Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigiõigus - Vabariigi Valitsus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vabariigi Valitsus
Põhiseaduse VI. peatükk
Vabariigi Valitsuse funktsioonid
• Täidesaatev  riigivõim  kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86)
• Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5)
- viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
- esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja 
denonsseerimiseks välislepinguid; 
- koostab  riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab 
riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande
• Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8)
- suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
- korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide   
täitmist;
- annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
- korraldab suhtlemist teiste riikidega;
- kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse 
leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
Vabariigi Valitsuse koosseis
• Vabariigi Valitsusse kuuluvad  peaminister  ja  ministrid  (PS § 88)
• PS käsitleb Vabariigi Valitsust kui kollegiaalorganit
• Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (PS § 93)
- esindusfunktsioon
- juhtimisfunktsioon
• Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus  asendada  
peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister 
(PS § 93 lg 2)
• Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid:
- ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2)
- ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4)
• Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad 
määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi 
Valitsuse istungil . Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi 
Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2)
• Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4)
• Minister vastutab konkreetse tegevusvaldkonna eest. Ministri  tegevusala on 
piiritletud  selle ministeeriumi valitsemisalaga, mida ta juhib või määratud 
kindlaks peaministri korraldusega ( vt lisaks VVS § 49)
• Vabariigi  President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri  juhtima  
kahte ministeeriumi (VVS § 4 lg 1)
• Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit (VVS §4 lg 2)
Ministeeriumid  (VVS § 45)
• Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid:
1)  Haridus - ja Teadusministeerium;
2) Justiitsministeerium;
3) Kaitseministeerium;
4) Keskkonnaministeerium;
5) Kultuuriministeerium;
6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
7)  Maaeluministeerium ;
8) Rahandusministeerium;
9)  Siseministeerium ;
10) Sotsiaalministeerium;
12)  Välisministeerium .
• Tervise- ja tööminister Jevgeni  Ossinovski
• Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
• Haridus- ja teadusminister  Jürgen Ligi
•  Välisminister  Marina Kaljurand
• Keskkonnaminister Marko Pomerants
• Maaeluminister Urmas  Kruuse
• Rahandusminister Sven Sester
•  Kaitseminister  Hannes  Hanso
• Kultuuriminister Indrek Saar
• Justiitsminister Urmas  Reinsalu
• Majandus- ja taristuminister Kristen  Michal
• Ettevõtlusminister  Liisa  Oviir
• Siseminister Hanno  Pevkur
• Riigihalduse minister Arto Aas
Vabariigi Valitsuse moodustamine
• Eelmise Vabariigi Valitsuse tagasiastumine (PS § 92 lg 1)
• Peaministrikandidaadi määramine Vabariigi Presidendi poolt (PS § lg-d
1 ja 4) või ülesseadmine Riigikogu poolt (PS § 89 lg 5)
• Peaministrikandidaadile volituste andmine valitsuse moodustamiseks 
( PS §89 lg 2)
• Valitsuse koosseisu esitamine Vabariigi  Presidendile   ja Vabariigi 
Valitsuse ametisse nimetamine ( §89 lg 3)
• Vabariigi Valitsuse ametisse  astumine  (PS §91)
• Riigikogu erakorralised valimised valitsuse moodustamise nurjumise 
korral (PS §89 lg 6)
Vabariigi Valitsuse töökorraldus (PS § 96 lg 1, 
VVS § 16)
• Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid  küsimusi  istungil
• Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale 
peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust
• Riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus 
otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks 
ministrit
• Vabariigi Valitsuse istung toimub Vabariigi Valitsuse asukohas. Vabariigi 
Valitsuse reglemendis tähendatud juhtudel võib istung toimuda ka mujal.
• Vabariigi Valitsuse asukoht on Tallinnas
• Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti
Vabariigi valitsuse ja selle liikme õigusaktid
• Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi 
(VVS § 26 lg 1)
• Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt ( VVS § 27 lg 1)
• Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse,  asjaajamise  
ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks (VVS §
27 lg 3)
• Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane 
minister ja riigisekretär . Peaministrit  asendav  minister kirjutab määrusele 
alla oma ametinimetuse ja sõnad «peaministri ülesannetes». Juhul kui 
asjaomane minister on eriarvamusel, lisatakse tema kirjalik seisukoht 
Vabariigi Valitsuse istungi protokollile (VVS § §28 lg 3)
• Täitmiseks kohustuslikud on üksnes Vabariigi Valitsuse avaldatud määrused 
(VVS §29 lg 1)
• Vabariigi Valitsuse korraldus on üksikakt (VVS § 30)
• Vabariigi Valitsus võib anda korraldusega valitsusasutusele ülesandeid 
(VVS §30 lg 31 )
• Vabariigi Valitsuse korraldusele kirjutavad alla peaminister ja 
riigisekretär (VVS § 30 lg 4)
• Peaminister annab korraldusi üksikküsimuste otsustamiseks (VVS § 37 
lg 1)
• Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks (VVS 
§ 50 lg 1)
• Minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei anna määrusi ega käskkirju (VVS 
§50 lg 2)
• Ministri määrus on õigustloov akt (VVS § 51 lg 1)
• Ministri määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel on 
määrus antud. Kui Vabariigi Valitsus on seaduse kohaselt volitatud 
andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata 
ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele (VVS § 51 lg 2)
• Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit 
asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse 
ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga 
«ülesannetes» (VVS § 51 lg 4)
• Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja  seadusega ettenähtud 
korras
• Ministri  käskkiri  (VVS § 52)
• (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes 
üksikküsimustes.
• (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine 
minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab 
asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes».
• (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas 
eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata 
teatavaks asjaosalistele.
Umbusalduse avaldamine (PS § 97)
• Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile 
umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.
• Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust 
kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil.
• Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel 
päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.
• Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi 
President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu 
erakorralised valimised.
• Ministrile umbusalduse avaldamise korral teatab Riigikogu esimees sellest 
Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist.
• Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti algatada kõige varem kolme 
kuu möödumisel eelmisest umbusaldushääletamisest.
Usaldusküsimus (PS § 98)
• Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu 
vastuvõtmise usaldusküsimusega.
• Hääletamine ei saa toimuda varem kui ülejärgmisel päeval pärast 
eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Kui Riigikogu ei võta eelnõu 
vastu,  astub  valitsus tagasi.
Vasakule Paremale
Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #1 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #2 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #3 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #4 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #5 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #6 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #7 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #8 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #9 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #10 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #11 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #12 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #13 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #14 Riigiõigus - Vabariigi Valitsus #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A A Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Riigiõigus
32
docx

Riigiõigus

Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja

Õigusteadus
Referaat- Vabariigi Valitsus
15
doc

Referaat- Vabariigi Valitsus

Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14

Ühiskonnaõpetus
VABARIIGI VALITSUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE VASTUOLUD PÕHISEADUSLIKE PRINTSIIPIDEGA
14
pdf

VABARIIGI VALITSUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE VASTUOLUD PÕHISEADUSLIKE PRINTSIIPIDEGA

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund VABARIIGI VALITSUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE VASTUOLUD PÕHISEADUSLIKE PRINTSIIPIDEGA Essee AKJ7124, Õigusteooria ja meetodiõpetuse erikursus Õppejõud - Tallinn 1. Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................. 1 2. Sissejuhatus. .....................

Õiguse üldteooria
Kordamisküsimused-Riigiõiguse eksamiks
20
docx

Kordamisküsimused: Riigiõiguse eksamiks

võimust. 7. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja –kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus:  hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks

Riigiõigus
Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
31
pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

Õigus
RÕ II konspekt
60
docx

RÕ II konspekt

Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS  Vabariigi Valimiskomisjon:  Valla või linna valimiskomisjon:  Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS

Õigus
Riigiõigus - kordamisküsimused
28
pdf

Riigiõigus - kordamisküsimused

5. Vajalik häälte arv osalemaks nn erakonna mandaatide jagamisel ringkonnas (RK valimised). 5% üleriigiliselt antud häältest 6. Kui üleriigiliste kompensatsioonimandaatide jagamisel ei ole erakonna nimekirjas piisavalt hääli saanud kandidaate ja üks mandaat on nö „üle“, siis kes selle „ülejäänud“ mandaadi saab? 7. Millisel juhul toimuvad erakorralised EV Presidendi valimised? Erakorralised E Presidenti valimised toimuvad, kui: - Vabariigi Presidendi volitused lõppevad ennetähtaegselt - Riigikohus tunnistab Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma - Vabariigi President jääb valimiskogus valimata Tallinna Majanduskool 2017 4

Õigus
Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks
14
docx

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks

Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks kuuluda erakondadesse kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad

Riigiõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun