Vabariigi Valitsus
Põhiseaduse VI. peatükk
Vabariigi Valitsuse funktsioonid
• Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86)
• Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5)
- viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
- esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja
denonsseerimiseks välislepinguid;
- koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab
riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande
• Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8)
- suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
- korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide
täitmist;
- annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
- korraldab suhtlemist teiste riikidega;
- kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse
leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
Vabariigi Valitsuse koosseis
• Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88)
• PS käsitleb Vabariigi Valitsust kui kollegiaalorganit
• Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (PS § 93)
- esindusfunktsioon
- juhtimisfunktsioon
• Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada
peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister
(PS § 93 lg 2)
• Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid:
- ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2)
- ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4)
• Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad
määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi
Valitsuse istungil . Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi
Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2)
• Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4)
• Minister vastutab konkreetse tegevusvaldkonna eest. Ministri tegevusala on
piiritletud selle ministeeriumi valitsemisalaga, mida ta juhib või määratud
kindlaks peaministri korraldusega ( vt lisaks VVS § 49)
• Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima
kahte ministeeriumi (VVS § 4 lg 1)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja
Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund VABARIIGI VALITSUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE VASTUOLUD PÕHISEADUSLIKE PRINTSIIPIDEGA Essee AKJ7124, Õigusteooria ja meetodiõpetuse erikursus Õppejõud - Tallinn 1. Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................. 1 2. Sissejuhatus. .....................
võimust. 7. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja –kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS
5. Vajalik häälte arv osalemaks nn erakonna mandaatide jagamisel ringkonnas (RK valimised). 5% üleriigiliselt antud häältest 6. Kui üleriigiliste kompensatsioonimandaatide jagamisel ei ole erakonna nimekirjas piisavalt hääli saanud kandidaate ja üks mandaat on nö „üle“, siis kes selle „ülejäänud“ mandaadi saab? 7. Millisel juhul toimuvad erakorralised EV Presidendi valimised? Erakorralised E Presidenti valimised toimuvad, kui: - Vabariigi Presidendi volitused lõppevad ennetähtaegselt - Riigikohus tunnistab Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma - Vabariigi President jääb valimiskogus valimata Tallinna Majanduskool 2017 4
Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks kuuluda erakondadesse kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid