ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS kodutöö (0)

ALUSHARIDUS , MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS
I konspekti ülesanded
☼ Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. 
Mis see tegevus meenub?
Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaažide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega 
talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. 
Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime  pargis  toitu, mille olime  vist  
vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). 
Metsas rääkis õpetaja erinevatest  puudest , meenub  seik , kus õpetaja seletas, miks garaaži peal on mustad suured 
tornid ( ventilatsioon ), et kui  kole  on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte  kotti , 
mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetajat kasvatajaks (aasta oli 1990 umbes – olen 
sündinud 1985).
☼ Ülesanne 1. Võrdle alushariduse ja I  kooliastme  loodusõpetuse  teemasid . Mida märkad?
Sarnasused
Erinevused
Esimeses kooliastmes käsitletakse loodusõpetuse 
Käsitletakse ilmastiku teemat.
teemasid põhjalikumalt. Märkan, et jätkatakse 
varasemalt käsitletud teemadega ning tegeletakse 
nendega põhjalikumalt.
Ilmaga   seotult   käsitletakse   kevade,   suve,   sügise, 
talve   vaheldumist   ning   sellest,   mida   aastaaegade 
muutumine kaasa toob.
Käsitletakse seeni ja loomi.
Meie mõjust loodusele, kuidas olla loodussäästlik.
☼ Milline on teie arvates õpetaja roll loodusega seotud tegevuse läbiviimisel? Põhjendage vastust?
Minu silmis  peaks õpetaja olema nii eeskuju kui ka suunavas ja õpetlikus rollis. Arvan nii, sest mäletan omast 
kogemusest, kuidas üks mu lasteaia (ja hiljem koolikaaslase) isa, kes oli  jahimees , käis koos meie ja õpetajaga 
muuseumites  ja vahel ka  loodusel  kaasas ning rääkis väga põnevaid jutte, mille suguseid õpetaja ei rääkinud. 
See tekitas meil klassis (eriti poiste seas) suurenenud huvi looduse ja jahimehe ameti vastu näiteks. Ta oli meile 
eeskujuks. Kui on eeskuju, siis on kergem huvi tekitada.
☼ Kuidas suhtute loodusteemade käsitlemisraskustesse? Kas olete ise  tundnud , et ei oska, vajata abi jms. Millal 
ja miks?
Kui loodusõpetus läks geograafiaks ja keemia eelaineks üle, tekitas see  minule  raskusi. Esiteks ei olnud sellel 
enam minu jaoks nii otsest seost loodusega ja ütlen  ausalt , pinnase  kihid  jms  pakkusid mulle tunduvalt vähem 
huvi, kui loomad ja varasem loodustemaatika. Olen otseselt tundnud, et vajan abi, mäletan, et nägin tohutult 
vaeva, et õppida ära erinevad pinnase kihid näiteks. Vajasin abi, sest mulle tundus see koolis tohutult  kauge  
teemana  muust , mis mulle loodusteemades kunagi meeldis. Üldiselt tahaksin tegelikult loodusteemadest ja ka 
paljust  muust tunduvalt rohkem teada, kui mäletan või suudan esmaselt kiiresti meelde tuletada. Miks? Sest 
mulle meeldib, kui mu  silmaring  õpetajane  laieneb  ning õpetaja rollis tulevad laiemad teadmised kindlasti 
kasuks.
☼ Kuidas saab täiskasvanu jagada loodust lastega?
Hea algus oleks kindlasti laste kohta midagi teada, kui ei tea, siis tutvuda lapsega või lastega, rääkida nendega 
loodusest natuke ja lasta lastel sõna võtta, et teada saada, kas on midagi konkreetsed, mis looduses neid köidab. 
Kui juba leida kindel teema, mis huvi pakub, saab näiteks  nendest  rääkida, lisada juurde näiteid, teha teemat 
veelgi põnevamaks. Eriti positiivne oleks, kui oleks lapsele võimalik loodusest otseselt antud  teemaga  
seonduvat näidata ning võimalusel anda ka lapsele huviobjekti  katsuda . 
☼ J. Cornell  kirjutab järgmiset: „Mänge on mõttekas mängida järjest – äratada saarma mängudega tähelepanu, 
juhtida seda vareste mängudega, seejärel kogeda karu mängudega ja jagada delfiini mängudega.“ Põhjenda, 
miks Cornell nii  arvab /soovitab?
Tõenäoliselt võiks J. Cornell antud väitega pidada silmas seda, et mängimise puhul lihtsustab  seotus  ja  sujuv  
üleminek õppeprotsessi (ja miks mitte – see võib ka suurendada mängulusti). Kui käsitleda lihtsamat teemat, 
minna üle sealt edasi seotud teemale,  hoides  endiselt laste huvi ning haarates näiteks lõpetuseks kolmanda 
seotud teema, võib sellest jääda õpilastele arvestatavalt terviklikum arusaam  asjast  võrreldes sellega, kui neid 
teemasid täiesti eraldiseisvalt käsitleda.
Konspekti “Lõimimine_looduses_mangud” ülesanded
☼ Mõtle paar salajast ülesannet.
Too  paarisarv männikäbisid ja tee nendest ring.
Aseta kümme käbi ringi ja pane nende keskele kivi.
☼ Koostage üks looduslooline arvutamise  muinasjutt .
Ennemuistsel ajal elasid kolm männikäbi. Nendele männikäbidele meeldisid kangesti pääsukesed, kes lendasid 
kõrgel taevas ja elasid mäe  serval . Pääsukeste  koduks  olev mägi oli nii kõrge, et isegi kõige suurem männipuu 
ei ulatunud selle tipuni. Ühel sügishommikul otsustasid männikäbid koos, et tahavad elada seal, kus pääsukesed. 
Nende õnneks kuulis mööduv pääsuke männikäbide  juttu ja  lendas  nende juurde. Kui pääsuke maandus 
männikäbide juurde ütles ta, et on nõus männikäibisid  aitama . Männikäbidel oli väga hea meel selle üle. Kõige 
pealt võttis pääsuke kõige väikse männikäbi ja viis ta mäe otsa oma pessa. Siis võttis pääsuke keskmise 
männikäbi ja viis ta mäe otsa oma pessa. Viimasena võttis pääsuke suure männikäbi ja viis ka tema oma pessa 
sinise taeva all. Mitu männikäbi on pääsukese pesas?
☼ Täienda näidet 10, 11, 12.
10) Iga laps toob 10 kivi või käbi. Kui õpetaja hõikab numbri (näiteks 5), siis peavad kõik lapsed panema 
enda ette maha viis kivi või käbi. 
11) Iga kord, kui lapse numbrit nimetatakse peab ta  jooksma  ümber ringi, tulema tagasi oma kohale ning 
ütlema kohale jõudes selge häälega, mis number ta on.
12) Moodustatakse ring. Mängujuht ütleb igale lapsele, milline  kodumasin  ta on (näiteks  tolmuimeja ). Siis 
teeb õpetaja mingit kodumasinat järgi (näiteks vee  keetmise  kannu) ja lapsed jäljendavad teda. Seejärel 
ütleb õpetaja ühe kodumasina nime (mis on laps) ning laps tuleb ringi keskele ja teeb oma kodumasinat 
järgi, teised jäljendavad teda. Seejärel ütleb laps mõne teise kodumasina ja ringi tuleb see laps, kelle 
kodumasina ta ütles jne.
☼ Mida Teie arvates võiks veel niisuguse  pildiga  teha (näide 19), milliseid ülesandeid lastele anda?
1) Üks osa ülesandest võib olla see, et laps mõtleks välja pildile pealkirja.
2) Lisaks võivad lapsed saada ülesandeks, et peaksid oma pildist loo jutustama.
3) Lapsed võiksid võrrelda oma valmis pilte ja leida, kelle pildil on näiteks kõige rohkem käbisid.
☼  Matemaatika  aeroobika (näide 26). 
1) Õpetaja ütleb  tehte  (4+1 näiteks) või arvu (6 näiteks) ja kõik rühma liikmed peavad nii mitu plaksu 
tegema.
2) Lapsed on jaotatud paaridesse. Õpetaja ütleb tehte (6 näiteks) ja lapsed peavad nii mitu korda 
teineteisele patsu lööma (käsi kokku lööma)
☼
    5 või
 
malust tööks teatmekirjandusega eelkoolieas 
1. Looduse mõistatused“,  Rainer  Köthe, lk. 71-79
Raamat pakub korralikult ainet lastega arutamiseks, sest sisaldab suurel hulgal küsimusi. Asja saaks 
huvitavamaks teha, kui näidata juurde loomadest pilte või kasvõi youtubest videosid.
2. Lastele saab rääkida  ookeanist . Selle kohta saab infot raamatust „Minu esimene entsüklopeedia: loodus 
– lehekülg 98), infot leiab ka ENEKEsest, aga see pole parim variant ja info võib olla mõneti 
vananenud. Hiljem võib joonistada ookeanis leiduvaid asju (taimed, allveelaevad,  kalad , teised vees 
elavad olendid jne).
3. „ Eneke “, Õpilase  teatmeteos . I-IV Toimetanud  Viktor Masing.
Saaks kasutada  tervet  teost ja kõiki osi. Näidata teosest lastele pilte, vajadusel neid suurendada. Rääkida 
seal olevatest sissekannetest. Lõigata paberist välja teemakohaseid asju (loomad, lennukid,  linnud  jne).
4. Rääkida Eestist, Euroopast, planeedist maa ja  illustreerida  seda näidetega „Eesti lasteatlasest“ või 
„Pereatlasest“. Võimaluse korral võib näidata lastele ka gloobust, toob eriti hästi välja, kui väike on 
Eesti võrreldes ülejäänud planeediga maa.
5. „Jäljeaabits“, saab kasutada tervet teost.
Õpetada lastele jalajälgi mängides. Lastele saab anda kindla looma jalajäljed, aga võib lasta neil ka ise 
valida. Neid jälgi saavad lapsed omakorda joonistada paberile või kui on pappi, ka papile. Neid „looma 
saapaid“ saaks näiteks nööriga või  kummiga  lapsed oma jalgade külge panna.
☼ Kümme võimalust, kuidas  seostada loodusteemasid teiste valdkondadega.
1. Kunsti saaks loodusega integreerida näiteks nii, kui laps voolib savist , plasteliinist või muust materjalist 
puu või metsa. Võimalik joonistada ka paberile. Sinna saaks laps juurde teha ka loomi või linde.
2. Kehalises st. Liikumises saaks lapsed teha järgi loomade liikumist.
3. Keeles ja kõnes võib olla ülesandeks lastel rääkida  lindudest  ja oma kogemustest nendega. 
4. Muusikas sellega seonduvalt võib kuulata koos lastega ka linnulaulu (õues või CD'lt).
5. Kunstis võib olla lastel ülesandeks paberist loomade välja lõikamine.
6. Matemaatikas seonduvalt võib olla lastel ülesandeks loomade suuruse järgi järjestamine .
7. Liikumist saab arendada külastades loomaaeda või loodust ja rääkides sealsetest loomadest või 
lindudest.
8. Jätkates matemaatika teemat võib samal õpperetkel  loodusesse  arvutada kivide või puupulkadega 
näiteks..
9. Keeles ja kõnes võib lastele rääkida loomadest muinasjutte või luuletusi.
10. Keeles ja kõnes võib lastel paluda endal välja mõelda luuletus mõnest loomast.
☼TEGEVUSE KONSPEKT
TEGEVUSE TEEMA: Linnud ja puud sügisel
TEGEVUSE  VALDKOND : Mina ja keskkond
TEGEVUS:  Vaatlemine  ja uurimine ja käeline tegevus 
LASTE VANUS: 5 kuni 7 aastat
KOOSTAJA : Jaak Timberg
KUUPÄEV või KUU: 01.09 - ... (lähtuda kindlasti ka sellest, mis ilm väljas on).
AEG: umbes 30 minutit
EESMÄRK: Tutvustada õpilasele sügist, Eestis elavaid linde, puid ja  vaatlemist , oma järjekorda oodata, käelist 
osavust. Natuke mainida ka teisi aastaaegu.
EELDUSED: Laps peaks oskama plasteliinist voolida.
MÄRKUSED: toimub rühma ruumis, ettevalmistusel veenduda, et oleks alused, kuhu saab pärast voolitud asjad 
panna ja natuke sügisega seotud värvidest lisaplasteliini (juhuks kui lastel mõni värv otsa saab ja nad tahavad 
just seda värvi kasutada).
VAHENDID: plasteliin, pildimaterjali sügisest, suvest, sügisestest taimedest, lindudest
TEGEVUSE KÄIK: 
                     
ETAPP/AEG
          LAPSED 
MÄRKUSE
ÕPETAJA TEGEVUSED 
TEGEVUSED JA KÕNE
S
  issejuhatus (u m
  bes  3 m
 
in ut
  it ) 
Lapsed loetlevad ette kõik aastaajad .
Õpetajana juhtida 
Tere. Täna räägime lindudest ja puudest 
Öeldakse, et nägid langenud puude lehti.
tähelepanu sellele, 
sügisel! Kas te kõik ikka teate, mis 
Mainitakse värve (kollane, punane, oranž).
mida lapsed ei märka.
aastaaeg  meil praegu on? Aga mis 
Minna koos lastega akna juurde ja tõdeda, 
aastaaeg tuleb enne sügist? Õige, väga 
et ikka on sügis. Nii palju lehti  maas . 
tubli. Mida te lasteaeda tulles nägite? 
Küsida, kas väljas soe/külm, mida sügisel 
Kas keegi langenud puude lehti nägi? 
loomad ja linnud teevad? Mis lind see on 
Mis värvi need olid? Kas keegi linde 
(kui on mõnda näha)? Miks praegu vähem 
nägi? Aga vaatame kõik koos. Liikuda  
linde?
edasi akna kõrvale, vaadata, kas on näha. 
Enne kui tagasi minna, küsida, mis tuleb 
peale sügist, mis aastaajad on veel, mitu 
aastaaega on. Läheme nüüd kõik koos 
istuma tagasi.
P
  õhiosa (u m
  bes  10 m
 
inutit) 
Enne kontrollida, et 
Vaadake! Õpetajal on kaasas erinevat 
Jagada kahele rühmale kaks puu pilti ja 
kindlasti oleks vajalik 
värvi puude lehed ja pildid lindudest, 
kaks lehte.
pildimaterjal ja lehed 
aastaaegadest, puudest. Mis puu leht see 
olemas.
on? Mis lind see on? Mis puu see on? 
Jagada kahele rühmale kaks linnu pilti ja 
Mis aastaaeg on sellel pildil?
kaks  aastaaja  pilti.
Küsida küsimusi.
Jagage ennast nüüd vaikselt  rühmadesse.  Lasta lastel rühmad moodustada. Kui 
Jagada hoolikalt 
Tehke neli rühma ja iga rühm saab oma 
rühmade moodustamine ei tule välja, siis 
pildid koos lehtedega.
ülesande!
aidata.
Igale rühmale kaks pilti ja kahe puu 
Lapsed arutavad. Kuulata. 
lehed või kaks linnu pilti ja kaks aastaaja 
pilti. Mõelge välja,  milline leht on 
Jälgida, kuidas arutelu läheb. Küsida 
millise puu leht? Milline lind on pildil 
esimesena neid, kes kõige enne õigete 
oleval  aastaajal Eestis? Milline lind 
vastusteni jõudsid.
lendab pildil oleval aastaajal Eestist ära?
Siis küsida järgmist rühma, kes järgmisena 
valmis sai jne.
Väga hea! Küsida, milline leht on millise 
puu oma? Milline lind läheb millise 
pildiga kokku? Tubli. Küsida, kas keegi 
lastest teab midagi nende puude kohta, 
mis aastaajal puul lehed ära tulevad? 
Rääkida nendest lindudest. Miks nad ära 
lendavad/või ei lenda. Rääkida harilikust 
kuusepuust ja männist, millel okkad ära 
ei tule.
Anda kõigile rühmadele sõna.
K
   ok
  kuvõte/kordamine (u m
  bes  1
   2   m
  in) 
Veenduda, et kõigil 
Nüüd panevad kõik oma lauale aluskile.
Lapsed kuulavad, mille järel panevad oma 
lastel oleks soovitud 
Nüüd voolime plasteliinist oma aastaaja 
lauale aluskile.
plasteliini värvid 
kujukesed. Kõigile lastele jagada 
olemas. Veenduda, et 
voolimiseks plasteliin ja alus, kuhu 
Lastele anda kätte plasteliin ja alus.
kõik lapsed teeks 
voolida. Kui laual kile pole, siis anda 
aluse peale. Kui laps 
lapsele kile ja lasta tal see lauale panna. 
Öelda, et tehke kujud aluse peale.
hädas ideedega, siis 
Panna enne kasutatud pildid kõigile 
näidata talle pilte ja 
lastele nähtavasse kohta, et nad soovi 
Õpetaja näitab lastele ette, kuidas teeb kuju  küsida täpsustavaid 
korral võiksid sealt inspiratsiooni saada.
aluse peale.
küsimusi sügise 
kohta.
Kõigepealt tehke endale üks linnu kuju. 
Nüüd mõelge, milline puu kasvab Eestis 
ja voolige see. Kui need on valmis, siis 
voolige juurde kolmas sügisekujuke, mis 
on just selline nagu teile endale meeldib.
Kui kõik kujud lastel valmis, saab iga 
Jälgida, et lapsed ei 
laps sõna ning ütleb, mis kujud tal on. 
Räägitakse, mis kujud on.
trügiks ja viiks 
Õpetaja küsib täpsustavaid küsimusi. 
Viiakse alused koos kujudega  rahulikult  
rahulikult kujud ära.
Kui kõik on rääkinud, viivad lapsed 
turvalisse kohta, mis õpetaja poolt 
kujud koos alusega laualt ära määratud 
määratud.
kohta. 
☼ Eneseanalüüs loodusteemade käsitlemisel ja kodutööde tegemisel (see ei ole õppejõu tegevuse analüüs)
Esmalt  tuletas see mulle meelde, kui tore oli lapsena loodustemaatika ja sellega seotud ülesanded. Üha enam 
mõistan, et loodusteemad on väga tähtis osa tervest meie elust (mis kippus vahel ununema) ning neid saab 
lastele väga mitmekesiselt õpetada. Ühtlasi hakkasin mõistma paremini puudusi oma loodusteemade ja nende 
õpetamise teadmistel. Loodusteematike puudutamisel kodutöödes sain juurde  kindlustunnet  ning infot, tänu 
millele oskan enda tegemisi paremini suunata ning oskusi ja teadmisi selle kohta, kuidas ennast selles 
temaatikas rohkem täiendada.