(tavaliselt Jupiter, Juno ja Minerva) tribunalia looz tähtsatele isikutele aditus maximuse kohal Rooma teatris triclinicum söögituba Rooma elamus triumfikaar, võidukaar teedele ja väljakutele püstitatud ühe või kolme läbikäiguga auvärav, kummaltki poolelt rikkalikulr reljeefidega kaunistatud; atikal oli tavaliselt kujutatud austatav isik koos hoburakendiga, austamise põhjus oli raidkirjas ära märgitud tropaion trofeerelvadega ehitud post, millega tähistati võitu või otsustava lahingu paika tsistern veemahuti tugurium puitbarakk linnas tumulus mullast kuhjatud künkaga tähistatud matmispaik, mida võis raamistada kiviümbris; peamiselt etruskitel valetudinarium haigla (hospidal) Rooma castrumis vallum Rooma sõjalaagri palissaad, tavaliselt pinnasest kuhjatud vall, mõnikord tugevdatud ka kivimüüri või puittaraga, selle ees fossa (vallikraav) valva regia peauks (nn
käemärgina või seostatakse piltide ja amulettidega, mis tõrjuvad kurja ja kaitsevad musta maagia eest. Sellisena tunti [ristimärki] ka juutide juures.” (Onasch, Schnieper 2003: 26) Risti neli haru viitavad neljale ilmakaarele, teadmise neljale teele. Risti keskpunkt sümboliseeris vaimsuse lähtepunkti, nelja “tee” keskelt algab kogu teadmine ja mõistmine. Rist hakkas kristlastele sümboliseerima “elupuud”. Ristist sai 11 tropaion, võidumärk, mille sõnum pidi kiirgama maailma äärteni. (Onasch, Schnieper 1995) 12 Kokkuvõte Algne kristlik kunst oli eelkõige tarbekunst. See sai alguse vajadusest kaunistada kirste ja hauakambreid, ilmselt ka muid (tarbe)esemeid. Tollane kunstnik oli käsitööline. Kunsti areng sai hoo sisse 4. sajandil, mil ristiusk tunnistati legaalseks. Usk seoti riigivõimuga ja nii sai ka kristlikust kunstist kaudselt ka võimu tööriist. 4.
annaabi.ee 
