Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Täidesaatev võim (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes seda teostab?
  • Kuidas moodustatakse valitsus?
  • Miks on oluline parlamendi toetus?
Täidesaatev võim 
Kristin   Laas  11.B
1.Kes seda teostab ?
•  Demokraatlikus  riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu 
riigi sise- ja välispoliitikat. 
2. Tuleta  meelde parlamentaarne/ presidentaalne  
vabariik lk.20
• Parlamentaarne vabariik:
Parlamentaarne  võimukorraldus  rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 
Riigipeal  on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament  ja 
ta on parlamendi ees aruandekohustuslik.
Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia , Eesti.
• Presidentaalne vabariik:
Riigipea  on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. 
Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees 
aruandekohustuslik.
Nt: Ameerika  Ühendriigid , Indoneesia .
3.Kuidas moodustatakse valitsus?
• Presidentaalne riik, kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid:
 Ametisse astuv kodanike poolt otse valitud  president  nimetab ka uue valitsuskabineti, mis 
kinnitatakse  parlamentaarse   ülemkogu  ehk Senati poolt. Valitsuse liikmed vastutavad presidendi 
ees, kes on ühtlasi täidesaatva võimu pea.  President  võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid 
tagandada. 
• Parlamentaarne riik, palju parteisid, nt Eesti:
 Valitsus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbiräääkimiste tulemusena. Tava 
järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku paramendivalimised võitnud erakonna 
liidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused  saanud peaministrikandidaat esitab 
valitsuse koosseisu  presidendile  ametisse nimetamiseks.
4.Miks on oluline parlamendi toetus?
• Kui ei ole toetust, siis võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid 
tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades 
ning avaldades umbusaldust mõnele ministrile või valitsusele  tervikuna .
5.Valitsusmudelid
• Üheparteiline enamusvalitsus  on omane majoritaarse valimissüsteemiga riikidele, kus 
valimised võitnud partei saavutab absoluutse enamuse ning võib valitsuse moodustada 
üksinda.
• Koalitsioonivalitsus
1. Enamusvalitsus 
on omane proportsionaalse valmissüsteemiga riikidele. Valitsus on 
kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi 
saadikukohti.
2.  Vähemusvalitsus e moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Sellise 
situatsiooni võib tekitada mõne valitsuserakonna  lahkumine võimukoalitsioonist või 
parlamendivalimised absoluutse enamusega võitnud partei(de) soovimatus osaleda 
valitsuse moodustamisel. Vähemusvalitsus võib toimida edukalt, kui 
opositsiooniparteidel puudub üksmeel.
6.Leia Eesti Vabariigi Valitsuse struktuur
7. Ministrid
•  PeaministerTaavi  Rõivas
• Tervise- ja tööminister: Jevgeni  Ossinovski
• Sotsiaalkaitseminister: Margus Tsahkna
•  Haridus - ja teadusminister:  Jürgen  Ligi
•  VälisministerMarina Kaljurand
• Keskkonnaminister: Marko Pomerants
• Maaeluminister: Urmas  Kruuse
• Rahandusminister: Sven Sester
•  KaitseministerHannes  Hanso
• Kultuuriminister: Indrek Saar
• Justiitsminister: Urmas  Reinsalu
• Majandus- ja taristuminister: Kristen  Michal
• Ettevõtlusminister:  Liisa  Oviir
• Siseminister: Hanno  Pevkur
• Riigihalduse minister: Arto Aas
8. Ministeeriumid   (valitsus.ee)
• Haridus- ja Teadusministeerium 
• Justiitsministeerium 
•  Siseministeerium
• Kaitseministeerium
• Keskkonnaministeerium 
• Kultuuriministeerium
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• Põllumajandusministeerium 
• Rahandusministeerium 
• Sotsiaalministeerium
•  Välisministeerium
9.Valitsuse ülesanded:
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
5) koostab  riigieelarve  eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab 
Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja 
eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.

Document Outline

  • Slide 1
  • 1.Kes seda teostab?
  • 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20
  • 3.Kuidas moodustatakse valitsus?
  • 4.Miks on oluline parlamendi toetus?
  • 5.Valitsusmudelid
  • 6.Leia Eesti Vabariigi Valitsuse struktuur
  • 7.Ministrid
  • 8.Ministeeriumid (valitsus.ee)
  • 9.Valitsuse ülesanded:
Vasakule Paremale
Täidesaatev võim #1 Täidesaatev võim #2 Täidesaatev võim #3 Täidesaatev võim #4 Täidesaatev võim #5 Täidesaatev võim #6 Täidesaatev võim #7 Täidesaatev võim #8 Täidesaatev võim #9 Täidesaatev võim #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristinlaas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ühiskond
3
rtf

Ühiskond

1. Mis on parlament? - Seadusandliku võimu kandjaks on võimude lahusust austavas demokraatlikus riigis kodanikkonna esindusorgan- parlament. 2. Kuidas nimetatakse Eesti Vabariigi parlamenti?- Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu. Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. 3. Nimeta Eesti Vabariigi Riigikogu ülesandeid- Parlamendi peamine ül. on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe

Ühiskond
Riigiõigus - Vabariigi Valitsus
30
pdf

Riigiõigus - Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsus Põhiseaduse VI. peatükk Vabariigi Valitsuse funktsioonid • Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) • Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande • Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8)

Riigiõigus
TÄIDESAATEV VÕIM-VALITSUS
1
doc

TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS

TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS *Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. *Valitsust juhib peaminister(Andrus Ansip) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevad valdkondi valitsevad ministrid: Majandusminister: Juhan Parts Justiitsminister: Kristen Michal Kaitseminister: Urmas Reinsalu(IRL esimees) Keskkonnaminister: Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister: Rein Lang ( Reform) Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt(parlamentaarne ülemkogu). Presi

Ühiskond
Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded
32
docx

Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded

Enamik nimetatud ametnikest kuuluvad mõnda erakonda ja on ametisse nimetatud eelkõige valitsuskoalitsioonis osalevate erakondade otsusel. Vabariigi Valitsus Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või 3 konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Vabariigi Valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. § 87. Vabariigi Valitsus -viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; -suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; -korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;

Õigusteadus
Eesti ministrid
36
pptx

Eesti ministrid

EESTI VABARIIGI VALITSUS 2015 https://valitsus.ee/ STENBOCKI MAJA - EHITATUD 1787. AASTAL KOHTUHOONEKS  Valitsuse prioriteetideks on lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine  Eesti julgeoleku tugevdamine  madalapalgaliste toimetuleku suurendamine  majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine  riigi ja kohaliku halduse reform ning ääremaastumise leevendamine ESMASED EESMÄRGID JA TEGEVUSED Eesti Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas juhib Eesti Vabariigi Valitsust alates 26. märtsist 2014. Taavi Rõivase teine valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015. aastal PEAMINISTER TAAVI RÕIVAS Arto Aas on Eesti Vabariigi riigihalduse minister alates 9.aprillist 2015. Ta kuulub Reformierakonda. RIIGIHALDUSE MINISTER ARTO AAS Urmas Kruuse on Eesti Vabariigi maaeluminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. MAAELUMINISTER URMAS KRUUSE Jürgen Ligi on Eesti V

Riigiõpetus
Võimude lahusus ja tasakaalustatus
16
docx

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded?  Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine  Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule

Ühiskond
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus
10
doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa

Ühiskond
Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus
30
doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun