Tuhin tiibades R. Made Raamat rääkis viiest erinevast tõestisündinud loost. Kõik lood on noortest, kes leiavad ennast silmitsi põnevate sündmuste j olukordadega. Esimene lugu rääkis ühest tüdrukust Kaarinast ja tema lapsepõlve parimast sõbrannast Katsist, kes oli rahvuselt venelane. Pärisnimi oi tal rahvuspäraselt Jekatarina, aga sõbrad kutsusid lühidalt Katsiks. Juba paar aastat elas Kaarina nende uues kodus Kakumäel. Oma maja, ujumisrand- igati super elamis koht. Kuid vaatamata uue kodu toredusele mõtles Kaarina sageli oma lapsepõlvekodust, mis oli olnud äärmiselt tagasihoidlik: Mustamäe kõige tavalisemas rajoonis, suure sõidutee ääres, sisehoov lastest ja hulkuvatest kassidest kubisemas. Mustamäel oli neil väike korter, kus tuli noorema venna Eediga tuba jagada. Vanal kodul oli üks väga oluline plusspunkt- kohe kõrvalkorteris elas Kaarina par...
Tuhin tiibades Reet Made Kaarina oli näinud oma sõbrannat Katjat telekast, mis polnud kuigi hea vaatepilt.Seal näidati pronksöö mässu ning Katja oli selle kaasosaline, kuigi tema sõnul oli ta ainult oma poisi Vitjaga kaasas. Kaarina oli niivõrd pettunud, et kirjutas Katjale pika kirja, mille lõpus tuletas talle nende erinevaid lapsepõlve mälestusi meelde, ise kartes et nende kogu sõprus on nüüd läbi. Kuid kirja sai Katja kätte ning läks Kaarinaga rääkima, ilmselt otsima lepitust. Karl-Erik oli leidnud mööblifirma direktorite paberite seast ühe jutu või raamatu käsikirja, luges väikse katkendi ja muutus väga uudishimulikuks. Kui isa seda nägi, oli ta meeletult õnnelik et poiss selle leidis ja rääkis talle, et see ongi tema enda kirjutatud. See oli pakutud isegi noorteajakirja avaldamiseks, aga ei isa tollel ajal seda välja anda tahtnud. ...
Tuhin tiibades Reet Made Kaarina oli näinud oma sõbrannat Katjat telekast, mis polnud kuigi hea vaatepilt.Seal näidati pronksöö mässu ning Katja oli selle kaasosaline, kuigi tema sõnul oli ta ainult oma poisi Vitjaga kaasas. Kaarina oli niivõrd pettunud, et kirjutas Katjale pika kirja, mille lõpus tuletas talle nende erinevaid lapsepõlve mälestusi meelde, ise kartes et nende kogu sõprus on nüüd läbi. Kuid kirja sai Katja kätte ning läks Kaarinaga rääkima, ilmselt otsima lepitust. Karl-Erik oli leidnud mööblifirma direktorite paberite seast ühe jutu või raamatu käsikirja, luges väikse katkendi ja muutus väga uudishimulikuks. Kui isa seda nägi, oli ta meeletult õnnelik et poiss selle leidis ja rääkis talle, et see ongi tema enda kirjutatud. See oli pakutud isegi noorteajakirja avaldamiseks, aga ei is...
• Diana Leesalu: Mängult on päriselt (2006) • Sass Henno: Mina olin siin. Esimene arest (2005) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Chaneldior: Kontrolli alt väljas (2008) • Mikk Pärnits: Hundikutsikaeetika (2009) Vägivalllast 2.Psüühiline vägivald • Kirsten Boie: Väikelinn Chicago (2001) • Anne-Marie Brasme: Ühe hingetõmbega (2003) • Jerry Spinelli: Tähetüdruk (2005) 3.Rassism, ksenofoobia • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Reeli Reinaus: Must vares (2010) Armastus ja seksuaalsus 1 . (esimene) armastus ja kiindumine, (esimene) seks • Kamille Saabre: Mu kuninganna (2007) • Aidi Vallik: Anni-lood (2001, 2002, 2007) • Evelyne Stein-Fischer: Esimest korda ja enamgi (ek 2001) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Armastus ja seksuaalsus 2.Alaealiste soovimatu rasedus, vägistamine • Katarina Mazetti: Jumala ja minu vahel on kõik
[2] http://www.cabinetmagazine.org/issues/11/worthington.php 4 2.Tiiva evolutsioon Tiivad evolveerusid miljoneid aastaid. Teadlased on jätkuvalt uurinud tänapäeva lindude tiivaehitust ja tuvastanud palju anatoomilisi detaile. Eriti tähtsad on need mitteleitud detailid mitte-lindude „kätes“. Enamus pingutusi on tehtud, et avastada fossiilide kogumikes varasemaid muutusi sellistes detailides aga kahjuks on see kaugel uuringu täielikkusest. Tiibades on üldiselt õhukesed, õõnsad luud mis ei fossiliseeru hästi ja välja tuleb see , et vähesed tiibadega loomad surid fossiliseerumiseks sobivates tingimustes. Fossiilide vähesus teeb tuvastamise keeruliseks millal ilmusid mingid ilmingud esimesena tiibade muutumises. Ajad alljärgnevas listis on dokumenteeritud kuid ei peegelda isegi progressi millal toimub arengu üleminek ühelt teisele.[3] https://www.google.ee/search?
Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“ Tegemist on hilisgootika ja renessansi piirile jääva Matthias Grünewaldi (u.1470-1528) loominguga, kes keskendus tiibaltarite maalimisele ning kelle kõige kuulsaim tiibaltar on „Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine...
Tähtsuselt teine orduametnik Liivimaal oli maamarssal. Komtuurid ja foogtid – ordu käsknikud, allüksuste juhid. Liivimaa orduterritoorium jagunes piirkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Tähtsamad ordukäsknikud moodustasid meistri nõukogu. Konvendihoone – Saksa ordu linnusetüüp, mis ühendas endas kindluse ja kloostri. Konvendihoone kujutas endast ruudukujulise põhiplaaniga siseõuega maja, mille eri tiibades paiknesid ühiseks eluks vajalikud ruumid: kabel, magamistuba, söögituba, kapiitlisaal jm. Adramaa – 13. sajandi algul Eestis kasutusele võetud maamaksustus ja kasutusühik. Keskmise adramaa suurus oli umbes 10 hektarit. Adramaa juurde kuulusid talu kasutuses olnud heina- ja karjamaad, metsad jms. 2. Kanna tabelisse, kuidas kujutatakse filmis järgmisi tegelasi.
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
imagines esivanemakujutised impasto etruskite varajase keraamika võte, kus savi sisaldas väikesedi vilgukivitükikesi impluvium bassein aatriumelamus, paiknes compluviumi all, tavaliselt ümbritsetud sammaskäiguga insulae rooma kortermajad (üürimajad) lihtrahvale, arheoloogilises tähenduses elamukvartal itinerarium muistne Rooma riigi teede kaart, mille järgi orienteerusid käskjalad (cursus publicus) ja sõjavägi itinera versurarum lavaseina külgmistes tiibades olevad avad, kust pääses proscaenumile Rooma teatris kaar kõverjooneline tasandiline sildetarind ja kujunduselement; pärit Mesopotaamiast, võeti kasutusele Etruurias; kaarel on alumine pind (palend), ülemine pind (selg), esi- ja tagakülg. Sageli paikneb kaare toe ja lähtekivi vahel profileeritud plaat (talum) kanoop etruskite inimpeakujulise kaanega tuhaurn (Egiptuse päritolu) Kapitoolium, Capitolium üks Rooma seitsmest künkast, koosneb päris Kapitooliumist ja
kallaste ja ujutas Firenze üle(Phillips 2006: 38-39). 1490. Aastatel oli Leonardo märkmikulehtedel valdav teine uurimisteema- lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud tiibu lehvitavad ja ilma mingi pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Linnulennu uurimine viiski taeva vallutamist taotlevate masinate kavandamiseni. Leonardo uskus, et see lind, kes lapseeas tema juures käis, oli enne, mis kuulutas tema tulevast huvi lendamise vastu. Ta hakkas linde lahkama, et uurida nende tiibades olevaid lihaseid ja luid. Ta arvas, et kui linnud suudavad lennata, suudavad seda ka inimesed, ning selle eelduse põhjal lootis ta lennumasina kavandada. Ta võis valmis ehitada väikeseid mudeleid ja ka selliseid, mis kannaksid inimest- teda ennast. Ta üritas proovida masinat maja katuselt alla hüpata, kuid ta ei julgenud seda teha. Leonardo leiutas langevarju 1485. Aasta paiku(Phillips 2006: 40-41). Leonardo elas segastel aegadel. Ta oli tunnistajaks prantslaste sissetungile Milanosse 1499
Nad disainisid ettekavatsetult endi 1903 aasta lenduri allapoole suunatud tiibadega, mis loomult on ebastabiilsed aga vähemtundlikumad teistest (ülespoole suunatud) tiibadest puhanguliste küljelt puhuvate tuulte vastu. Wrightid võtsid põhilise disaini Chanute-Herringi biplaani pealt ja kasutas lennundusandmeid, mida Lilienthal oli avaldanud. Nad disainisid tiibadele kumerused. Ka Lilienthal, kelle tööd Wrightid õppisid hoolikalt, kasutas tiibades kumerusi, tõestades eelist siledate pindade ees. Vennad paigaldasid horisontaalse tõstuki tiibade ette, mitte taha, uskudes, et see võib aidata hoiduda või kaitsta neid pea ees alla kukkumast, nagu juhtus Lilienthalil. Mõnede Wrightide elulugude kirjutajad on väitnud, et Wilbur arvatavasti purilendas ise kuni 1902, ehk harjutades vanema venna autoriteeti ja kaitsta Orville'i viga saamast, ta ei tahtnud seletada Piiskop Wright'ile juhtunust, kui Orville vigastada peaks saama.
asjaolu, et hooned on ümberehitatud kujul kasutusel ka tänapäeval, seega uurimistöid saab läbi viia vaid ehitustööde ajal. Siiski on selle asutuse kohta üsna palju teada, sest kloostrihoonete uurimine algas juba 19. sajandil. Esialgu kirjeldati küll vaid kooliajalugu, hiljem hakati tähelepanu pöörama ka arhitektuuri arengule. Arheoloogid liitusid kloostri uurimisega alles 1970. aastatel. Nüüdseks on teada kloostrikompleksi tähtsamad ehitusetapid, ruumide paigutus tiibades vähemalt esimesel korrusel ning keldriruumides. Välitööde käigus on satutud ka mitmete matuste peale, mis on andnud olulist informatsiooni kloostri elanike nunnade kohta. Viimase 20. aasta jooksul on arheoloogilised uurimised toonud selgust mitmetele probleemidele, samas pole kunagi käsitletud kunagist kloostrikirikut ning suurt osa kloostri krundist. Tallinna tsistertslaste kloostri kohta on veel palju uurida, loodetavasti tekib tulevikus selleks ka võimalusi.
Kõige kuulsam teos, mis on loodud koostöös Verrochioga, on Kristuse ristimine (Uffizi). Siin tegi Leonardo ilusa blondi ja elutu ingli maali vasakusse külge ning osa maastikust inglite peade kohal, kus veed ja mäed vibreerivad ja sulanduvad olustiku peenesse loori. Isegi Leonardo esimesed iseseisvad tööd Madonnad, mis asuvad Münchenis ja Leningradis ja Maarja kuulutus, mis on väga sarnaneGiovanni ja Piero de Medici pronksitud sarkofaagidega, jälgivad firenze kultuurijoont. Ingli tiibades saab näha tulemusi Leonardo õppe kohta lindude lennust. ,, Suur lind hakkab lendama ja täidab kogu maailma oma kuulsusega," kirjutas Leonardo oma raamatus Codex of the Fligh of Birds. Need sõnad, lisaks selgusttoova ettekuulutusena esinemisele, väljendavad Leaonardo soovi aru saada tiibade mehhanismist saladusest, mis tema unelmates tegi võimalikuks inimese lennu. Sellest perioodist on niinimetatud Ginerva Benci (Vaduz, Liechtensteini kunstimuuseum)
arhitektuurseid nõudeid esitas Kaitseliit, kuid A. Kotli meisterlik võistlustöö, mille mahtude paigutus sai aluseks lõplikule projektile, vastas rohkem kui ükski teine tema projektidest samaaegse saksa arhitektuuri ideaalidele. Lõplikus projektis ei prevaleeri enam saksa esindusarhitektuuri mõju, vaid avaldub selgelt kohalik 1930. aastate lõpu esindustraditsionalism. Hoone keskel on avar vestibüül ja selle kohal läbi kahe korruse saal. Piki tänavaid paiknevates tiibades, mida pikendati 1950.-ndate aastate lõpus (arh. A. Kuvasto), on ruumid kahel pool koridori. 3. 1940-1963 3.1. Eluloost 1940. aasta murranguliste sündmuste järel loodi riigiettevõttest ,,Ehitaja" ehitustrust ja Kergetööstuse Rahvakomissariaadi juurde Projekteerimise Keskus, mille direktoriks määrati A. Kotli. Seega säilitas ta sisuliselt oma endise koha. Positiivse ellusuhtumisega A.Kotli tegutses aktiivselt. Lisaks põhitööle õpetas ta
selektiivsuse seost iseloomustab varem kirjeldatud valem a = K1 • Lk Mõrrapüügi selektiivsuse määrab peamiselt püünise ehitamisel kasutatud noodalina silmasuurus.Püünise soetamisel/ehitamisel tasub silmas pidada, et kalapüügieeskirjas kehtivad kariaiale, juhtaiale ning mõrrapärale erinevad minimaalse silmasuuruse nõuded.Sarnaselt mõrdadele on kurnpüüniste ehitamisel oluliseks teguriks kasutatud noodalina silmasuurus. Nooda puhul erineb minimaalne lubatud silmasuurus päras ja tiibades. Seinnootadel kasutatakse ka lahtiselt rakendatud (silmad hoiavad pinge all avatult) pääsuaknaid, mille kaudu väiksematel isenditel on võimalik püünisest välja pääseda.Traalide puhul on võimalusi rohkem. Lisaks silmasuurusele traali päras kasutatakse spetsiaalseid selektiivsustarindeid, mille abil on võimalik suuruse järgi saaki eraldada ja soovitud osa traalist läbi spetsiaalse akna välja juhtida. Väga oluline osa traali selektiivsuse juures on ka traalimise kiirusel
Nt. käsnadel, ainuõõssetel, limustel, erinevatel ussidel :rips-, lame-, ümar- ussid, lülijalgsed ja okasnahksed. Areng lülijalgsetel (hõimkond), putukatel (klass) Putukatel saame esile tuua 4 tüüpi arenguid. 1) Moondeta areng nt. ürgsed putukad, tavaliselt tiivutud majasoomukas. 2) Vaegmoondega areng muna-> vastne -> -> (kestumised) -> -> valmik. Vastsed ja valmikud on üldjuhul sarnased. Erinevused on vaid keha lülide arvus, keha proportsioonides, tiibades ja suguküpsuses. Nt. prussakad, tarakanid, tirtsud, ritsikad, lutikad, täid, satikas. 3) Täismoone muna -> vastne -> nukk -> valmik. Vastsetüüpidel on kindlad nimed. Kahetiivaliste vastne vagel. Liblikatel röövik. Mardikatel tõugud. Sääsed, kirbud, kärbsed, mesilased, sipelgad. 4) Segatüübiline areng kiilid. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1) Väheneb konkurents toidule. Liblikas nektar, röövik haljasmass
isikuruum 2. territoriaalsus 3. privaatsus 4. tiheliolek. Käitumispiirangute mudelid vaatleb spetsiifiliselt keskkonna takistavat või tõkestavat rolli. Keskkonna sotsioloogia on selline sotsioloogia raames välja kasvanud inimkeskkonnas, mis vaatleb tekkinud suhteid. teeb seda suuremate koosluste või sotsiaalsete agregaatide kooslusel. Loodusvarade kasutamisega ja saastamisega soetud uurimused tuul tiibades. Sotsiaalgeograafia Eestis hakati rääkima sellest 70´date aastate lagu poole: Hardo Aasmäe, ?Tiina Raitvee?. Keskkonnaps eristab teda selline skaala, kus vaadeldakse nähtusi, sellised probleemid ntks ääremamaade probleemid. Migratsioon, pendelmigratsioon (inimesed kes võtavad ette pikemaid bussi ja rongi sõite et kaugemal tööl käia. Inimressursside jaotumise piirkondade vahel. Linna antropoloogia ja rakednuslik antr linnaetnograafia inimese enese poolt ehitatud keskkond,
Ja mitte alati ei saa oletusi kontrollida. Kuid kus seda saab teha, saab ka palju kindlamalt rääkida adaptatsioonist. Tüüpilise loodusvaatlusliku-katselise näitena sai tõestada, et hiirte karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine (tumedam, heledam) on tõepoolest otseses seoses ellujäämise tõenäosusega ja on ka palju muid kohastumisi, mis on katsega tõestatavad. Ööliblikate tiibade kohastumine meenutamaks kuivand lehti ulatub sinnamaani, et on koguni liike, kus tiibades ongi tõelised augud sees, rääkimata aukude "imitatsioonist" - niisugust kohanemiste jada (kaitsevärv, augu imitatsioon, tegelik auk) võib pidada piisavaks tõendiks. Kohanemine ei pruugi väljenduda makroehituses (jalg) või värvis (kaitesvärv) - kohandea saab ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu näiteks osade lindude ränded. Ida- ja Lääne-Euroopas pesitsevad lähedased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
