Eesti tihaste elukombed Referaat bioloogias 7. klass 2007/08 õppeaasta Sisukord: Kes on tihased?...............................................................................................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)........................................................................................... 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)........................................7 Teisi tihaste liike............................................................................................................ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus)...................................................................................8 Musttihane (Parus Ater)............................................................................................
Veekonfliktid Ladina- Ameerikas Hanna Vahter 12B klass Veekonfliktid Ecuadoris Põhjustatud puhta vee pärast Kellel on õigus vee üle? Kes seda kontrollida võiks? Kuidas veega seotud majandust edasi arendada? Kes sellest kõigest kasu saab? Veekonfliktid Ecuadoris Konflikti poolteks võib laiahaardeliselt võtta valitsus ning suurärimehed vs. Ecuadori põliselanikud Põliselanikud võtlevad seaduseelnõu vastu, mis lubaks vee erastamist Vesi müüakse jõukatele äridele ning vaesed peavad seda endale ostma Suur osa veest saastatakse tänu kaevandustele Pichincha provints Imbabura provints Ecuador Cotopaxi provints Veekonfliktid Ecuadoris Ecuadori põliselanikud protesteerivad praeguse süsteemi vastu blokeerides teid Marssides tänavatel Põhjustades rahutusi Protestijad erreteeritakse Kasutatud materjalid ...
5 rasket 1)Kes valiti aastal 2007 FIFA poolt maailma parimaks jalgpalluriks? Vastus: Ricardo Kaka 2)19. Mitu pealtvaatajat mahub Lillekla staadionile e A le Coq Arenale? 3622 6578 9692 12 153Vastus: 9692 3)Kes valiti 2012a. Eesti Aasta mees sportlaseks? Vastus: Heiki Nabi 4)Kui palju on kaheksa korda kuus? Vastus:kaks korda ndalas 5 kerget 1)Pleb 7 knalt, 2 puhutakse ra, mitu knalt ji alles? Vastus: 2 knalt, kuna teised plesid lpuni 2)Mitu liiget on Eesti Riigikogus? Vastus: Seda teate te ise ka. 3)Kes on pildil? Kuidas on ta meedia esilehtedele judnud? https://www.facebook.com/photo.php? fbid=420582268057759&set=a.420087511440568.1073741825.420086908107295&type=1&the ater Vastus: Eerik Niiles Kross, Oma uudsete reklaami ning kampaania meetoditega. 4)Mis on Eesti pindala? Vastus: 45227km2
Limused Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 Limuste klassifikatsioon. L im u s e d Teod K a r b id P e a j a lg s e d Troopilistes meredes elavad teod. Maismaateod. Meres elavad karbid. Kare viinamäetigu. Toitub taimelehtedest Lahksugulised, paarituvad ja emane muneb munad auku, kus need kooruvad. Peetakse paljudes maades delikatesstigude hulka ja kasvatatakse ka kasvandustes. Teetigu.(Arion Ater). Elutseb kogu Euroopa territooriumil. Ööloom, ilmub välja peale vihma. Külma ja kuivaga kaevub maase. Toitub taimedest, ...
education and literacy. A History Of Scotland - Episode 1 - The Last Of The Free (3/6) 1.What is the Law of the Innocents? It is a convention that protected women, children and monks in times of war. A History Of Scotland - Episode 1 - The Last Of The Free (4/6) 1. What was the role of the Vikings in the history of Scotland? They came for smash-and-grab raids to find treasure and slaves and kill people, ater they also came to colonize. A History Of Scotland - Episode 1 - The Last Of The Free (5/6) 1. With the birth of Scotland Pictish culture “dies”. Why? Because the kings Constantine and Donald became so influenced with Gaelic culture which had already become the leading one in Scotland during the rule of Giric. A History Of Scotland - Episode 1 - The Last Of The Free (6/6) 1. Keeping in mind the previous question, what really happened to the Picts and their culture
1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium Laurits Meinson TIHASED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018 SISSEJUHATUS Tihaslased (ladina keeles Paridae) on lindude (aves) klassi, värvuliste (passeriformes) seltsi, tihaslaste sugukonda kuuluvad väiksed kiired ja üsna jässaka pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt-, Salu- ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki. Minu töö eesmärk on leida tihaslate ja eri liikide kohta võimalikult palju infot. kasutades selleks raamatuid ja veebilehekülgi. Tihaslased Välimus Väiksed, tüsedad ja pisikese nokaga. Elupaik ja pesitsemine Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teev...
ANTIIKAEG JA KESKAEG inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saat...
Rooma ja etruski mõisted aatrium (kr. k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, ...
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle
Kordamisküsimused 1. Keltide tähendus, keldi rahvaste päritolu, levik ja keeled. Keltideks nim inimesi, kes räägivad keldi keeli, Loode-Eurooplased. Sõna Celt (kreeka k keltoi, ladina celtae) kasutasid kreeka autorid esimest korda u 2500 a tagasi. Kreeklased kasutasid ka nime galaadid (galatoi), roomlased sõna gaul (galli). Kreeklased nimetasid keltideks Massaliast (Marseille) sisemaa pool elavaid barbari hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis ...
agricu lt u ra l p rodu cts ad d mo re va lu e th an raw m ater ia ls a nd ba sic foo d s tu ffs. So uth Africa IS the o nly Afr ica n na tion EGYPT co ns idere d to h ave a d eveloped econo my,
r e H ow ever t e n d st o s t r i k ea t t h e h i g h e spt o i n t i n = - mLightning t heybeliev th e at it h a ss o me th i n to g d o w i th charged areaso you are muchmoreat ri skneara tree,pole,or '- w ater dr oplet san d ti n y p i e c e so f i c e c o l l i d i n gi n si de the othertal l structure. cl oud. Y ouw i l l be saferi nsi dea m et al- boc =: Nor m ally car,or evenbetter
r e H ow ever t e n d st o s t r i k ea t t h e h i g h e spt o i n t i n = - mLightning t heybeliev th e at it h a ss o me th i n to g d o w i th charged areaso you are muchmoreat ri skneara tree,pole,or '- w ater dr oplet san d ti n y p i e c e so f i c e c o l l i d i n gi n si de the othertal l structure. cl oud. Y ouw i l l be saferi nsi dea m et al- boc =: Nor m ally car,or evenbetter
r e H ow ever t e n d st o s t r i k ea t t h e h i g h e spt o i n t i n = - mLightning t heybeliev th e at it h a ss o me th i n to g d o w i th charged areaso you are muchmoreat ri skneara tree,pole,or '- w ater dr oplet san d ti n y p i e c e so f i c e c o l l i d i n gi n si de the othertal l structure. cl oud. Y ouw i l l be saferi nsi dea m et al- boc =: Nor m ally car,or evenbetter
r e H ow ever t e n d st o s t r i k ea t t h e h i g h e spt o i n t i n = - mLightning t heybeliev th e at it h a ss o me th i n to g d o w i th charged areaso you are muchmoreat ri skneara tree,pole,or '- w ater dr oplet san d ti n y p i e c e so f i c e c o l l i d i n gi n si de the othertal l structure. cl oud. Y ouw i l l be saferi nsi dea m et al- boc =: Nor m ally car,or evenbetter
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
