KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES (0)

Q: MIKS ON KLASTIT VAJA?

Vastus leiad õppematerjalist: KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES

Q: Miks on klastit vaja?

Vastus leiad õppematerjalist: KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES

Q: Kuidas klaster sünnib?

Vastus leiad õppematerjalist: KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES

Eesti Mereakadeemia - Majandus - Majandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIKS ON KLASTIT VAJA?
Miks on klastit vaja?
Kuidas klaster sünnib?

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES. MINU KLASTER

EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED

NING MÕJU EESTI MAJANDUSELE JA SOTSIAALELULE

Sisukord

EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED 1
Sisukord 2
1.Sissejuhatus 3
2.Klastri olemus, eelised 4
3.Miks on klastit vaja? 5
4.Klastri näited. 6
6.Kasutatud allikad: 7
5.«Eesti merendusklastri tugevused ja nõrkused ning nende mõju Eesti Vabariigi majandusele ja sotsiaalelule» 8
6.Allikad: 10

Sissejuhatus

Geograafiliselt määratletavas piirkonnas ühele valdkonnale spetsialiseerunud ettevõtete ja teadusasutuste ning vajadusel kohaliku omavalitsuse kooslus, mis lähtudes ühishuvidest teeb koostööd. (idu) Klastri liikmete lähedusest (nii asukoha kui ka tegevusvaldkonna seisukohalt) tingituna on neil võimalus kasu saada erinevatest positiivsetest välismõjudest. Need välismõjud on näiteks liigipääs spetsialiseerunud tööjõule ja tarnijatele; kogemuste ja teadmiste jagamine; surve suurema tootlikkuse saavutamiseks, et püsida üha suurenevas konkurentsis; ning pidev teadmiste juurdevool tänu tihedale suhtlusele klientide ja tarnijatega. (Estonian Institute for Sustainable Development)

Klastri olemus, eelised

Kui sama või sarnase tegevusalaga ettevõtted tunnetavad vajadust ühiselt tegutseda ja see viib ühiste eesmärkide määratlemise, ühiste tegevuste kavandamise ja elluviimiseni, on tekkimas klaster. Klaster on seda elujõulisem, mida tihedam ja mitmekülgsem on selles osalevate ettevõ tete ja teiste partnerite omavaheline suhtlemine .
Klasterdumist käsitletaksegi kui ühes või mitmes sektoris tegutsevate vertikaalselt/või horisontaalselt seotud ja majanduslikku koostööd tegevate rahvusvahelise kompetentsiga kogumi teket ja arengut.
Klaster on edukas, kui konkurentsitingimustes toimib sünergiline koostöö ettevõtete endi ning ettevõtete ja haridus- ja teadusasutuste ehk teiste partnerite vahel. See tähendab, et klastriosaliste ü hised huvid kaaluvad üles konkurentsiaspekti. (Enterprise Estonia)
Klastrite eelised on tänu firmade koondatusele suur kohalik turg kaupadele ja teenustele ning hea ligipääs tarbijateni. Muidugi tulevad kasuks vähendatud transpordi ja logistikaahela kulud ning hõlpsam ja lihtsam ligipääs ressurssidele. Kliendile toob kasu kõrgem toodete ja teenuste spetsialiseerumise määr. Kõrge konkurents tekitab kõrget motivatsiooni firmade vahel, kes on ühes klastris. Suur ühe tegevusvaldkonna firmade kontsentratsioon loob eelised kvalifitseeritud ja kogenud ning just antud valdkonnas asjatundliku piisavas mahus tööjõu pakkumise. (Porter 1998)
Neli põhiomadust, mis iseloomustavad klaastrit:
Lähedus : ettevõtted peavad asuma geograafiliselt piisavalt lähestikku, et saada kasu võimalikest positiivsetest kõrvalmõjudest ning kasutada ühiseid ressursse.
Vastastikune mõju: ühe klastrisse kuuluva ettevõtte edukus aitab kaasa ka teise klastrisse kuuluvate ettevõtete edukusele.
Seosed: ettevõtted peavad jagama ühiseid ärilisi põhimõtteid, et saada kasu lähedusest ja vastastikusest mõjust.
Kriitiline hulk: klastris peab olema piisav hulk liikmeid, et nende koostoimel oleks positiivne ning tähendusrikas mõju ettevõtete tulemustikkusele. (Estonian Institute for Sustainable Development)
Klastriarendusfaasid:
Tegevused jaotuvad eesmärkide põhjal kuude peamisesse gruppi:
- uuringud ja võrgustumine (infokogumine, klastriülevaated, info levitamine, seminarid, veebilehed jne);
- poliitika (lobitöö, dialoog ettevõtete, T&A-asutuste ja avaliku sektori vahel);
- ärikoostöö ( hanked , turuinfo, eksporditurundus);
- haridus ja koolitus (erialane ja juhtimisteemaline);
- innovatsioon ja tehnoloogia ;
- klastri laiendamine (piirkonna tootemargi arendamine, välisotseinvesteeringud, inkubatsioon , ülikoolist võrsunud ehk spin-off-ettevõtted).

Miks on klastit vaja?

Strateegia väljatöötamisel lähtuvad klastri arengueesmärkidest, mis eeldavad osaliste tegevuste kaardistamist ja sellel põhinevat rollijaotust. Klaster on selgete rollijaotustega süsteem, kus muutused toimuvad vastavalt klastrisisestele vajadustele selle osalisi lisandub vajadust mööda pidevalt ning ebavajalikud suhted ja võrgustikud eralduvad klastrist.
Klasterdumine võimaldab selles osalevatel ettevõtetel tegutseda kiiremini, kokkuhoidlikumalt, uuenduslikumalt, odavamalt, paindlikumalt ja jõulisemalt.
Regiooni seisukohast võib klaster muuhulgas : parandada piirkonna mainet, parandada kapitali kättesaadavust, soodustada inimeste sisserännet, suurendada otseinvesteeringute mahtu, soodustada uute töökohtade teket, soodustada nii sektorisisest kui ka vahelist innovatsiooni.
3. Kuidas klaster sünnib?
Levinumad eesmärgid on:
ühine tellimuste täitmine, tootmise optimeerimine ja tehnoloogia soetamine;
ühine koolitus, väljaõpe ja täiendusõpe;
ühine rahastamine ja omafinantseering;
ühine turundus/ eksport ;

Klastri näited.

Kasutatud allikad:

1. http://www.move-it.eu/et/mis-on-klaster (Estonian Institute for Sustainable Development)
2. Michael E. Porter- From the November-December 1998 Issue
3. http://rudus.ee/graniitkillustik/meretransport/ ( Ruudus )
http://idu.ee/kasitooettevotete-klaster/mis-on-klaster/ (Eesti Elukutseliste Käsitöömeistrite Liit)
4. http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/arendamine/klastrid/klastrite_ylevaade.pdf (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)

«Eesti merendusklastri tugevused ja nõrkused ning nende mõju Eesti Vabariigi majandusele ja sotsiaalelule»

Küsimused, mis on seotud majandusklastritega, nende olemustega aktualiseerub kui riigi, kui ka lokaalsemal tasanditel. Püüd merendusega seotud klastri või klastrite modelleerimiseks
ja analüüsiks on selle trendi loogiline väljendus. Klastrikontseptsioonides ja
klastrite analüüsimise meetodites valitseb suur käsitluste mitmekesisus .(Merenduse klaastriuuring, 2015)
Üldisemal tasandil võib defineerida klastrit nagu geograafiliselt lähestikku paiknevate sarnast või lähedast toodet või teenust pakkuvate ettevõtete ja institutsioonide kooslus, mille liikmed teevad koostööd. ( Ibid .,2015)
Klastrianalüüs aitab liigendada erinevaid andmeid gruppidesse, mis omavad tähendust või on analüüsi eesmärgi täitmiseks olulised. Seega määrab klastri mudeli valiku
ja liigenduse uuringu eesmärk – mudel peab olema uuringu eesmärgi täitmise seisukohalt võimalikult tähenduslik ja optimaalne (Ibid.,2015)
Üldistatult võib eristada kolme identifikaatorit, mis võivad viidata klastri eksisteerimisele majandusruumis (Ibid.,2015):
1. Mahu- indikaator ehk mingi majandussektori suhteliselt kõrge esindatus piirkonnas viitab koondumis-tüüpi klastri eksisteerimisele.
2. Koostöö-indikaator ehk erialaliitude ja klastriinitsiatiivide olemasolu piirkonnas viitab võrgustik-tüüpi klastri eksisteerimisele.
3. Ressursi-indikaator ehk mingi ühisnimetaja olemasolu piirkonnas, olgu selleks loodusvarad , infrastruktuur, geograafiline asukoht või teadus-arendustegevus mingis valdkonnas viitab väärtusahela põhise klastri eksisteerimisele, mis on selle ressursi ümber välja kujunenud.
Tuleb silmas pidada, et ükski indikaator ei anna otseselt informatsiooni võimaliku klastri peamise tunnuse – klastri ettevõtete vaheliste majandustehingute intensiivsuse kohta. Indikaatoreid saab seega kasutada vaid analüüsi alguspunktina, lähtekohana klastrite identifitseerimisel. (Ibid.,2015)
Eesti merendusklastri alamklastrid on valitud vastavalt üldlevinud merendusklastri jaotuselening samas arvestades Eesti omapära. Eesti merendusklastri alustalad paneb paika avaliksektor. Seal tehtavad otsused ja regulatsioonid mõjutavad kogu majandust ja ettevõtlust ning seetõttu määrab see ka Eesti merendusklastri võimalikkuse ja olemuse. (Ibid.,2015)
Euroopa Komisjon on määratlenud Euroopa merendusklastri liigenduse oma töödokumendis „Maritime Cluster “, mis on aluseks võetud ka Eestiriikliku merenduse arengukava koostamisel. (Ibid., 2015)
Eesti merendusklastri tugevused (Eesti Merenduspoliitika 2012-2020):
1.Head looduslikud tingimused
2.Soodne geograafiline asukoht
3. Seotus Euraasia raudtee ja kaubavõrguga
Eesti merendusklastri nõrkused (Ibid.,2015):
Väikesadamate infrastruktuuri seisukord.
Merendusalase riigihalduse võimekuse mittevastavus meremajanduse potentsiaalile.
Transiitkaupade ühekülgsus ja kaubavoogude tasakaalustamatus.
Rääkides mingist Eesti klastrist toetume me intuitiivsele arusaamale, et sinna kuuluvad sektorid , allsektorid ja ettevõtted asuvad Eestis ning “töötavad kokku”, võimendavad üksteist nimelt Eesti territooriumil. Näiteks Eesti sadamate puhul on esmajärgulise tähtsusega nende külastamistihedus teiste riikide, mitte Eesti ettevõtetele kuuluvate kaubalaevade poolt. Teisest küljest, formaalselt merendusklastrisse kuuluvad Eesti meretranspordi või kalapüügifirmad või laevaremonditehased võivad opereerida kaugel väljaspool Eesti territooriumi, näiteks Soome ja Rootsi vahel, Leedus või Aafrikas. (Merenduse klastriuuring, 2015)

Allikad:

1. Merenduse klaastriuuring, 2011 [WWW]
http://www.ttu.ee/public/m/mereakadeemia/dokumendid/ematak/Merenduse_klasteruuring.pdf
2. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Eesti merenduspoliitika 2012-2020,2015 [WWW] https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 4 allalaadimist

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES #1

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES #2

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES #3

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES #4

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES #5

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES #6

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES #7

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES #8

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES #9

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Polineisha Õppematerjali autor

KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES. MINU KLASTER
EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED
NING MÕJU EESTI MAJANDUSELE JA SOTSIAALELULE

KLASTRI OLEMUS klaster

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus;

Tehnoökoloogia

1072

pdf

Logistika õpik

Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones

Logistika alused