid märke, laps on kas kurb või õnnetu, samuti võib ta olla hoopis agressiivne. Tuleb kuulata, millest laps räägib mängides,sest tihti mängivad nad läbi olukordi kus on ise viibinud, jälgida nende ilmeid ja analüüsin seda.
Kahtluse korral julgustada teda edasi rääkima oma sõnadega. Ääretult tähis on last uskuda ja tunnustada teda. Samuti on olemas seksuaalne vägivald. Arusaada, et last on seksuaalselt ärakasutatud on keeruline, kindlasti ei saa nad ise ka aru mis toimub ja nende jaoks ei pruugi see olla midagi halba. Seksuaalselt ärakasutatud lapsel on kõrgendatud huvi vastas sugupoole vastu ta räägib palju seksuaalsetel
teemadel .
Igapäevaselt on vaja lastehoius teha
majapidamis - ja koristutöid. Suuremad koristustööd jäävad lõunauinaku ajaks või päeva lõppu. Koristamise eesmärgid on: pindade puhastamine ja puhtana hoidmine, ruumide korrashoiud tagamine, haigust tekitavate mikroobide hävitamine, normaalse töö- ja elukeskkkonna loomine.
Põrandapinnad peavad olema kergesti puhastatavad, samuti seinad, uksed ja aknad.
Kasutan ainult looduslike puhastuvahendeid või võimalusel üldse mitte midagi peale vee.
Igal võimalusel
proovin lapsi kaasata tegevustesse, mis õpetab jälle juurde sotsiaalseid oskusi. Oma voodi korrastamine peale uinakut, samuti enda järel prahi ära
viimine on juba 1,5 -3
aastastel jõukohane. Samuti saame lastega arutada millises toas on mõnusam olla kas
koristatud ja
puhtas või
segamine ja mustas.
B.2.2 Lapse arengu toetamine
Lasteaias praktikal olles tajusin kui raske on 1,5- 3 aastasel lastel lasteaias, rühmas kus on 12 last. Pidev
stress ja pinged
vanematest eemal olles, vähene lähedus, nuttev
kaaslane kes võib muuta terve rühma hetkega nutvaks rühmaks takistab lapse arenemist, positiivsete elamuste tekkimist ning muretut ja rõõmsat päeva.Selle kõige nägemine innustas mind veel rohkem oma perelastehoidu tegema. Keskkond kus on ainult viis last saab nii väike laps rohkem tähelepanu mida selles vanuses ta vajab. Samuti lähedust, hellust, privaatsust ja individuaalset lähenemist. Kindlasti ei saa üldse ilma stressita aga olen täiesti kindel, et perelastehoius on võimalik viia stressitase võimalikult minimaalseks, mille poole püüdlen ka mina. Hoolikalt planeeritud keskkond kus laps veedab enamuse päevast, kus tal on hea ja turvaline olla, kus ta saab puhata siis kui ta seda kõige enam vajab tagab lapsele mõnusa ja stressivaba päeva. Loomulikult on lapse arengule ääretult tähist rutiin ja teatud korrapärasus. Kindel päevakava on lastehoius ääretult tähtis.
Laps areneb väga kiiresti just esimestele eluaastatel. On olemas vaime- kehaline- ja sotsiaalneareng. Hoidjana puutun lapsega väga palju kokku ja minu teha on hoida laps pidevas arengus. Märgata tema tugevaid ja nõrki külgi, toetada teda tema õppimises.
Ääretult oluline on koostöö vanematega, nemad on esmane
infoallikas kes saavad rääkida lapse eripäradest, nõrk kohtadest millele peaksin tähelepanu pöörama.
Kõik lapsed on isiksused kes arenevad ja kasvavad omas tempos. Minul hoidjana on kohustus läheneda individuaalselt igale lapsele ennetades võimalike arengu raskusi. Tunnustan
igat lapse saavutust, tekitades temas huvi edasi püüdma,
Kindlust oma töös saan siis kui näen, et minu meetodid
toimivad ning lapsed on rõõmsad ja usaldavad ennast. Kuna olen alles algaja lapsehoidja, kogemustepagasis ainult oma lapsed siis alguses arenen ja õpin koos lastega. Laste arengu hindamiseks on olemas teatud kriteeriumid vanuste kaupa. Selleks, et saada täpne ülevaade kas laps on teatud kriteeriumid täitnud pean arengukaarti.
Kõik lapsed hakkavad rääkima, mõni hiljem teine varem. Kõne toetab lapse taju, mõtlemist ja mälu. Selleks, et kõik see
toimima saada on vaja lapsega palju suhelda, kannatlikult selgitada ja rääkida. Igat tegevust mida koos lastega läbi
viin saadab palju
juttu ja selgitusi. Mida rohkem me lastega räägime seda kiiremini õpib laps ise rääkima. Täiesti vale on arusaamine, et ta niikuinii ei saa aru. Vastupidi, mida rohkem räägime seda kiiremini ta meid mõistma hakkab. Loomulikulti saab alati ühendada õpetliku meeldivaga. Kui lapsed jääva lõunaunne
loen neil ette muinasjutte. Ettelugemine arendab kuulamist ja jutustamise oskust ning hilisemat lugema õppimist.
Mäng lapse elus on kasvatus ja õpetus üks vormidest. Kõik mängud mida laps mängib on arendavad, olgu need siis rolli- fantaasia- või reaalseid olukordi läbi mängitavad mängud. Läbi mängu arendame lapse füüsilist ( liikumine,
kordinatsioon ja täpsus), sotsiaalset ( koos tegutsemine, sõprussuhted) emotsionaalset ( tähelepanu, mõtelmine, tunded) ja esteetilist ( arenevad lapse tajud, värvi-, ruumi ja vormitaju) arengut.
Lastega mängides jälgin alati nende
vanust . Eakohaline mäng ja mänguasjad arendavad last kõige paremini. Samuti annan lastele nn. omaaega kus nad saavadki tegeleda sellega mis neid hetkel kõige rohkem
huvitab , valida ise mänguasjad ja mängud mida mängida. See annab võimaluse lapsel loovalt areneda.
Igapäeva tegemiste juures ei ole ainult mäng ja lõbu, laps peab saama selgeks ka selle mis on lubatud ja mis mitte. Oma kogemustest ja koolitusel õpitust võin öelda, et lastega peab olema konkreetne ja järjepidev. Üks päev ei saa lubada ja teine päev keelata ühte ja sama tegevust. Tuleb olla järjekindel mitte arutlev. Õpitust
saime teada, et nii väikesed lapsed ei ole sõnakuulmatud vaid nad avastavad maailma ja katsetavad
piire . Minu teha on, et see kõik toimub võimalikult turvaliselt. Reegleid ja keelde ei tohiks olla väga palju. Väga keeruline on lapsel neid kõiki meeles pidada ja neid järgida. Pigem tuleb üle vaadata ruumid kus lapsed on, et ei oleks asju mida ei tohi puutuda, et ei oleks kohta kuhu ei tohi ronida jne. Ideaalis tahaks lapsele öelda korra käsku-
keedu lootusega, et sellest saadaks aru. Igasugused ähvarduse ja karistused on minu poolt välistatud. Hirmu all olev laps võib muutuda hoopis agresiivsemaks ja kurjaks. Sellises seisus laps ei kuula ja kuuletu, pigem lahendan probleemsed olukorrad rahulikult ja lapsega rääkides, teda sülle võttes
pakkudes turvatunnet.
Olen leidnud internetist sellise lehekülje nagu Minu Pere. Seal on väga palju erinevaid põnevaid artikleid, näpunäiteid ja teiste kogemusi. (
http://minupere.com/ ) mida saan oma lastehoius igapäevaselt kasutada.
B.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine
Väga tähtis on lapsel mõista mida tähendab eneseaitamine. 4 lapse
emana tean, et mõnel lapsel tuleb see kiiremini teisel jälle läheb aega. Tähtis on last juhendada ja õpetada, olla kannatlik ja järjepidev.
Lapsehoidja ja emana ma pigem proovin kõik tegevused teha meeldivaks. Käsi peseme sellepärast, et puhas on hea olla mitte aga sellepärast, et muidu võib
haigeks jääda. Pole vaja hirmutada ja tekitada
lastes mittevajaliku negatiivust hügieenitoimingute tegemisel.
Samuti on tähis pere ja lastehoiu koostöö. Kui tegutseme meeskonnana omandavad lapsed kiiremini teatud põhitõed, näiteks: enne sööki ja peale Wc külastust tuleb alati käsi pesta. Söömisel kasutama söögitarvikuid mitte aga sõrmi.
Hügieeniharjumuste kujundamisel vajame järjepidevat harjutamist, ei tohi olla väga nõudlik ja ei tohi last häbistada kui kõik ei õnnestu koheselt.
Samuti pean suutma märgata last kes tegelikult oskab ja saab
iseendaga hakkama aga millegi pärast seda ei tee. Neid lapsi katsun innustada ise hakkama saada, julgustan neid ja olen toeks, vajadusel muidugi aitan.
Koolitusel sain palju teoreetilisi teadmisis ja lasteaias praktikat, kuidas hakkama saada ja kinnitada lastes enesekohaste oskuste kujundamist. Täna olen kindel, et koostöös
perega ning järjepidevusega saavad lõpuks kõik lapsed iseseisvalt hakkama oma igapäevaste hügieenitoimingutega. Kõige tähtsam on lastesse süstida usku, ma saan hakkama ja siis tuleb juba kõik iseenesest.
Lastehoius käima hakkav laps pead suutma ise süüa. Mina saan abistada ja juhendada söögiriistade õige hoidmise tehnika välja kujunemisel, saan neid toetada ise proovima ja katsetama. 1,5-3
aastaste kätte veel nuga ei anna, nii et toidu tükeldan eelnevalt parajateks paladeks valmis. Kui laps on ebakindel ja ei saa hästi hakkama, siis aitan tal süüa, keegi selle pärast et lusika ei püsi veel kindalt käes tühja kõhuga ei jää. Samas julgustan neid edasi ning olen kindel, et peale igat söögikorda on laps
kindlam ja julgem.
B.2.4 Lapse tervise edendamine
Laste tervist tuleb pidevalt jälgida ja hinnata. Põhiline millele tuleb tähelepanu pöörata on lapse tervis,
kuulmine , kõne, kasv ja kaal.
Pere lastehoius ei ole meditsiinilist tuge mis aga ei tähenda, et puudub võimalus last jälgida vaatluse põhjal. Vaatlused tuleb protokollida ja säilitada.
Lapse tervise edendamine eeldab teatud oskusi ja teadmisi. Lapsehoidjana koostöös perega saame juba väga väikesest peale õpetada last
hindama tervisliku toitu, liikumist väljas , tegelemist loova
tegevusega . Kõige selle järgimine tagab lapse normaalse
kasvamise , lapsed on vastupidavamad nende kaitsevõime on suurem. Õpitu põhjal võin kinnitada, et suudan pakkuda lastele baasteadmisi
tervislikest eluviisidest ja kuidas edasiantud teadmisi järgida.
Lastehoius saan pakkuda lasetele värskes õhus liikumist. Kuna
hoid asub küll kesklinnas aga maja taga on mets ja maja ees mänguväljak saame lastega viibida palju värskesõhus, on loodud tingimused kehaliseks tegevuseks nii õues kui siseruumides. Igakülgne füüsiline tegevus hoiab lapsed erksad, arendab nende
loovust ja mängulisust läbi mille toimub füüsiline areng.
Kui laps on jäänud haigeks on lapsevanemal õigus võtta lapsega
hooldus leht ja jääda last koju põetama. Kindlasti ei tohi viia haiget last kollektiivi, seda juba sellepärast, et lapsel on väga väsitav ja raske teha kaasa lasteaias ette antud päevakava. Haigele lapsele tuleb anda võimalikult palju rahu, temaga tuleb väga leebelt käituda ja mitte sattuda paanikasse.
Kui lapse haigestub lastehoius siis lapsehoidjana tunnen vastutust nii haige lapse ees kui ka teiste laste ees kes on minu vastutusel lastehoius. Esmatähis on teavitada koheselt lapsevanemaid. Kui on olemas lapse
perearsti andmed võib kosulteerida ja nõua pidada lapsevanema nõusolekul arstiga. Lapsehoidjana ei tohi ma ise diagnoosida ühtegi haigust isegi kui haigusnähud
tunduvad olevat tüüpilise võimalikele haigustele. Samuti ei tohi manustada lapsel ise ravimeid kui just lapsevanem ei ole andnud vastavat korraldust. Kindlam on kirja panna juba lepingut sõlmides mil määral ja kuidas käituda lapse haigestusmise korral. Võimalusel tuleb haige laps eraldada tervetest. Lapsele tuleb tagada võimalikult mugav ja rahulik õhkkond ning last jälgida.
Kui lastehoidu tuleb mõnda kroonilist haigust põdev laps tuleb vanematelt võimalikult palju infot saada lapse haiguse kohta, tema ravi ja võimalusel ka perearsti juhised kuidas käituda haiguse vallandumisel. Samuti saan alati ise juurde lugeda internetist või mõnda artikilt kus antud
haigustest räägitakse,
saades niimoodi rohkem infot ja kindlustunnet. Lapsehoidjana pean suutma lapsel manustada etteantud ravimeid vastavalt lapsevanema või perearsti korraldusel. Kindlasti täidan tervisekaarti kuhu panen kirja kõik last puudutavad tervislikud näidud.
Kui juhtub kõige
halvem ja lapsega juhtub
trauma , ei tohi mitte mingil juhul alahinnata tema olukorda. Mida väiksem laps seda keerulisem on tal anda selgitusi mis juhtus, kus valutab või mis teda häirib. Esmaabi alustan lapse tervsliku olukorra hindamisega, järgmisena annana esmaabi ja võimalusel võtan võimalikult kiiresti ühendust kiirabiga. Samuti teavitan võimalusel koheselt vanemaid.
Olen läbinud esmaabi baaskoolituse ja saanud väga korraliku väljaõppe nii lastehaiguste kui traumade
esmaseks raviks. Olen saanud korraliku praktilise väljaõppe tänu millele suudan last elustada, eemaldada võõrkehi hingamisteedest, ravida põletust, tunda ära allergilise reaktsiooni tekke ning anda lapsele esmaabi kuni jõuab
kiirabi ja võtab lapse ravimise üle.
B.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga
Koostöö aluseks lapsevanemaga on usaldus ja lugupidamine üksteise suhtes.
Kui lapsevanemad on otsustanud oma lapse minu
hoole alla
usaldada , palun neil võimalikult palju infot lapse tausta kohta. Eriti hoolikalt jälgin lapse kultuurilisi iseärasusi. Teades lapse tausta väga täpselt, suudan pakkuda talle võimalikult profesionaaselt ja vajadusel individuaalset lähenemist. Igakülgne koostöö lapsevanemaga tagab lapsel turvatunde tekkimise ja
kiirema kohanemise lastehoius. Väga tähtis on lapsevanemate ja hoidja üksteise mõistmine, kui midagi jääb arusaamatuks tuleb koheselt esitada täpsustavaid küsimusi.
Info mida lapsevanem minu kui
hoidjaga jagab jääb meie vahele. Samuti kõik mis toimub peres. Mitte mingil juhul ei tohi ma seda kellelegi edasi rääkida, väljaarvatud juhul kui on märgata lapse väärkohtlemist.
Lapsevanematelt
ootan kindlasti kaasa löömist lastehoiu iga päeva töödes, nad on alati teretulnud väljasõitudel, samuti loodan, et võimalusel tullakse appi pereürituste ettevalmistamisel.
Paar kolm korda aastas korraldan ümarlaudu. Mõnusas õhkkonnas saab arutada ja analüüsida juba olnud- ning tulevasi tegevusi. Kindlasti kuulan ära vanemate ettepanekud ja võimalusel sobitan need lastehoiu tegevusse. Igapäevaselt annan hoidjana lapsevanematele infot lapse igapäevase käekäigu ja tervise kohta, kuidas laps
hoius käitub, läbisaamine eakaaslastega, meeleolust ja arengust. Kord aastas viin läbi individuaalset arenguvestlust. Selle käigus saab vahetada infot lapse käekäigu kohta anda mõlemapoolseid edasisis juhtnööre. Panna paika lapse edasine arengukava mida siis nii
lastehoid kui kodu saavadatäita/toetada.
B.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine
Kui minu lastehoidu peaks
tulema erivajadustega laps,
hindad keskkonda ja
iseennast väga hoolikalt. Kas ma suudan pakkuda kõike seda mida erivajadusetega laps vajab.
Erivajadus ei ole ainult füüsiline- või vaimne puue, vaid ka lapse
keelelised ja kultuurilised iseärasused samuti
andekus mingis arenguvaldkonnas.
Kõigepealt tuleb rääkida vanematega ja väga põhjalikult kokku koguda info lapse erivajaduste kohta. Tuleb hoolikalt analüüsida, kas suudan lapsele pakkuda tema erivajadustest sõltuvat kasvukeskkkonda, kas on võimalik teha hoius vastavad muudatused lapse erivajadusest sõltuvalt. Erivajadustega lapse toetamine ei ole mitte ainult pere ja hoiu vaid nende mõlema koostöö, eesmärk on lapse igakülgne arengu toetamine.
Kuna lapsed kes
hoidu tulevad on väikesed ei pruugi nende eripärad kohe märgata olla. Igapäevaselt koos lastega olles ja tuginedes õpitule võin avastata teatud kõrvalekaldeid. Kindlasti ma jälgin esialgu lapse arengut, pannes kirja tulemused ja vastavalt sellele juba teen lapsevanematele ettepaneku lapsega pöördumiseks omaala spetsialistide poole, et kindlaks määrata kas lapsel on erivajadus või mitte. Kui erivajadus on kinnitatud siis edasine tegevus tuleb kooskõlastada kindlasti mitme
osapoole vahel. Lapsehoidjana ma ootan juhtnööre erialaspetsialisti käest, kuidas toetada lapse edasist arengut, kas ta suudab vastu võtta verbaalset seletust või peab talle
rakendama ettenäitamist ja koostegemist. Samuti tuleb oma võimeid kriitiliselt hinnata ja kaaluda kas ma üldse suudan pakkuda oma väikeses lastehoius erivajadusega lapsel arendavat ja edasiviivat keskkonda. Kas lapsevanemad on nõus väljaspool hoidu käima lapsega näiteks
logopeedi või psühholoogi juures. Lasteaedades on need eriala
spetsialistid kõik kohapeal olemas ja teeks lapsevanema elu palju kergemaks.
Minu hoiu
eeliseks on väike
seltskond lapsi, saab paremini läheneda lapsele individuaalselt, koht kus laps päeva veedab meenutab paljutki kodu. Kindlasti suudan ma lastele luua hooliva ja salliva keskkonna. Vesteldes lastega ning läbi mängu selgitada neile, miks keegi kannab prille, on
ratastoolis või räägib teises keeles ei ole probleemiks, kuna olen läbinud vastava koolituse. Kui on tarvis, olen valmis ka läbima lisakoolitusi, lugema vastavat kirjandust kõike selleks, et pakkuda võimalikult professionaalset ja paremat teenust oma väikestele klientidele. Kui hoius on hoopis andeks laps, siis igaljuhul on ka see lisatöö hoidjale. Tuleb luua võimetele vastav
arendav keskkonna tingimused. Eriti andekale lapsele tuleb samamoodi tähelepanu pöörata ja anda talle
eakaaslastest keerukamaid ülesandeid. Lapsel ei tohi tekkida
tunnet , et kuna tema teab ja oskab rohkem siis temaga ei peaks nii palju tegelema. Kõik lapsed on võrdsed ja vajavad turvatunnet ja tähelepanu edasiseks
arenemiseks B.2.7 Imiku (0-1 aastat) hoidmine
Valitav kompetents (mitte vajadusel
lahtrid kustutada)
Eneseanalüüsi esitamise kuupäev: 17.05. 2017 Taotleja allkiri (
allkirjastatud digitaalselt)
Kõik kommentaarid