gevallen") tõlge oleks "Vaata mind, noormees, lase mul sind rõõmustada" · Reie Tegemist on ringmängulauluga, kus tütarlapsed lubavad suve läbi olla ilma noormeheta. Refräänis kordub lause "Chume, chum geselle min" "Tule, mu armastatu". · Were diu werlt alle min "Were diu werlt alle min" "Kui kogu maailm kuuluks mulle". Laulu autor lubab anda kõik, et saada Inglismaa kuningannat enda käte vahele. In taberna (Kõrtsis) · Estuans interius "Estuans interius iha vehementi in amaritudine mee menti" "Raevuka leegiga seestpoolt põledes, räägin ma mornilt oma hingega". Laulu autor räägib kõrtsielu kibedamatest külgedest: järgmisest hommikust, masendusest ja enesesüüdistamisest. Laulu rütmika sarnaneb suures osas praeguse üliõpilashümniga "Gaudeamus igitur". · Olim lacus colueram "Olim lacus colueram" "Kunagi olid mered mu koduks"
solistid ja orkester kordamööda oma numbreid, millest moodustub üks tervik. Kõik osad lähevad attaca. Kõiki osi on võimalik esitada ka eraldi, mida tihtipeale ka tehakse. Kokku on Buranas 24 osa: ,,O fortuna", ,,Fortunae plango vulnera". ,,Kevad": ,,Veris leta facies", ,,Omnia Sol temperat", ,,Ecce gratum", ,,Tanz", ,,Floret silva", ,,Charmer, gip die varwe mir", ,,Reie", ,,Were diu werlt alle min". ,,Kõrtsis": ,,Estuana interius", ,,Olim lacus colueram", ,,Ego sum abbas", ,,In taberna quando sumus". ,,Armastusest": ,,Amor volat undique", ,,Dies, nox et omnia", ,,Stetit puella", ,,Circa mea pectora", ,,Si puer cum puellula", ,,Veni veni, venias", ,,In trutina", ,,Tempus est iocundum", ,,Dulcissime". Lõpus on veel kaks osa: ,,Ave formosissima" ja ,,O fortuna". Kõige rohkem on laule koori esituses. Kõige tuntum kindlasti on teose avakoor ,,O fortuna". See on võimas ja dramaatiline. Terve orkester mängib ja koor laulab. Dünaamika on võimsast fff kuni sosinani välja
vajaduse järgi. Majutuse ja toitlustusega seoses tekkis Roomas hulk asutusi, mis on hiljem saanud tuntuks ka teistes maades. Nimetame siin kolme: Tekkisid nn. tallid või sissesõiduhoovid (itaalia k. stabulum). Neid rajati maanteede äärde ja linnadesse. Postijaamad need tekkisid riigiposti liikumisteede äärde ja tänavatele hobuste vahetamiseks, puhkamiseks ja taastamiseks. Kõrts ehk tavern (itaalia k. taberna). Teistes riikides sai trahterimajandus hoo sisse siiski alles keskajal. Samal ajal olid olemas ka eraldi majutusettevõtted, itaaliapäraselt mansiones . Jõukamatel vabadel inimestel olid suurlinnade ümbruses suvekodud. Maanteede ääres tekkisid ka lihtsad peatus- ja ööbimiskohad itaaliapäraselt meritorium. Kolmandal aastasajal seati Roomas sisse võõraste registreerimiskohustus ning võõrustaja (peremehe, kõrtsmiku) range vastutus külastaja kaasatoodud asjade eest
smalt klassikaline mosaiigimaterjal; suurtest läbipaistmatutest klaastahvlitest välja tahutud tillukesed kuubikud sokkel - (lad.k. socculus 'kingake') hoone alusmüüri maapealne osa; Rooma arhitektuuris samba või skulptuuri postamenditaoline alus spina (lad.k. 'selgroog'), hipodroomi pikitelge pidi kaheks jaotav dekoreeritud vahesein, asetses pikitelje suhtes nurga all summa cavea kõige kõrgem pingiridade tsoon caveas vähemtähtsatele ühiskonna liikmetele taberna kõrts ja võõrastemaja Rooma teede ääres; Rooma elamus veranda või varjualune ümber aatriumi või pood tablinium Rooma elamu peremehe ruum, vastuvõtu- ja söögiruum tabularium (riigi)arhiiv tepidaarium leige ruum antiikaja termides termid (mitm.) antiikaja kümblusasutus, koosnes peamiselt kolme eri temperatuuriga ruumidest: frigidarium, tepidarium, calidarium, neile lisandusid apodyterium, latriin, palaestra jpm eriotstarbelisi ruume