kleite. Sel hooajal liiguvad need pisikesed kotid õhtutrendist tänavamoodi. · Minikotid Minikotid on mõeldud naistele, kes kannavad kaasas vaid hädavajalikke asju mobiiltelefon, pangakaart, isikutunnistus, huulepulk. Minikotid on sel hooajal pika üleõla sangaga, tugevad miniportfelli meenutavad kotikesed, näiteid leiab nii Chanel'i, Giorgio Armani jt kollektsioonist. Eriti kuum trend on ebahariliku kujuga kotid, näiteks Lanvin'i parfüümipudeli kujuline või Fendi kuubiku kujuline minikott. · Üleõlakotid Naistele, kes armastavad lisaks hädavajalikule kaasas kanda ka muud asjalikku on valik lai. Moes on nii hobo stiilis üleõlakotid, mis on lihtsad ühe sangaga keskmises mõõdus kotid, kui kahe sangaga klassikalised suured õlakotid. · Suured kotid Kui kaasas on vaja kanda paari päeva elamist, siis ka selleks on algaval hooajal omad stiililemmikud välja kujunenud. Moes on sportlikumas stiilis suured silinderkotid, nt Burberry'lt
Kroom Kristjan Juks K210 Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku,
Retsensioon Kurt Fleckenstein ,,Nii magus, kui võimalik" Tutvustus Näitus koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust, igaüks on neist 60 x 60 x 60 cm, valmistatud galeriis segumasinas spetsiaalsest suhkrust (toodud kohale Saksamaalt). Iga kuubiku kohal ripub kontsentreeritud mahlaga täidetud tilguti, millest elektrimootori abil tilgub mahl ööpäeva jooksul suhkrukuubikule ning muudab selle värvi. Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks. Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus
arendas kultuurset ja majanduslikku poolt. Araabia suurrrik oli oma tipp-punktis. ·Kaliif oli prohveti järglasena kõrgeim usujuht kui ka valitseja- Riigiasju korraldas kaliifi poolt ametisse määratud kõrgeid riigiametnik vesiir, kuid riigi erinevates piirkondades olid emiirid ehk asevalitsejad. ·Kalifaat langes 10.sajandil, kuna riik oli nii suur ja seda ei suudetud enam koos hoida. Kujunes viissõktumatut islamiriiki ·koraan-islami püharaamat ·Kaaba tempel- kuubiku kujuline tempel, mis asub Mekas, sinna tuleb teha kord elus palverännak, ·dzihaad-õiglustus islamist, mis annab õiguse sõdida, ·emiir-araabia ülikute seast määratud asevalitsejad, ·sariaat-islami seadused, mis lähtuvad Koraanist ·beduiin- rändkarjakastvatajad, ·mosee islami pühakoda, ·kaliif-prohveti järeltulija, ·sultan-väepealikust valitseja ·sunna islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida koraan ei sisalda
Hallitus seente lõhn põhjustab alergjat. Hallitus seened on kõige aktiivsemad 20...55 kraadi juures, sinetusseened 22...28 kraadi juures. 11. Pruun- ja pehmemädanikud. Pruunmädaniku tekitajaid seeneliike on märksa vähem kui valgemädaniku tekitajaid. Enamus neist on seotud okaspuudega. Pruunmädaniku tekitajad lagundavad eelkõige taime rakukestas esinevaid polüsahhariide, tselluloosi ja hemitselluloosi. Selle tulemusena muutub lagunev puit pruuniks ning lõhestub kuubiku kujulisteks osadeks. Pehmemädanik on kolmas mädaniku tüüp, mida tekitavad bakterid ning mitmed kottseened, tavaliselt aga terve seente ja bakterite kompleks mädanemise n.ö. lõppstaadiumis kui mädanev aine on juba pool-mullastunud. Pehmemädanik võib olla nii metsa kui ka laomädanik. Kasvavatel puudel on pehmemädanik väga märg, eba normaalselt kõrge pH väärtusega, kõrge gaasisurvega mädanik ja esineb peamiselt lehtpuude tüves, eristades koorepragude vahelt vett ja lima. 12
2.hakkimine Saada parajad väiksed tükkid Lõikeaud Lõikad (parja toidu mida on vaja Salati jaoks ( korrapärased) Nuga hakkida)algul viiluteks siis hakkad Suppi sisse Anum kuhu sisse panna tükkid lõikama sellest väiksemad kuubiku kujulised tükkid 3.pesemine Et toiduaine oleks puhas Kraani Võttan toiduaine ja panen kraani vee Salati käsi alla ja hakkan pesema Kasmete jaoks 4
Tartu 2009 1 Tähis - Cr chromium. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall
Metallalusele asetatud kooniline vorm täideti kolmes kihis ning iga kiht tihendati metallvardaga. Vorm tõsteti üles ning mõõdeti betoonisegu koonuse vajumine (OK) omaraskuse mõjul, mis oligi töödeldavuse näitajaks. Betoonisegust valmistati 3 seeriat proovikehi. Korrigeeritud segu puhul arvutati tegelik tsemendi kulu valemi 7 järgi. Proovikehasid katsetati 7 päeva vanuselt. Proovikehade survetugevus arvutati valemi 8 järgi. Betooni survetugevus leitakse kahe suurema survetugevusega kuubiku keskmisena. Betooni survetugevus 28 päeva vanuselt arvutatakse valemiga 9. Tulemused on kantud tabelisse 5. Valem 7: T = ρ0 / (1 + AL + AK + W) T – korrigeeritud tsemendi kulu [kg/m3] ρ0 – betooni tihedus [kg/m3] AL – liiva kulu [kg/m3] AK – killustiku kulu [kg/m3] W – vesitsementtegur Arvutus: ρ0 = 2404 [kg/m3] AL = 2,36 AK = 3,82 W = 0,53 T = 2404 / (1 + 2,36 + 3,82 + 0,53) = 311,8 [kg/m3]
erinevalt. Õhusõidukeid on palju ja neile mõjub päris palju jõude, kuid inimesed on saanud nendest jõududest võittu. Näiteks hõõrdejõu vähendamiseks kasutatakse määrdeaineid või lihvitakse krobedaid pindu, et jõud oleks väiksem. 3.KASUTATUD MATERJAL Abel, A., & Helme, E., 1955. Mudellend. Tallinn (kasutatud 17.10.2015). Eesti Entsüklopeedia., 2015. Veojõud. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/veoj%C3%B5ud2 (kasutatud 17.10.2015). Kristel., 2009. 10 – ruubiku kuubiku. http://kosmoseajastu.blogspot.com.ee/2009/11/10- ruubiku-kuubik.html (kasutatud 17.10.2015). Miksike., 2015. Lendamine. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/lendamine_evelin.htm (kasutatud 17.10.2015). Mudelid., 2015. Hõõrdejõud. http://mudelid.5dvision.ee/hoordejoud/hoordejoud_teooria.htm (kasutatud 17.10.2015). Raskusjõud ja üleslükkejõud vedelikes., 2015. http://bio.edu.ee/visual/CVW/ujuvus_teooria.htm (kasutatud 28.10.2015). Taskutark., 2015
Tuttavad kindlad objektid on troopide kimbud ühendatud koosesinemisega: tuttavad omadused on troopide kogumid seotud sarnasusega. Pole olemas universaalseid, sest troobid on kohesed objektid tajumisest. Troobid on kõikide seoste tingimusteks. Troobid on aluseks kõigele, ka individuaalsetele objektidele, omadused, universaalid. Individuaalid on koosesinevate troopide kogumid; troobid, mis on nö kogumikus tänu koosesinemise seostele. Näiteks valge värv, kuubiku kuju, suurus, tekstuur ja selle positsioon, on seotud teineteisega koosesinemise seostega – koosesinevalt on need nt suhkrutükk. Omadused või universaalid on täpselt samade või sarnanevate troopide klassid. Punane värv on just täpselt sama punasuse klass. Troop on abtraktne üksikasi. Need on fundamentaalsed elemendid olemisele ja olemistele, millest kõik muu saab luua. Troop on ainus fundamentaalne kategooriana. Kindlad üksikasjad
termid (mitm.) antiikaja kümblusasutus, koosnes peamiselt kolme eri temperatuuriga ruumidest: frigidarium, tepidarium, calidarium, neile lisandusid apodyterium, latriin, palaestra jpm eriotstarbelisi ruume terrakota põletatud savi; esemed (vaasid, kujud, reljeefid jms) vormiti ja seejärel põletati terra sigillata Rooma keisririigi aegne punase läikiva pealispinnaga savinõud tessera ehk abaciscus, abaculus mosaiigi üks kivitükike, tavaliselt kuubiku kujuline tetrapüloon kuubikukujuline nelja väravaavaga ehitis, võis olla pealt kaetud kupliga, tavaliselt ristteedel vm thermopolium kiirsöögikoht Rooma linnas, iseloomulik on pikk lett, mille sees augud, kuhu paigutati erinevate kuumade toitude keraamilised anumad (doli) torcularium veinivalmistamise ruum Toskaana order lihtsustatud dooria orderi erivorm rooma arhitektuuris, kujunes etruskite ehituskunsti mõjul
Sisekujundus oli lihtne. Seal olid sambad, mis olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame, kassettidena või üldse ilma (olid näha ainult sarikad). Sellise kiriku muutsid õdusamaks seina maalingud ja mosaiigid, mis asetsesid tavaliselt kesklöövis akende all või vahel. Mosaiik: · Roomlased armastasid siledaid, mitte eriliselt kirka värviga marmor tükikesi. · Varakristlikud mosaiigid aga seevastu armastasid kirkaid värve ja kuubiku kujulisi klaase, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustus küll konarlik pildi pind, kuid see ei rikkunud intensiivset ja sädelevat värvi elamust. Lemmik värvid olid heleroheline, kuldne, helesinine ja lilla. Mosaiikidel on kujutatud katakombi maalides kasutatud motiive ja piibli lugusid illustreerivaid pilte. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühalike ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest loobuti sest,
44. Albeedo. Temp kõikumise amplituut on kõige suurem mulla pinnal. Eesti tingimustes 70 cm sügavusele 45. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. Soojusmahtuvus- näitab palju soojust kulub 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest see soojusmahtuvus võrreldes teiste mulla komponentidega on suur, sõltub lõimisest Soojusjuhtivus- mõistetakse soojuse hulka cal, mis läbib 1 sek 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast 46. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. Toiterežiim- omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega Toiteelemendid- keemilised elemendid, vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks, millest ühtegi pole võimalik asendada C,O,H- mittemineraalsed taimetoiteelemendid N,P,K,Ca,Mg,S,Fe,Mn jt- mineraalsed taimetoiteelemendid
400, µ µ. µ µ 400...600 µ. 700 µ µ µ . =/29+2. <20, , µ . µ µ 28..30. 50. z µ µ. zµ µµ µ µ, µ . µµ µ µ µ. : 1) 2) . µ : µ µ, µ, . 51. . µ µ µ µ. , µ µ . µ , , µ . 52. µ . µ näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. Õhk halb ja vesi hea soojusjuht. 53. z µ, µ, . zµ µ µ µ, µ µ µ .. µ µ. µ, µ µ µ µ µ µ µ. µ. 1) µ-µ- , , , , , , , , . 2) µµ , , , , , , . µ, µ µ µ ( ). 54. µ µµ µ . µ µµ µ . ( µ). 55. µ µ µ µµµ. µ µ. µ, µ µ µ . µµ µ µ ( µ µ). µ µ µ µ . µµ- µ µ µµµ µ µ µµµ (, µ ). µ µ µ (: ). 56. µµ. µ µ µ µ . µµ µ µ ,,; µ ,,,
energiast sealt peegeludub oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest,. heledatel pindadel suur, tumedatel pindadel väike 43. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. soojusmahutavus kui palju soojusenergiat on vaja kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra märjad mullad soojenevad palju aeglasemalt kui kuivad ja kerge lõimisega mullad soojusjuhtivus al mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. sõltub õhu-vee vahekorrast. õhk halb ja vesi hea soojusjuht. õhk soojendab kiiremini kuna ta liigub või soojendab siis kui toimub õhuliikuvus 44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, milelst sõltub taimede varustatus omastavate titainetga. taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi element, mis on vajalikud taimede kasavamiseks ja
Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 10 52. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivus all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. Õhk halb ja vesi hea soojusjuht. 53. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega.. Toiteelemendid on keem. elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. 1) makro- elemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2) mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne.
korralduse muutmisele jätkab laps esialgset tegevust. Selline olukord hakkab muutuma alles kolmanda eluaasta keskel. Kuid ka selles vanuses ei ole suulise korralduse täitmine veel vaba tajuvälja mõjust. Teisest toast võib laps tuua hoopiski mitte selle eseme, mida nimetati. Normaalse arengu puhul osutub lihtsa suulise korralduse täitmine igati jõukohaseks neljanda eluaasta keskel. Kuid konfliktsituatsioonides ("Kui mina tõstan nuku, siis sina tõstad kuubiku. Kui mina tõstan kuubiku, siis sina tõstad nuku".) ilmnevad raskused ka hiljem. Sama avaldub mitmeosaliste instruktsioonide täitmisel, mis nõuavad kindla tegevusprogrammi täitmist ("Joonista rist, siis kaks ringi, siis jälle rist, siis kaks ringi"). A. Luria pöörab tähelepanu veel sellele, et tegevust aktiviseeriv kõnefunktsioon kujuneb varem, tegevust pidurdav funktsioon aga hiljem. Seetõttu näiteks vahelduvad korraldused "Vajuta
· Puidukuivatamisel toimub vastupidine nähtus,see on puidu kahanemine kuid ainult samamoodi hüdroskoopse niiskuse piires.puit paisub ja kahaneb erinevates suundades erineval määral. · Kui puiduniiskus muutub kogu hüdroskoopse niiskuse ulatuses 0-30 protsendini,siis tema mõõtmed muutuvad tangelsiaalsuunas 6-10 protsenti ,rasiaalsuunas 3-5 protsenti,pikikiudu 0,1-0,3 protsenti.Praktiliselt viimast ei arvestata n:võttes kuubiku 100 korda 100 korda 100 mm niiskus sisaldusega 20 protsenti.kahandamisel niiskussisaldusega 10 protsenti väheneb tangelsiaal suunaline mõõt 2 mm, radiaal suunaline 1 mm pikisuunaline 0,1 mm. · Kokkukuivamise järgi jaotatakse puiduliigid järmistesse liikidese 1)vähem kuivavad puiduliigid n:kuusk,nulg,pappel,paju,lepp,kadaks.2)keskmised kuivavad n:mänd ,seeder,tamm,saar,vaher,haab.3
täpselt selle väljatõrjutud vedelikku kaalu Mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär(at). võrra. Järelikult keha kaotab oma kaalust osa mis 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg on võrdeline väljatõrjutud vedelikku Kaaluga 1mm Hg=133Pa Järelikult mida sügavamal vees oleme, seda Näeme, et kui kuubiku panime vette, siis suurem on rõhk keha pinnale. vesi tõusis anumas. Kui anum oleks alguses Järelikult vee sügavuse suurenedes tuleb vett ääreni täis olnud, siis oleks osa vett üle arvestada keha materjale, sest mitte ääre voolanud. vastupidavast materjalist keha võib deformeeruda. Järelikult vette uputatud kehade kaal Järeldus rõhku anuma põhjale on võrdeline väheneb ja anumas vee nivoo tõuseb.
Albeedo: kuiv mustmuld 14%; niiske mustmuld 8...9%; valge liiv 40%; veepind 10%. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus, võrreldes teiste mulla komponentidega, on suur. Liivades 0,3...0,72; savides 0,24...0,83; turbas 0,15...0,91 cal/g. Mulla soojusjuhtivus all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. Õhk halb ja vesi hea soojusjuht. Mulla soojusreziimi all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1. Ööpäevane tsükkel 2. Aastane tsükkel Temperatuuri kõikumise amplituud on kõige suurem mulla pinnal. Eesti tingimustes 70 cm sügavusel mullas temperatuur ööpäevaliselt ei muutu
52. Albeedo Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 53. Mulla soojusmahutavus- ja juhtivus. Soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1g mulla soojendamiseks 10C. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivuse all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. 54. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega.. Toiteelemendid on keem. elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. 1) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S 2) mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Toiteained on ioonid või molekulid, millena
Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 45. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. Soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1g mulla soojendamiseks 10C. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivuse all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. 46. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. Toiteelemendid on keem. elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. Toiteelemendid: 1) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S Taim vajab neid suures koguses. Kuivaines
Kolmas eeldus väidab, et ühe keskmise taime mass on taime diameetri kuubi funktsioon: w = bD3, kus b on liigiomane konstant. Selline eeldus peaks kehtima juhul kui taim kasvab laienemisega paralleelselt ka kõrgusesse ja täidab hõivatud kolmemõõtmelise ruumi enam-vähem ühtlaselt biomassiga, mitte ei kasuta väetimate naabrite allajäämist konkurentsis ainult laiutamiseks. Teisisõnu, kui taime saab võrrelda silindri või kuubikuga, mitte näiteks taldrikuga. Kuubiku ja sellesse mahtuva silindri puhul on mass ju tõepoolest diameetri kuubi funktsioon. Aga, teatud juhtudel, eriti põllumajanduses ette tulevail, on taimed aretatud selliseks, et nad väga kõrgusse ei pürgigi ja pigem püüavad kasvada laienemise arvelt. Sellisel juhul on mõistlik kolmandat eeldust muuta (20) ja eeldada ruutsõltuvust: w = bD2. Kui nüüd ülalpool formuleeritud eeldusi kasutades hakata tuletama w Ja N seost, saades
- Meeldejätmiseks võiks ühik olla objekt Erinev informatsiooni hulk objektide aoks, eristatav tunnusest ’objektide arv’ - Kui objektid on keerukamad siis on ka tunnustel oma roll. Lihtsaid objekte jääb rohkem meelde kui raskemaid. WM (STM) mälu maht sõltub väga tugevalt meeldejäetavast materjalist Võib-olla on tegemist võrdlemisraskustega? - Kui muutunud element võib olla teisest kategooriast sis mahupiirangut ei ole - Kui kuubiku peal on täht, siis on kergem eristada Kognitiivse kontrolli duaalse mehhanismi teooria - Arvestab paindlikut rakendatavat kognitiivset kontrolli töötluse üle ja neurobioloogilisi andmeid Proaktiivne (homme eksam, olgu tulen kohale) vs reaktiivne (homme eksam, hakkan täna õppima) kontroll Proaktiivne – valmisolek tegutseda ………. Vananemine – mitte ainult aeglasem töötlus. Noortel pigem proaktiivne ja vanadel pigem reaktiivne
Vt [GPS] Fig. 4.4 Punkt. Punkti asukoht on kirjeldatava ühe koordinaadiga. z · P (x, y, z) · y x Praktiliselt on raske mõõta punkti ning seetõttu väljendatakse see geomeetriliste vormide lõikepunktina, nt kuubiku nurgapunkt on kolme tasapinna lõikepunkt. Joon on lõputu pikkusega. Joon on antud punktiga ja suund suuna vektoriga (u, v, w) ning on defineeritud vähemalt kahe punktiga või tasapindade lõikekohana. 4 Z V(u, v, w) · P (x, y, z) Y
annaabi.ee 
