Sotsiaalne taju. Isikutaju (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

ARMUMINE JA ARMASTUS

ARMUMINE JA ARMASTUS. Inimest juhivad ja motiveerivad vajadused ja kuna paljude vajaduste rahuldamiseks on vaja teisi inimesi, siis seetõttu on olulised suhted, mis aitavad kujundada ja säilitada rahulolu eluga. Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks maailmavaadete sarnasus, väärt

Perekonna õpetus

13

doc

Suhtlemise lühikontspekt

Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: _ suhtlemisvahendite valdamine _ käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine _ rollirepertuaar Kaudsed: _ suhtlemisomadused _ tutvusringkonna ulatus ja koosseis _ sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlusahel koosneb kaheksast osast. 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine 7. Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel 2 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru

Suhtlemisõpetus

30

docx

Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas ­ püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata. · Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Iseenda juhtimine. · Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. · Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus(teistest erinemine, unikaalsed omadused)

Sotsiaalpsühholoogia

9

pdf

Suhtlemine: Info vahetuse kaudu mõjutamine

SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne ­ mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene ­ mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit. Kehahoiak näitab meie suhtum

Suhtlemine

49

docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive

Inimeseõpetus

8

docx

Sotsioloogia ja sotsiaalne side

Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6

Sissejuhatus sotsioloogiasse

56

doc

Sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...

Sotsiaalpsühholoogia

167

ppt

Psühholoogia konspekt powerpoint

Intellektuaalne areng toimub järgmiselt: · Dualism ­ õiged ja valed arvamused. · Paljusus ­ ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism ­ kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele ­ kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega.  Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega.  Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas  Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk ­ maailmast tervikpildi

Psühholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)