Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma ja etruski mõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rooma ja etruski mõisted
aatrium – (kr. k. ater – suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula – väike pühamu
aditus – sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus – peasissepääsud kahel pool orkestrat)
akvedukt – veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades)
alae – Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad ( ainsus : ala)
amfiteater – Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni
andron - koridor Rooma elamus
apodyterium – rõivistu antiikaja termides
apsiid – ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, basseinil vm rajatisel
arca – kirst (raha, väärisasjade, rõivaste jaoks)
arkaad - (ld.k arcus ‘kaar’), sammastele või piilaritele toetuv kaaristu; petikarkaad on müüri ette liigendamiseks ja kaunistuseks ehitatud arkaad; Rooma teatrite ja akveduktide konstruktiivne- ja kujunddetail
armamentarium – relvaladu Rooma castrumis
atika – ehitise karniisi kohal paiknev madal dekoratiivsein, Roomas võidukaart krooniv osa, mida kaunistas raidkiri või reljeef, ka amfiteatri viimane korrus
augur – Rooma ja Etruski preester , ametnik ja ennustaja , kes uuris jumalate soove lindude lennu järgi (kas nad lendavad grupis või üksi, kas nad teevad häält, kuhu lendavad ja mis linnuliik on)
auguratorium – koht, kus augur ennustas
augurium – jumalate tahte ennustamine
auspicium – tulevaste sündmuste ennustamine lindude põhjal
aulaeum – eesriie (nt. teatril ), ka selle imitatsioon (kivist, stukist vm materjalist)
basiilika – piklik neljakandiline löövidega hoone, algselt Rooma raekoda , ametnikeruumid, turu- ja kohtusaal , hiljem lisatud poolkaarekujuline apsiid, hiljem kujunes sellest varakristlik kirik
bibertito – Vitruviuse väljend Etruski templi kahe võrdse (või peaaegu võrdse) proportsiooni kohta
bilingva – kahes keeles tekst
bucchero – etruskite musta läikiva pealispinnaga savinõud
caldarium – kuum pesemisruum antiikaja termides
canabae – algselt müügiputkad ja väikepoed leegionlaagrite ääres; hiljem arenesid neist omavalitsuslikud kogukonnad , kus elanikud suhtlesid sõjaväelastega
carceres – ülestõstetava barjääriga areenist eraldatud hobukaarikute stardiboksid hipodroomi otsaseinas
cardo , cardus – ehk cardus maximus, linna peamine(-sed) põhja-lõunasuunaline põiktänav (-vad), kus tavaliselt kaubitseti
carnareum - laohoone liha hoidmiseks ( mitm . carnarea)
castrum, castra – militaarlinn, sõjalaager või – kindlus , Roomas ruudukujulise põhiplaaniga, kindlustatud muldvalli (agger), vallikraavi ( fossa ) ja palissaadiga ( vallum ). Algselt ajutised või suveks, hiljem paiksed.
cathedra – seljatoega tool , troon
cavea – auditoorium, pingiread Rooma teatris
cenaculum – väike üürikorter linnas, ka väike söögiruum Rooma elamu ülemisel korrusel
cloaca - kanalisatsioonikanal
colonia – vallutatud maale rajatud esmane tugipunkt
columbarium – peamiselt maa alla ehitatud ruumid tuhaurnide hoidmiseks, hauakamber
compluvium – aatriumi laes olev neljakandiline avaus, kust vihmavesi jm sademed valgusid impluviumi
cubicula – puhketuba, magamistuba Rooma elamus
cubile – voodi Rooma magamistoas
cucina - köök Rooma elamus
curia – hõimuesindajate (hiljem ka senati-) koosviibimise koht
damnatio memoriae(ld.k ‘mälestuse äraneedmine’), ebasoovitava isiku kustutamine ajaloost, näo eemaldamine skulptuuridelt, maalidelt, fotodelt, nime kustutamine kirjadest
decumanus – ehk decumanus maximus, linna peatänav, tavaliselt idast läände, ristus cardo’ga
disciplina Etrusca – nn Etruski riitus või õpetus, tuleviku ennustamine loomamaksa või välkude järgi
dodecapoli – Etruski 12 linna liit
domus – ühepereelamu ehk villa, ka mitmetoaline korter üürimajas
dromos – käik hauakambrisse
emporium – kr. k emporos – kaupmees ’, erinevate kaupade pood
episcenionscaenae frons’i 2. korruse fassaad , taust proscaenumile Rooma teatris
exedra – vt. apsiid; ekseeder – ruum, mis elamus või palestras avaneb ühest küljest sammaskotta või õue
foorum – (lad.k. ’ turuplats ’), Rooma linnade kultuuri- ja poliitilise elu keskus (rahvakoosoleku-väljak, õigusmõistmiskoht, tähtsamate templite asukoht
forica, latriin – avalik (mitmekohaline) käimla
fossa – vallikraav Rooma castrumi vallumi ees
frigidaarium – jaheda veega pesemisruum antiikaja termides
gradus – trepiastmestik (nt. Rooma teatris), ka pikkusmõõt 0,74 m
gynaeceum – naiste ruum Rooma elamus
haruspex – ennustaja, kes lähtus ennustamisel looma maksa ja sisikonna väljanägemisest
haruspicina – looma (tavaliselt lamba) sisikonna ja maksa järgi ennustamine, mida teostas haruspex
horreum – laohoone vilja hoidmiseks (mitm. horrea)
hortus – siseõu (-aed) Rooma elamus
hüpokaust – keskküttesüsteem, mille puhul küttekoldes tekkinud põlemisgaasid juhiti kanalite kaudu eluruumide või termide põrandate alla või seinte taha
hypogeum – Etruskite maa-alune hauakamber, tavaliselt mitmeruumiline, perekonna tarbeks; Rooma teatri orkestra või areeni alune osa
ima cavea – kõige alumine pingiridade tsoon caveas
imagines – esivanemakujutised
impasto – etruskite varajase keraamika võte, kus savi sisaldas väikesedi vilgukivitükikesi
impluvium – bassein aatriumelamus, paiknes compluviumi all, tavaliselt ümbritsetud sammaskäiguga
insulae – rooma kortermajad (üürimajad) lihtrahvale, arheoloogilises tähenduses elamukvartal
itinerariummuistne Rooma riigi teede kaart, mille järgi orienteerusid käskjalad (cursus publicus) ja sõjavägi
itinera versurarum – lavaseina külgmistes tiibades olevad avad, kust pääses proscaenumile Rooma teatris
kaar – kõverjooneline tasandiline sildetarind ja kujunduselement; pärit Mesopotaamiast, võeti kasutusele Etruurias; kaarel on alumine pind (palend), ülemine pind (selg), esi- ja tagakülg. Sageli paikneb kaare toe ja lähtekivi vahel profileeritud plaat ( talum )
kanoop – etruskite inimpeakujulise kaanega tuhaurn (Egiptuse päritolu)
Kapitoolium , Capitolium – üks Rooma seitsmest künkast, koosneb päris Kapitooliumist ja linnusest; väga vana poliitiline- ja kultuurikeskus
kastell, castellum – (lad.k. ’linnus’) - väiksemamõõduline Rooma sõjaväe eelpost või kindlus, algselt korrapäraselt nelinurkne, kus kaks ristuvat teed, jaotades kastelli neljaks kvartaliks
kleristoorium – ehk valgmik , basiilika kesklöövi kõrgeim akendega osa
kolymbethra – orkestra, mida oli võimalik kasutada vesietenduste andmiseks
krüpt – antiigis maa-alune koobaskäik, võlvruum, varakristlikes katakombides hauakamber
lacus – avalik veevõtukoht
lapis niger – (lad.k. ’must kivi’) – must marmorplaat Forum Romanum’il, millega oli kaetud muistne rajatis (arvat. haud)
lararium – kodualtar
latifundia – suurfarm vilja, veini või oliiviõli tootmiseks
lectus – voodi või kõrge kušett, selle ees jalapink (scabellum)
ludi – (lad. k ’mängud’), igasugune rahvale pakutud meelelahutus , ka gladiaatorite võitlus
lukukivi – kahte kaarepoolt ühendav kivi, sageli kaunistatud, eenduv vm eriliselt välja toodud
lupanarium - lõbumaja
lähtekivi – kummagi kaarepoole alumises servas (lähtetasandil) asuv kivi
macellum – ümara põhiplaaniga kaetud turg ümber keskse väljaku, peamiselt toidukaupadele (juur- ja puuviljad )
maeniana – puitrõdu üürimaja ülemisel korrusel
mansus – teeäärne võõrastemaja reisijatele
media cavea – keskmine pingiridade tsoon caveas
meta - spina otstes olevad ümberpööramispostid Rooma hipodroomil
mundus – linna tsentrum
natatio – ujumisbassein antiikaja termides
naumahhia – (kr. k. ‘ merelahing ’), hiigelbasseinis või amfiteatri üleujutatud areenil gladiaatorite poolt etendatud merelahing
nymphaeum – ehitis, mis on pühendatud nümfidele, eriti allikanümfidele; tavaliselt looduslik grott, kuhu lisati purskkaev
oculus – ümar avaus konstruktsioonis (nt Pantheoni kuplis)
odeum – väike katusega teater (tuleneb Kreeka odeion ’ist)
officium – hipodroomi sirge tagasein, kus asusid carceres
oppidum – Rooma mingi administratiivse ala keskus; esimene kindlus või kants vallutatud alal, mille infrastruktuuri kasutati edasiste vallutuste tarbeks
opus - (lad.k. ’töö’) – Rooma nimetus mosaiigi - või müüriladumise erinevatele tehnikatele
orkestra – poolringikujuline auditooriumi ja lava vaheline ala Rooma teatris, kus istusid senati liikmed jm tähtsamad tegelased
palissaad – tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaosaga palkidest
panificium - leivaküpsetuskoda
pistrinum – veski või käsikivi Rooma leivaküpsetuskojas
portae hospitales – nn. külalisteuksed, uksed mõlemal pool scaenae frons’i keskmist ust portus post scaenas – postscaena taga olev portikus Rooma teatris
posticum – teenijate ja orjade sissepääs Rooma elamus
postscaenium – scaenae taga olevad ruumid Rooma teatris
praecinctio – horisontaalne käigutee caveas istumistsoonide vahel
pretoorium – algselt Rooma sõjaväe peastaap, sõjaväe ülemjuhataja telk keset castra’t, kuid hiljem, püsilaagris, väejuhataja palee ; kasutati ka mistahes kõrge isiku (ka imperaatori) peakorteri mõistes
pretoriaanid – imperaatori ihukaitsjad
principia – Rooma kastelli peakorter
procoeton – väike ruum Rooma elamu magamistoa (cubiculum) ees, kus magas teenija
proscaenium – lava esine näitlemise ala, mis asus scaenae ees Rooma teatris
pulpitum – e. poodium, kõrgendatud lava Rooma teatris pulvinar – imperaatori loož hipodroomil
quadriportal – nelja avausega võidukaar või värav
quaestorium – varustaja hoone Rooma castrumis
rostra – laevaninakujuline kõnelava Forum Romanum’il
rustika – (lad.k. opus rusticum ’talupoeglik töö’) – algseltsiledaks tahutud servatriibuga raamistatud, veidi eenduva konarlikult töödeldud (või töötlemata) esipinnaga kantkividest ehk kvaadritest seinamüür; kasutati Rooma kaitseehitistes ja paleedes
scabellum – ka scamnum, jalapink
scaenae frons – dekoreeritud kahe- või kolmekordne lava tagasein Rooma teatris
smalt – klassikaline mosaiigimaterjal; suurtest läbipaistmatutest klaastahvlitest välja tahutud tillukesed kuubikud
sokkel - (lad.k. socculus ’kingake’) – hoone alusmüüri maapealne osa; Rooma arhitektuuris samba või skulptuuri postamenditaoline alus
spina – (lad.k. ’ selgroog ’), hipodroomi pikitelge pidi kaheks jaotav dekoreeritud vahesein, asetses pikitelje suhtes nurga all
summa cavea – kõige kõrgem pingiridade tsoon caveas vähemtähtsatele ühiskonna liikmetele
taberna – kõrts ja võõrastemaja Rooma teede ääres; Rooma elamus veranda või varjualune ümber aatriumi või pood
tablinium – Rooma elamu peremehe ruum, vastuvõtu- ja söögiruum
tabularium – (riigi)arhiiv
tepidaarium – leige ruum antiikaja termides
termid – (mitm.) antiikaja kümblusasutus, koosnes peamiselt kolme eri temperatuuriga ruumidest: frigidarium, tepidarium, calidarium, neile lisandusid apodyterium, latriin, palaestra jpm eriotstarbelisi ruume
terrakota – põletatud savi; esemed ( vaasid , kujud, reljeefid jms) vormiti ja seejärel põletati
terra sigillata – Rooma keisririigi aegne punase läikiva pealispinnaga savinõud
tessera – ehk abaciscus, abaculus – mosaiigi üks kivitükike, tavaliselt kuubiku kujuline
tetrapüloon – kuubikukujuline nelja väravaavaga ehitis, võis olla pealt kaetud kupliga, tavaliselt ristteedel vm
thermopolium – kiirsöögikoht Rooma linnas, iseloomulik on pikk lett, mille sees augud, kuhu paigutati erinevate kuumade toitude keraamilised anumad (doli)
torcularium – veinivalmistamise ruum
Toskaana order – lihtsustatud dooria orderi erivorm rooma arhitektuuris, kujunes etruskite ehituskunsti mõjul. Toskaana sammas oli kannelüürideta; tema baas moodustus plindist (plintus), mõikast (torus) ja õhukesest vaheplaadist; tüvese ülaosas on rõngaga (astragaal) eraldatud kael ; kapiteel ja talastik on dooriapärased, kuid lihtsustatud (reljeefdekoorita, ka friis on sile). Levis hiljem renessansis (eriti palladionismis)
triaad – e. kapitooliumi triaad, Etruski ja Rooma religioonis kolmest jumalast koosnev grupp (tavaliselt Jupiter , Juno ja Minerva )
tribunalia – loož tähtsatele isikutele aditus maximuse kohal Rooma teatris
triclinicum – söögituba Rooma elamus
triumfikaar , võidukaar – teedele ja väljakutele püstitatud ühe või kolme läbikäiguga auvärav, kummaltki poolelt rikkalikulr reljeefidega kaunistatud; atikal oli tavaliselt kujutatud austatav isik koos hoburakendiga, austamise põhjus oli raidkirjas ära märgitud
tropaion – trofeerelvadega ehitud post, millega tähistati võitu või otsustava lahingu paika
tsistern – veemahuti
tugurium – puitbarakk linnas
tumulus – mullast kuhjatud künkaga tähistatud matmispaik, mida võis raamistada kiviümbris; peamiselt etruskitel
valetudinarium – haigla ( hospidal ) Rooma castrumis
vallum – Rooma sõjalaagri palissaad, tavaliselt pinnasest kuhjatud vall , mõnikord tugevdatud ka kivimüüri või puittaraga, selle ees fossa (vallikraav)
valva regia – peauks (nn. koduuks) scaenae frons’ is, mida kasutas peanäitleja
velarium – purjeriidest katus vantidel Rooma teatris
venationes – loomade ajujaht , amfiteatris pakutav lõbustus
versurae – lavaehitise külgtiivad Rooma teatris
vestibulum – sissepääsuruum Rooma elamus
veterinarium – hobuste tall Rooma castrumis
vicus – küla Rooma castrumi külje all, kus leidsid peavarju erruläinud sõjamehed, kus asusid mõned adminhooned ja termid
vigiles – (lad.k vigilia – öine valvamine) rooma tuletõrjujad
viridarium – aed Rooma elamu peristüülhoovi keskel
vomitoria – sisse- ja väljapääsud Rooma teatri caveas
Rooma suuremad tulekahjud :
u 583 a eKr – tärkaval Forum Romanumil tekkinud tulekahju hävitas osa Comitiumist
390 a eKr – keldid hävitavad Rooma
83 a eKr – Kapitooliumi mäel hävib Jupiter Capitolinus tempel
52 a eKr – P. Clodius Pulcheri matustega põleb maha Curia Hostilia
14 a eKr – tulekahju Forum Romanumil, maha põlevad Julia basiilika ning Castori ja Polluxi tempel
9 a – tulekahi Forum Romanumil
64 a – suur Rooma tulekahju
69 a – tulekahi Kapitooliumi mäel
?? – tulekahi Campus Maximuses
80 a – tulekahi Kapitooliumi mäel
191 a – teated tulekahjust
283 a – tulekahi Forum Romanumi lääneosas ja Caesari foorumil
410 a – gootide (kuningas Alaric I) kallaletung, suur osa Forum Romanumist hävib
Vasakule Paremale
Rooma ja etruski mõisted #1 Rooma ja etruski mõisted #2 Rooma ja etruski mõisted #3 Rooma ja etruski mõisted #4 Rooma ja etruski mõisted #5 Rooma ja etruski mõisted #6 Rooma ja etruski mõisted #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gaburaator Õppematerjali autor
mõisted rooma ja etruskite kunsti kohta

Sarnased õppematerjalid

Vana rooma kunst
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

 Pinakoteek - algselt Ateena akropoli propüleede tiibhoones paiknenud maalikogu; kunstiteosteruum rikaste kreeklaste ja roomlaste majades; votiiv maalide kogu; maaligalerii  Mnesikles - arhitekt, Propüleed - Akropoli väravaehitis. 437-432 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon.  5.saj templite kulminatsiooni aeg TEATER  Keskel Dionysuse altar  Ajutiselt algselt puidust istmed  Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse  Rooma teater on autonoomne ehitis  U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed  Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel  Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele  Rooma teater ja amfiteater arenevad sellest edasi  4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille

Vanaaeg
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse. Amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht, mis oli ümbritsetud pealtvaatajate istekohtadega

Ajalugu
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik,

10.klassi ajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.

Ajalugu
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse ­ Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik ­ Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse ­ Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik ­ Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun