HALDUSÕIGUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mida tähendab avalik haldus ja kuidas avalik haldus jaguneb? Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, mida teostatakse vahetult riigi ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest.
Eesti julgeoleku tugevdamine madalapalgaliste toimetuleku suurendamine majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine riigi ja kohaliku halduse reform ning ääremaastumise leevendamine ESMASED EESMÄRGID JA TEGEVUSED Eesti Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas juhib Eesti Vabariigi Valitsust alates 26. märtsist 2014. Taavi Rõivase teine valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015. aastal PEAMINISTER TAAVI RÕIVAS Arto Aas on Eesti Vabariigi riigihalduse minister alates 9.aprillist 2015. Ta kuulub Reformierakonda. RIIGIHALDUSE MINISTER ARTO AAS Urmas Kruuse on Eesti Vabariigi maaeluminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. MAAELUMINISTER URMAS KRUUSE Jürgen Ligi on Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda alates 1994. aastast. Aastatel 2014-2015 oli Jürgen Ligi Riigikogu XII koosseisu liige. Aastatel 2009-2014 oli Ligi Eesti Vabariigi
individuaalsete tegevuste kollektiivset mõju.(monopolide tegevuste reguleerimine, keskkonna- ja tarbijakaitse) Riik kui halduskandja Vahetu riigihaldus ehk riik. Otsene riigihaldus, kus riik tä idab teatud haldusü lesandeid ise. Riigile kuulub kompetentsi jaotamise kompetents. (Riik omab raha, võ ib sõ lmida lepinguid, võ tta õ igusi ja kohustusi, võ ib esineda kohtus, tema suhtes võ ib esitada nõ udeid) Kaudse riigihalduse kandjad Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusü lesannete tä itmise iseseisvatele õ igussubjektidele. Kaudse ehk delegeeritud riigihalduse kandjad on avalik- õ iguslik asutus (nt Tartu Uc likool), avalik.õ iguslik sihtasutus (nt Eesti Kultuurikapital) ja avalik-õ iguslik ü hendus (nt korporatsioon) Kohalik omavalitsus kui halduskandja Kohalik omavalitsus lahendab kõ iki neid kohaliku elu kü simusi, mis ei ole seadusega kellelegi teisele tä ita antud.
haiglatöötajate koondamine vajab täiendavat analüüsi. Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul ei ole haiglajuhtidega kärpekavasid siiani piisavalt arutatud. „Sotsiaalkomisjon palus sotsiaalministeeriumil koostöös haiglatega analüüsida üleriigilist haiglavõrku ning teenuste nõudlust. Oluline on kulude kokkuhoid, mitte töötajate arvu vähendamine,“ ütles Kokk riigikogu teatel. Istungil osalenud riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul tuleb vähendada riigipalgaliste arvu, sest elanikkond väheneb ning koormus maksumaksjatele kasvab. Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske nentis, et kärpeülesanne on pingeline kõigile, kuid analüüsima peaks tugiteenuste sisseostmise ja tehnoloogia edendamise võimalusi, et kasvatada haiglate efektiivsust . Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on haigla alustanud
• Sotsiaalkaitseminister: Margus Tsahkna • Haridus- ja teadusminister: Jürgen Ligi • Välisminister: Marina Kaljurand • Keskkonnaminister: Marko Pomerants • Maaeluminister: Urmas Kruuse • Rahandusminister: Sven Sester • Kaitseminister: Hannes Hanso • Kultuuriminister: Indrek Saar • Justiitsminister: Urmas Reinsalu • Majandus- ja taristuminister: Kristen Michal • Ettevõtlusminister: Liisa Oviir • Siseminister: Hanno Pevkur • Riigihalduse minister: Arto Aas 8.Ministeeriumid (valitsus.ee) • Haridus- ja Teadusministeerium • Justiitsministeerium • Siseministeerium • Kaitseministeerium • Keskkonnaministeerium • Kultuuriministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Põllumajandusministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium 9.Valitsuse ülesanded: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
Haldusekandja Põhimõtteliselt võib haldusekandjaks olla iga isik, kellele haldusülesandeid on täitmiseks antud, seega nii avalik-õiguslik juriidiline isik (praktikas kõige olulisemad) kui ka eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. Õigusteooriasjagatakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud kolme põhiliiki: avalikõiguslikeks korporatsioonideks, avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ja õigusvõimelisteks asutusteks. Otsene riigihaldus Otsene riigihaldus ehk vahetu riigihalduse puhul saame rääkida olukorrast, kus riik täidab teatud haldusülesandeid ise ehk otseselt. Kaudne riigihaldus Kaudsest riigihaldusest saame rääkida juhul, kui riik delegeerib teatud haldusülesanded iseseisvatele õigussubjektidele. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust) Kaudse riigihalduse kandjatekson eelkõige KOVid ja AÕ jur isikud. Kohaliku omavalitsuse üksus haldusekandjana
võimalusi ja tuues näiteid ka teistest riikidest. Riik on oma olemuselt kui tervik ja omab kolme põhitunnust, mille alusel seda arvestatakse ja tunnustatakse riigina. Nendest kolmest esimene on kindel territoorium, mis on piiritletud riigipiiri või riigipiiridega. Teiseks oluliseimaks põhitunnuseks on rahvas, kes elab sellel kindlat territooriumil. Ning kolmandaks -avalik võim, mis peab olema kogu riigis ja see on omakorda riigihalduse aparatuur. Riik on suveräänne ja tema võim on suveräänne. Selle kõik võib kokku võtta väitena, et riik on spetsiifiliselt organiseeritud rahvas, kes teostab teatud kindlal territooriumil suveräänset võimu. Kuigi mina leian, et on ka olukordi näiteks kriisiolukord riigis , kus teised riigid või ühendused nagu ÜRO või EL võiksid sekkuda riigi võimu või selle teostamisse, millega oli just hiljuti probleeme Gruusias.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Välisminister Marina Kaljurand Keskkonnaminister Marko Pomerants Maaeluminister Urmas Kruuse Rahandusminister Sven Sester Kaitseminister Hannes Hanso Kultuuriminister Indrek Saar Justiitsminister Urmas Reinsalu Majandus- ja taristuminister Kristen Michal Ettevõtlusminister Liisa Oviir Siseminister Hanno Pevkur Riigihalduse minister Arto Aas 8. Millised on EV Presidendi juures tegutsevad institutsioonid? Presidenti mõttekoda, Vabariigi presidenti rahastu, Riigikaitse nõukogu, Eesti koostöö tegu, Eesti mälu instituut, Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud. 9. Mis valdkonnad kuuluvad maaeluministeeriumi valitsusalasse? 10.Mis on viimase uudise (kuupäev) sisuks maaeluministeeriumi lehel? 22.Veebruaris
Kollosiooni korral lahendatakse vaidlus kohtus. Parter legem 8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks KOV võidakse seaduses sisalduva volitusnormi alusel kohustada kehtestama oma territooriumil määrusi ka riiklike ülesannete täitmiseks, need pole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava KOV üksuse territooriumil. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Riikliku ülesande täitmiseks võib määruse anda ainult seaduses sisalduva erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtete ja eesmärgiga. Intra legem 9. Euroopa õigus El õigusaktid on Eesti jaoks siduvad. El õiguse tugev mõju siseriikliku õiguse, sh põhiseaduse tõlgendamisel. 9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust? Mõjutab esmase ja teisese õiguse kaudu
loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulem.kogum. Kultuuriantropoloogia-inimkult.iseärasusi ja üldisi arengu seaduspäras.uuriv teadus. Künnis-lävi.Leibkond-ühise eelarvega väiksem inimgrupp,tuumik tavaliselt pereLiising-mitmesuguste seadmete , nt autode rentimine.Maausk-eestis enne kristlust levinud ja omaksvõetud uskumuste kogum.Majandus-asjade aj teenuste tootm.pakkum. ja müük.Meedia-üldnim. trükiajakirjand.raadio,tv kohta.Minister-valitsuse liige,kes juhib mingit riigihalduse ala.Monopol-kaubaartikli ainumüügi või ainutootmisõigus.Moraal-käitumisnorm.Mosee- islami pühakoda.moslem-islami pooldaja.Munitsipaalne-omavalitsuslik.Nepotism-onupojapoliitika.Notar-notariaa ltoiminguid sooritav isik.Omahind-kulutuste summa,mis on kulnud toote või teenuse tegemiseks.Omavalitsus- kohaliku võimuorganite süsteem.Opositsioon-vastasrind.Osariik-laialdane omavalitsus.Osaühing-äriühingu üks liik Paanika-kabuhirm.Pakt-pol.tähtsusega rahvusvahel.leping
● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Siseminister- Andres Anvelt (Sotsiaaldemokraadid); ● Sotsiaalkaitseminister- Kaie Iva (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Tervise- ja tööminister- Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraadid); ● Välisminister- Sven Miker (Sotsiaaldemokraadid). Lubadused: ● Suurendatakse ajateenistust läbivate noorte arvu. ● Muudetakse toimetulekutoetuste süsteemi, et tööl käimine oleks motiveerivam kui toetuse saamine.
• Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski • Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna • Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi • Välisminister Marina Kaljurand • Keskkonnaminister Marko Pomerants • Maaeluminister Urmas Kruuse • Rahandusminister Sven Sester • Kaitseminister Hannes Hanso • Kultuuriminister Indrek Saar • Justiitsminister Urmas Reinsalu • Majandus- ja taristuminister Kristen Michal • Ettevõtlusminister Liisa Oviir • Siseminister Hanno Pevkur • Riigihalduse minister Arto Aas Vabariigi Valitsuse moodustamine • Eelmise Vabariigi Valitsuse tagasiastumine (PS § 92 lg 1) • Peaministrikandidaadi määramine Vabariigi Presidendi poolt (PS § lg-d 1 ja 4) või ülesseadmine Riigikogu poolt (PS § 89 lg 5) • Peaministrikandidaadile volituste andmine valitsuse moodustamiseks ( PS §89 lg 2) • Valitsuse koosseisu esitamine Vabariigi Presidendile ja Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamine ( §89 lg 3)
(Ibid.,2015) Euroopa Komisjon on määratlenud Euroopa merendusklastri liigenduse oma töödokumendis ,,Maritime Cluster", mis on aluseks võetud ka Eestiriikliku merenduse arengukava koostamisel. (Ibid., 2015) Eesti merendusklastri tugevused (Eesti Merenduspoliitika 2012-2020): 1.Head looduslikud tingimused 2.Soodne geograafiline asukoht 3. Seotus Euraasia raudtee ja kaubavõrguga Eesti merendusklastri nõrkused (Ibid.,2015): Väikesadamate infrastruktuuri seisukord. Merendusalase riigihalduse võimekuse mittevastavus meremajanduse potentsiaalile. Transiitkaupade ühekülgsus ja kaubavoogude tasakaalustamatus. Rääkides mingist Eesti klastrist toetume me intuitiivsele arusaamale, et sinna kuuluvad sektorid, allsektorid ja ettevõtted asuvad Eestis ning "töötavad kokku", võimendavad üksteist nimelt Eesti territooriumil. Näiteks Eesti sadamate puhul on esmajärgulise tähtsusega nende külastamistihedus teiste riikide, mitte Eesti ettevõtetele kuuluvate kaubalaevade poolt
Kultuuriminister juhib Kultuuriministeeriumi. Justiitsminister Urmas Reinsalu Justiitsminister juhib Justiitsministeeriumi. Majandus- ja taristuminister Kristen Michal Majandus- ja kommunikatsiooniminister juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Ettevõtlusminister Liisa Oviir Ettevõtlusminister juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Välisministeeriumi oma vastutusvaldkondades. Siseminister Hanno Pevkur Siseminister juhib Siseministeeriumi. Riigihalduse minister Arto Aas Riigihalduse minister juhib Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi oma vastutusvaldkonnas. 13 Riigikantselei Valitsust ning peaministrit toetab Riigikantselei, mida juhib riigisekretär ning kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib Riigikantseleid. Riigikantselei toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse
1)äriühingud ja tulundusühingud2)Sihtasutused(pole liikmeid, on loodud vara kaitsmiseks või kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.3)Mittetulundusühing(isikute vabatahtlikud ühendused, ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine) Olla saab vaid selliseid jur. isik. mis on seaduses loetletud.Eraõigusliku jur. isiku õigusvõime tekib reg. kandmisel.Ei oma teovõimet.Aõiguslikud jur. isikud täidavad vahetult või kaudselt riigihalduse ülesandeid.Nendeks on 1) riik 2) kohaliku omavalitsuse üksus 3) muud jur. isik. loodud avalikes huvides ja seaduse alusel.Asutatud nende kohta käiva seaduse alusel. Õigusvõime tekib ja lõpeb seaduses sätestatud ajast.Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses pole sätestatud teisiti.Riigiasutused, riik. ametid ja kohtud pole jur. isikud. Jur. isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib kanda kõiki ts
Kuuluvad praeter legem määruste liiki (näited KOKS § 22 lg 1). KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks: seaduses sis volitusnormi alusel kohustatakse kehtestama oma terr-l määrusi ka riiklike ül-te täit-ks PS § 154 lg 2. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulats toimib vastava KOV üksuse terr-l. See on ülekantud pädevuse sfääris. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Määruse võib anda ainult seaduses sis erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas nende piiride, mõtete ja eesmärgiga. Intra legem Euroopa õigus: al 1993 E Nõukogu liige, al 2004 EL liikmesriik EL õ: liitumise ting-ks acquis communautaire’i ülevõtm, s.o poliitiliste eesmärkide ja eriti kogu rakendatava EÜ õiguse ülevõtm. Riigi suveräänsete õiguste loovutamine on efektiivse ja operatiivse tegevuse eelduseks
Varasemal ajal väljapressimist meenutav valitseja ja kiriku kassa täitmine ,,vallutaja õigusega" (kümnis jne): elanikekihtide ebaühtlane koormus, sageli korrapäratu kogumine ja vahelduvad maksumäärad 18. saj: maksukogumisraskused kuni loogikani, et parem on minna üle riigiettevõtetele ja vabatahtlikele maksetele. Siiski on ka tänapäeval maksuriik Maksustamine 2 Pikka aega põhikulutused sõjandusele (valdav osa) ja õukonnale Tilly 1975: sõjamasina kasv viis moodsa riigihalduse tekkimiseni (kõrvaltootena). Peaaegu kõik tänapäeva maksud said alguse sõjaaja erakorralistest maksudest, ent kogumine sõjaväelise röövimise asemel üha enam bürokraatlike menetluste kaudu Rahvusriigi tekkega järjest üldisem maksukohustus Kasvav legitimeerimisvajadus Eriti 19. saj ,,no representation without taxation," hääleõiguse laienemine ja demokratiseerumine 20. saj maksude ,,tsiviliseerumine:" kasvavad avalikud
Komuun on territoriaalse korralduse alus, regioon on suurim üksus. Departemangu halduskeskust nimetatakse prefektuuriks. Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur. Vastavalt konstitutsioonile territoriaalsed võimuorganid: kommuunid, departemangud. meretagused territooriumid. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu. - Kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele. - Riigihalduse tasandil on keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud ehk komissaarid, kes nimetab ametisse Ministrite Nõukogu ja kõige suurema departemangu komissaar on ka regiooni oma- kontorllib kõiki omavalitusorganite akte. - KOVi organid: kommuuni juhib mun.volikogu ja linnapea, kes esindab riiki koha peal. Departemangu esindab generaalvolikogu ja täitevorgan on selle esimees. Regioonil regioonvolikogu ja selle esimees
8 18.Ministrid peaminister Jüri Ratas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo haridus- ja teadusminister Mailis Reps justiitsminister Urmas Reinsalu kaitseminister Margus Tsahkna keskkonnaminister Marko Pomerants kultuuriminister Indrek Saar maaeluminister Tarmo Tamm majandus- ja taristuminister Kadri Simson rahandusminister Sven Sester riigihalduse minister Mihhail Korb siseminister Andres Anvelt sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski välisminister Sven Mikser 19.Majandus Majandus on ühiskonna valdkond, kuhu kuulluvad peamiselt eraettevõtted, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele tooteid ja teenuseid ning teenida tulu Majanduse toimimiseks on vaja: 1. loodusvara 2. kapitali 3. tööjõudu
välja eriolukorra riigis või selle osas; täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. VALITSUSE MOODUSTAMINE (§ 89) ENAMUSVALITSUS kahe või rohkema erkonna võimuliit, millele kuulub üle poolte saadikukohtadest. VÄHEMUSVALITSUS valitsus, mida aktiivselt toetab alla poole parlamendist. Peaminister- valitsusjuht (Jüri Ratas) Ministrid ministeeriumi poliitikud, kesjuhivad riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps Rahandusminister Toomas Tõniste Kultuuriminister Indrek Saar RIIGIPEA RIIGIPEA ROLL: Presidentaalse vaöitsemiskorra puhul RIIGIPEA ON POLIITIKAS JUHTIV KUJU Juhib valitsuse tegevust Juhib riiklikke tseremooniaid Parlamentaarse valitsemiskorra puhul RIIGIPEA ON ESINDUSFUNKTSIOONIGA Teeb visiite teistesse riikidesse Pöördub lõnega rahva poole
matel juhtudel aga kohustus võtta tarvitusele abinõud, et tulevikus analoogseid vigu vältida.*22 Sellist personaalsest süüst sõltumatut vastutust saab minister kanda ainult siis, kui tal on võimalus eranditult kõigi endale alluvate organite tegevuse järele valvata ja vajadusel neid korraldustega mõjutada. Kuna ainult minister on vastutav rahvaesindajate ees, mitte aga talle alluv asutus või mõni selle ametnik, jätkub parlamendile riigihalduse kontrolli- ja mõjutamisvõimalusi niikaua, kui sellele ulatub ka ministri vahetu juhtimis- ja järelevalvevõim.*23 Kuna põhimõtteliselt igal haldustegevusel peab olema tagasiside suverä- niteedile, peab poliitiline vastutus hõlmama kogu riigihaldust. Nii peab iga haldusotsus olema kontrollitav ja mõjutatav vastava ala ministri poolt, kuna ainult sellisel viisil on tagatud demokraatlik legitimatsioon 17 Samas, lk 273 jj. 18 C. Koller, lk 260. 19 W. Zoller, lk 60 jj. 20 G
Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp
hääleõiguse) andmise printsiibi. Eesti nimetatud konventsiooniga ühinenud ei ole. 9.2.1. Nimetage relevantsed rahvusvahelised lepingud ja mis on nende põhisisuks. 10. Omavalitsuse mõiste. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad olulised tunnused. Omavalitsus on avaliku halduse teatud ülesannete seaduslikkuse raames iseseisvat täitmäst neist eriliselt puudutatud isikute poolt omavalitsusüksustes, mis on vahetu riigihalduse süsteemist institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. Kõrvuti ministeeriumidest lähtuva haru-e ametkondliku haldusega kujutab omavalitsus endast teist olulist haldusorganisatsiooni tüüpi, mis eritunnuste alusel eristub vahetust ja kaudset riigihaldusest. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad järgmised tunnused: 1. Avaliku halduse ülesannete täitmine 2. Avalik-õigusliku haldusekandja-avalik-õigusliku juriidilise isiku(omavalitsusüksuse) olemasolu 3
2. Kuidas te liigitate põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi riigiõiguses? Tooge näide ühest põhiseaduslikust vabadusõigusest. Põhiõiguse, vabadusi ja kohustusi saab liigitada: a) Kandjate e. subjektide alusel (Kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused; kodanikuõigused) b) Sisu alusel (Vabadus- ja võrdsusõigused, kaitseõigused) Põhiseaduslik vabadusõigus on näiteks vabadus eneseteostusele, see kuulub igaühele. 3. Nimetage kolm riigihalduse kandjat haldusõiguses Parlament, saadikud, õiguskantsler 4. Milliseid suhteid reguleerib karistusõigus, ehk mis on karistusõiguse reguleerimise ese? Karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus reguleerib süütegusid kuriteod ja väärteod. 5. Millised on peamised tsiviilõiguse allikad?
haldusorganist. Selleks seati viieaastase ametikestusega, veto- ja dekreediõigusega varustatud, ainult kriminaalkohtulikult vastutav plebistsitaarne Riigivanem, kes vähemalt haldusaladel 12 suudaks kindlasti hoolitseda selle eest, et seadusandlustegevus ei oleks tema tööle tõkkeks ees ega seisaks vastuoksuses tema isiklikkude taotlustega. Nüüd oli ainult Riigivanem selleks, kes riigihalduse saatuse määras ning murranguid ja uusi suunitlusi otsustas. Presidentaalsüsteemi põhimõtte kohaselt tema käes on riigiterviku halduslik ülemjuhtimine, keskhalduse üldprogrammi määramine ja selle tegevussuuna andmine. Põhiseaduse muutmise seadus kõrvaldas ühtlasi parlamentarismi, asendades teda erilaadse dualismiga. Põhiseaduse muutmise seadus hakkas kehtima 1934. a. 24. jaanuari esimesel tunnil. Samal tunnil Eesti vabariik astus uude põhiseaduslikku korda.
3 FLEGT ja selle areng FLEGT (Forest Law Enforcement, Governance and Trade) on metsandusõiguse rakendamist, metsandushaldust ja -kaubandust käsitlev ELi tegevuskava, mida käsitletakse kui esimest sammu ebaseadusliku metsaraie ja sellega kaasneva kaubanduse kiireloomuliste küsimuste lahendamisel. Selle põhirõhk on riigihalduse reformimisel ja haldussuutlikkuse parandamisel, mida toetab sellise mitmepoolse koostöö ja selliste lisanõudlusega seotud meetmete arendamisele suunatud tegevus, mille sihiks on ebaseaduslikult üles töötatud puidu tarbimise vähendamine ning üldisemaks eesmärgiks metsade jätkusuutlikule majandamisele kaasaaitamine puitu tootvates riikides. Litsentsimissüsteem on määratletud sellise meetmena, mis peab tagama, et ühendusse jõuaksid ainult sellised
8) Strateegilise juhtimise põhimõtete kasutamine 9) Tähelepanu pöördus protsessilt tulemusele ( riigi ülesannete ülevaatamine ja hindamine) c) Avaliku valitsemise mudel (osaliselt tunnustatud) 7. Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus: · Riik kui halduskandja. Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ja valitsusasutused · Kaudse riigihalduse kandjad. Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja tingimused · Kohalik omavalitsus kui halduskandja. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garantiid. Eesti halduse organisatsioon (täidesaatva võimu organisatsioon) koosneb 3-me tüüpi halduskandjast: I. Vahetu riigihaldus ehk riik a. Üldkompetentsiga haldusorganid a.i. Vabariigi President a.ii
(Tugev,tsentraliseeritud riik) · Ülemereprovintside algus Tallinn (1561), hiljem Narva · Jätkuvate sõdade periood (1560-1721) - 16.-17. sajand on Rootsi-Soome vabade talupoegade jaoks raskeim periood läbi aegade (sõjad & maksukoormus) Gustav II Adolf (1611-32): - Suur-Rootsi tõeline rajaja - Märksõna sõda ! (Stolbovo 1617, Altmark 1629, Vestfaali 1648) · Jätkas oma vanaisa GV elutööd: - Silmapaistev riigihalduse arendaja - 17.saj. sõjanduse oluline uuendaja! Reformid: 1. Sõjaväereformid: regionaalne rahvaarmee (roodud), liikuv lahingukord. odav! 2. Riigipäevareform (1617): Kindlakujuline nelja seisuse riigipäev, kus ka talupojad on esindatud (rüütelkonna loomine 1626) erand euroopas (PUUDUV OSA !!!) ... III Karoliinide periood (1654-1718) · Viimased olulised vallutused (1645, 1658 Taanil Skäne): Roskilde rahu - Seejärel Rootsi on kaitsepositsioonil
Armuandmine Valitsusliikmete ametisse nimetamine ja vabastamine Valitsusasutuste moodustamise ja likvideerimise küsimused Kodakondsusesse vastuvõtmine (valitsus) Rahvakomissaride Nõukogu / Ministrite Nõukogu Jossif Stalin: „Rahvakomissaride Nõukogu esimehe tähtsaim ülesanne seisneb selles, et ta peab igapäevases praktilises töös viima ellu partei direktiive, mille väljatöötamisel ta isiklikult osaleb.“ Liiduvabariigi täitevvõimu (riigihalduse) organisatsioon Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus Ministeeriumid, komiteed, peavalitsused, valitsused, komisjonid: o Ülemliidulised (NSVL ainupädevus) o Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) o Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) ENSV Ministeeriumide jaotus alluvuse järgi Liidulis-vabariiklikud 1973. aastal 19 Siseministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium
IV TÄIDESAATEV JA KOHALIK VÕIM PARLAMENTAARSES VABARIIGIS Täidesaatvat võimu teostab demokraatlikus riigis VALITSUS, mille moodustavad ministrid. JÜRI RATASE juhitav valitsus astus ametisse 23. novembril 2016. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Erakond Isamaa. Valitsusse kuulub lisaks peaministrile 14 ministrit (1 + 14 = 15): peaminister Jüri Ratas siseminister Katri Raik kultuuriminister Indrek Saar riigihalduse minister Janek Mäggi kaitseminister Jüri Luik majandus- ja taristuminister Kadri Simson sotsiaalkaitseminister Kaia Iva haridus- ja teadusminister Mailis Reps ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist tervise- ja tööminister Riina Sikkut keskkonnaminister Siim Kiisler välisminister Sven Mikser maaeluminister Tarmo Tamm rahandusminister Toomas Tõniste justiitsminister Urmas Reinsalu Valitsust juhib peaminister
täitmine ,,vallutaja õigusega" (kümnis jne): elanikekihtide ebaühtlane koormus, sageli korrapäratu kogumine ja vahelduvad maksumäärad n 18. saj: maksukogumisraskused kuni loogikani, et parem on minna üle riigiettevõtetele ja vabatahtlikele maksetele. Siiski on ka tänapäeval maksuriik n Pikka aega põhikulutused sõjandusele (valdav osa) ja õukonnale n Tilly 1975: sõjamasina kasv viis moodsa riigihalduse tekkimiseni (kõrvaltootena). Peaaegu kõik tänapäeva maksud said alguse sõjaaja erakorralistest maksudest, ent kogumine sõjaväelise röövimise asemel üha enam bürokraatlike menetluste kaudu n Rahvusriigi tekkega järjest üldisem maksukohustus n Kasvav legitimeerimisvajadus n Eriti 19. saj ,,no representation without taxation," hääleõiguse laienemine ja demokratiseerumine n 20
õiguslikud sihtasutused. Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle teostab riik järelevalvet. Selle eesmärgiks on: 1) kaitsta ühenduse liikmeid ühenduse juhtorganite omavoli eest; 2) kaitsta ühendust ja selle huvisid ühenduse juhtorganite kahjuliku tegevuse eest; 3) kaitsta õiguskorda ühenduse juhtorganite õigusvastase tegevuse eest; 4) kaitsta riigi huvisid ühenduse juhtorganite kahjuliku tegevuse eest; 5) tagada asjalik koostöö kaudse riigihalduse valdkonda kuuluvate ülesannete täitmisel. 8. Avalik-õiguslikud asutused ja pädevus. Halduse kandjate järgmise liigi moodustavad avalik-õiguslikud asutused, mis on samuti iseseisvateks õigussubjektideks. Nad on avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Avalik-õiguslikel asutustel on kolm põhilist tunnust: 1) nad kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade (hooned, sisseseade, tehnilised vahendid jne.) organisatsioonilist koondamist, ühtsust;
Keskkonnakaitse ja planeerimine Pärand- ja rahvakultuuri kaitse Konkurentsitingimuste tagamine majanduses ja turu ebakohtade piiramine, sh tarbijakaitse Eesti põhiseadus näeb ette ka rahvusriigi põhimõtte, mis sisaldab vähemalt eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitset Eesti kui institutsionaalse keskkonna terviklikkust (Preambula: põhiseadus peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade 67.Tutvusta üldiselt riigihalduse üldkorraldust ja tasandeid. Riik on avalik-õiguslik isik Riigihaldusorganid, sh ministeeriumid, ei ole iseseisvad juriidilised isikud, vaid toimivad õigussuhetes riigi nimel Riigihaldusorganite omavahelisi vaidlusi ei lahendata kohtulikult (PS: igal isikul on õigus pöörduda kohtusse), vaid alluvushierarhia ja teenistusjärelevalve kaudu (riik paistab kodanikule ühtse toimija ja mitte killustatud bürokraatiana)
Ministeeriumid (VVS § 45) · Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid: 1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) Justiitsministeerium; 3) Kaitseministeerium; 4) Keskkonnaministeerium; 5) Kultuuriministeerium; 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7) Maaeluministeerium; 8) Rahandusministeerium; 9) Siseministeerium; 10) Sotsiaalministeerium; 12) Välisministeerium. · Peaminister · Siseminister · Kultuuriminister · Riigihalduse minister · Tervise- ja toominister · Majandus-jataristuminister · Sotsiaalkaitseminister · Haridus- ja teadusminister · Kaitseminister · Keskkonnaminister · Välisminister · Rahandusminister · Maaeluminister · Justiitsminister · Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Vabariigi Valitsuse moodustamine · Eelmise Vabariigi Valitsuse tagasiastumine (PS § 92 lg 1) · Peaministrikandidaadi määramine Vabariigi Presidendi poolt (PS § lg-d
ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega. Määrusandlust teostavad organid Määrusi võivad vastu võtta: Vabariigi Valitsus ja minsitrid. Määruste andmise õigus on KOV, kellel on seda õigust vaja kohalike küsimuste iseseisvaks korraldamiseks. Kehtivad need aktid vastava omavalitsuse territooriumil. Volitus määrusandluseks on ka Eesti pangal. Määrusi peaksid saama anda kõik autonoomsed üksused riigihalduse sees, seoses küsimustega, milleks neile autonoomia on antud. Valdkonnad, mida tuleb reguleerida seadustega 1. Riigikogu peab seadusega ette nägema põhiõiguste piiramise võimalused ja alused. 2. Riigikogu otsus on vajalik avalik-õiguslike rahaliste kohustuste, nagu maksude, trahvide või lõivude kehtestamiseks. 3. Määrustega ei saa reguleerida küsimusi, mis PS kohaselt tuleb reguleerida kvalifitseeritud häälteenamust nõudva seadusega.
Lähtudes haldusõiguse poolt reguleeritavate ühiskondlike suhete mahust, on endine Saksamaa konstitutsioonikohtu esimees F. Werner defineerinud haldusõigust kui konkretiseeritud konstitutsiooniõigust. A. Merkli positiivse käsitluse kohaselt on haldusõigus põhiseaduse ja sellele allutatud õigusallikate produkt, halduse funktsioneerimise reegel. Vene õigusteadlased defineerivad haldusõigust kui õigusharu, mis õiguslikult "teenindab" riigihalduse sfääri. Tema esemeks on ühiskondlikud suhted, mis kujunevad riigihaldusorganite täitev-korraldavas tegevuses. Kõigil eespool nimetatud määratlustel on teatud oluline osa haldusõiguse kui õigusharu piiritlemisel. Põhiline erinevus seisneb siin selles, et esile on toodud haldusõiguse üks või teine tahk. Üldistades erinevate autorite haldusõiguse määratlusi ning arvestades meie haldusõiguse eripära (nii Vabariigi President kui ka Vabariigi Valitsus on allutatud halduskohtu
Lähtudes haldusõiguse poolt reguleeritavate ühiskondlike suhete mahust, on endine Saksamaa konstitutsioonikohtu esimees F. Werner defineerinud haldusõigust kui konkretiseeritud konstitutsiooniõigust. A. Merkli positiivse käsitluse kohaselt on haldusõigus põhiseaduse ja sellele allutatud õigusallikate produkt, halduse funktsioneerimise reegel. Vene õigusteadlased defineerivad haldusõigust kui õigusharu, mis õiguslikult "teenindab" riigihalduse sfääri. Tema esemeks on ühiskondlikud suhted, mis kujunevad riigihaldusorganite täitev-korraldavas tegevuses. Kõigil eespool nimetatud määratlustel on teatud oluline osa haldusõiguse kui õigusharu piiritlemisel. Põhiline erinevus seisneb siin selles, et esile on toodud haldusõiguse üks või teine tahk. Üldistades erinevate autorite haldusõiguse määratlusi ning arvestades meie haldusõiguse eripära (nii Vabariigi President kui ka Vabariigi Valitsus on allutatud halduskohtu
Riigikantselei- VV juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Maavalitsus- on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus. Kaitsevägi- on VV alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja. Kaudse riigihalduse kandjad. ( Avalik- õiguslikud asutused, sihtasutused, fondid) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Audiitorkogu Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Avaliku teenistuse teenistussuhte reguleerimine peab toimuma tavalistest töösuhetest erinevatel alustel, spetsiaalsete õigusaktidega. 5) Eestil tuleb üles ehitada Euroopa traditsioonidega paremini kooskõlas olev avaliku teenistuse süsteem. See eeldab loobumist nii nõukogulikule juhtimisele iseloomulikust kui ka NPM-i ideoloogias varjatud kujul eksisteerivast ülemäärasest, kohati lausa omavolini ulatuvat vabadusest juhtimisotsuste tegemisel. Kaido Paabusk, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Saavutada riigi ja kohaliku omavalitsuste teenistujate, eriti ametnikkonna stabiilsus, erialane asjatundlikkus, poliitiline neutraalsus ja äraostmatus, samuti väärtustada teenistus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes 28. juuni 1992 PS § 30 25. jaanuar 1995 Avaliku teenistuse seadus (ATS) 1. jaanuar 1996 ATSi jõustumine 28. veebruar 1999 AT eetikakoodeks ATSi muutmine:
Kuna seadus loetleb nimeliselt üles peaministri ja 11 ministeeriumi juhtivat ministrit, siis nn portfellita ministreid võib olla veel kolm. Praegu koosneb valitsus 15 ministrist: Taavi Rõivas (pea), Jürgen Ligi (haridus- ja teadus), Kristen Michal (majandus- ja taristu: juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi), Hanno Pevkur (sise), Keit Pentus-Rosimannus (välis), Arto Aas (riigihalduse: juhib Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi oma vastutusvaldkondades), Urmas Kruuse (maaelu: juhib Põllumajandusministeeriumi) – kõik RE; Sven Sester (rahandus), Marko Pomerants (keskkonna), Urmas Reinsalu (justiits), Margus Tsahkna (sotsiaalkaitse: juhib Sotsiaalministeeriumi) – kõik IRL; Sven Mikser (kaitse), Urve Palo (ettevõtlus: juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
KOV-e asendi riigi haldussüsteemis ja seotuse riigiga määravad põhiliselt territoriaalne ja funktsionaalne tunnus: 1) territoriaalne tähendab, et KOV rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel (territoriaalkollektiivid). Nii riik kui KOV tegutsevad territoriaalsuse põhimõttel ühel ja samal territooriumil terviku ja osa vahekorras; 2) funktsionaalne tähendab, et KOV-d täidavad isekorralduslikku haldusfunktsiooni, on riigiga funktsionaalselt seotud põhiliselt riigihalduse kaudu, kuid omavad erilist rolli selle funktsiooni täitmisel. Riiki ei jagata territooriumideks mitte seadusandlus-, vaid haldusfunktsiooni täitmiseks. Kuigi KOV-d on riigiga funktsionaalselt seotud põhiliselt riigihalduse kaudu, ei välista see, vaid eeldab KOV täiesti erinevat osa selle funktsiooni täitmisel. Seetõttu on riigi organiseerimisel vaja arvestada majanduslikke,
Liitkorporatsioonis liikmeteks juriidilised isikud. Eestis pole. Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle teostab riik järelvalvet, et Kaitsta ühenduse liikmeid ühenduse juhtorganite omavoli eest Kaitsta ühendusi ja selle huvisid ühenduse juhtorganite kahjuliku tegevuse eest Kaitsta õiguskorda ühenduse juhtorganite õigusvastase tegevuse eest Kaitsta riigi huvisid ühenduse juhtorganite kahjuliku tegevuse eest Tagada asjalik koostöö kaudse riigihalduse valdkonda kuuluvate ülesannete täitmisel. 2. Avalik-õiguslik asutus Olulisemad tunnused: a. Kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade organisatsioonilist ühtsust. b. Täidavad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud halduse ülesandeid e teiste sõnadega osutavad avalik-õiguslikke teenuseid c. Neil on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. EV on neid üksjagu ER ETV Rahvusooper Estonia Eesti Rahvusraamatukogu
keskajal oli kuningas seal valitav). Poliitiline usupuhastus 1527: viidi läbi laialdane usureformatsioon, Vaasa algul tegi seda lihtsalt rahapärast. Roomakatoliku kiriku ,,üleliigse" varanduse võõrandmine Rootsi riigile (kuningale), selle tulemuseks oli Roomast sõltumatu Rootsi protestantlik riigikirik mille pea on Rootsi kuningas mitte paavst, kohalik kirik allutati täielikult riigile. Moodsa Rootsi ja Soome kirjakeele areng piibel tõlgiti rahvuskeeltesse. Moodsa tsentraliseeritud riigihalduse rajamine, stardiraha saadi kat. Kirikult. 1530-40el saksapärase keskvalitsus mudeli juurutamine, keskaegne ,,feodaalne" isiklik teenistussuhe moondus uusaja avalik-õiguslikuks töösuhteks. Riik sai endale kuulekad ametnikud, kehtestati rahapalk (ajutiste läänistuste asemele). Kuningas saavutas kontrolli halduse ja maakondade üle. Maksude kogumine muutus efektiivsemaks: riik sai rohkem sissetulekuid halduse jaoks, talupoegade maksukoormus kasvas, pandi alus talupoegade rahvaarmeele.
üle. 2015. aasta 26. veebruaril ja 12. mail kohtus EL-i eesistuja Donald Tusk Gruusia värske peaministri Irakli Garibašviliga ning arutas temaga assotseerumislepingu rakendamist ja ettevalmistusi viisavabaduse rakendamiseks Gruusias. Euroopa Ülemkogu president D. Tusk tunnistas siis Gruusia rolli idapartnerluse esirinnas. Kuna Gruusia on Eesti arengukoostöö üks sihtriike, siis on Eesti Idapartnerluse Keskus korraldanud Gruusia riigiametnikele hulgaliselt riigihalduse alaseid seminare ja tutvustanud Gruusia farmereile Eesti eesrindlikke taime- ja loomakasvatusühistuid. Arvo Ott E-Riigi Akadeemiast ja Siim Sikkut Riigikantselei Strateegiabüroost aga on korduvalt käinud Gruusias jagamas Eesti e-riigi kogemust. Samas on EV Keskkonnaministeerium oma Gruusia kolleegidele tutvustanud meie keskkonnakaitse eesrindlikku kogemust. Esimene vastav delegatsioon käis Gruusiast Eestis juba 2014. - 20 - aasta oktoobrikuul. 2014
Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) 1.3 Otsene ja kaudne riigihaldus. Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. 1.4 Halduse organisatsioonilised süsteemid. 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) a. Tsentralisatsioonisüsteem subordinatsioonisuhted hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas
riigi finantsolukorda ning eelmisel eelarveaastal toimunut õigesti. Riigikontrolör: a.) võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus sõnaõigusega osa võtta valitsuse istungitest; b.) nimetatakse ametisse Riigikogu poolt presidendi ettepanekul 5 aastaks; c.) kandidaat – kõrgete kõlbeliste omadustega EV kodanik, pikalt oli vanus oluline – mitte enam kui 65 aastat, kuid see kaotati 2008.a., riigikeele vaba valdamine, akadeemiline kõrgharidus, riigihalduse ja majanduse aluste tundmine, ei tohi kuuluda erakonda. Volitused lõppevad – 5 aastat, tagasiastumine, võimetus, tahtlik kuritegu, ettevaatamatu kuritegu – vabadusekaotus, surm – samad, mis õiguskantslerilgi. Võimetus – sama skeem, mis õiguskantslerilgi – president teeb taotluse Riigikohtule. Riigi 6 võimalust mõjutada majandust Riik võib mõjutada poliitilist majandust 6 peamisel viisil: 1.) Ta võib olla tarbija, ostes tootjalt kaupu 2
isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks.
teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 6. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. (Vt. alapunkt ,,Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine"). 2. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus otsene riigihalduse riik täidab haldusülesandeid ise kaudse halduse riik delegeerib haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. 3. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Haldusorgan on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes
isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks.
3) infolevi on tihti takistatud ning ministeeriumid ja keskasutused töötavad järjest ebaefektiivsemalt; 4) moraalne allakäik tööalase turvatunde ning madala palga foonil. *** Euroopa demokraatlike riikide eksperdid näevad järgmiste sammude vajalikkust ülaltoodud olustiku muutmiseks (EHI-s peetud seminar 1994.a.): 1) selgitada ulatuslikult poliitiliste otsustuste tegemise protsessi ja riigihalduse klassikalist rolli; 2) defineerida, milline saab olema riigi roll ühiskonnas; 3) koostada uutel póhimótetel uus avaliku teenistuse seadus ja uus haldusjuhtimise organisatsiooniline struktuur; 4) hoiduda kopeerimast Euroopa Ühenduse riikide süsteeme, sest: -ajaloolised traditsioonid on erinevad; - tingimused ei ole sarnased; 5) óppida Euroopa Ühenduse haldussüsteemide vigadest ja ebakóladest;
annaabi.ee 
