Isikud (0)

Eraõiguse – reguleerib üksikisikute ja üksikisiku ning avaliku võimu vahelisi suhteid. Üldosaks on tsiviilõigus, mis korraldab üldiseid õigussuhteid isikute vahel. T/õ pm. on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. T/õst isel. lepinguvabadus ehk „kõik mis ei ole keelatud on lubatud“. Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja)
Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa : võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus.
Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul. avalikku haldust teostavate org.de moodustumist ja funktsioneerimist. Avalik õigus: Alluvussuhted, kuid teostatakse avalikku võimu. Eraõiguses võimu teostamist ei toimu. Avalik õigus: Karistusseadustik , riigiõigus, finantsõigus, rahvusvahelineõigus, haldusõigus, majandusõigus.Isel. arusaam: „kõik mis ei ole õigusaktided lubatud on keelatud“. Riigiametnike ja asutuste pädevus on rangelt reguleeritud. Ül. mis nende pädevusse ei kuulu ei ole õigust täita.
Tsiviilõiguse kogu C.I.C
Dispositiivsuse pm – subjektidel on õigus teisiti kokku leppida, kui seadus on ette näinud. Disp. Piiramine on erandiks. Nt juhul kui kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega.
TÕ subjektid on f. ja j.isikud.
JURIIDILINE ISIK
Juriidilise isiku tunnused:
Täielik õigusvõime
Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu
Eraldatus oma liikmetest
Iseseisev varaline vastutus
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiliste isikute abil on võimalik ellu viia eesmärke, mis ületavad üksikisiku võimalusi ja võimeid.
Juriidiline isik on kas Eraõiguslik v Avalik-õiguslik.
Kolme kategooriasse liigitatakse tegevuse eesmärgil:
1)äriühingud ja tulundusühingud2)Sihtasutused(pole liikmeid, on loodud vara kaitsmiseks või kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.3)Mittetulundusühing(isikute vabatahtlikud ühendused, ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine)
Olla saab vaid selliseid jur. isik. mis on seaduses loetletud.Eraõigusliku jur. isiku õigusvõime tekib reg. kandmisel .Ei oma teovõimet.Aõiguslikud jur. isikud täidavad vahetult või kaudselt riigihalduse ülesandeid.Nendeks on 1) riik 2) kohaliku omavalitsuse üksus 3) muud jur. isik. loodud avalikes huvides ja seaduse alusel.Asutatud nende kohta käiva seaduse alusel. Õigusvõime tekib ja lõpeb seaduses sätestatud ajast.Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Riigiasutused , riik. ametid ja kohtud pole jur. isikud.
Jur. isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib kanda kõiki ts. õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimestele. Jur. isikud saavad oma teovõimet realiseerida ainult esindajate kaudu. Esindajaks loetakse jur. isiku juhatust v seda asendavat organit. Saab ka volitada üht või mitut enda hulgast tehingute tegemiseks.
Asukoht on juhatuse v asendava organi asukoht. Täis, usalduseü. on koht kus ühingut juhitakse v kus ta tegutseb.Tegevuskoht on püsiva ja kestva maj.tegevuse koht.Asutamiseks vaj. dokumendid : asutamisleping ja põhikiri. Täis ja usaldusü. – ühinguleping. Sihtasutus – asutamisotsus .Täism usaldus ja mittetulunduse asutamiseks peab olema väh. 2 osanikku. Ühistu alustamiseks 3 isikut.Riik ega kohalik omavalitsus ei saa olla täis ega usaldusü. täisosanikuks.
Eraõ. jur. isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Juhtorgan on juhatus ja olemasolul ka nõukogu. Tema pädevus nähakse ette seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Ei või üle anda muule organile v isikule.Avalikõ- organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega.
Jur. isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda. Kui seadusest ei tulene teisiti.Juhatuse liikmeks vb üksned teovõimeline isik. Jur isiku juhtorgani liikme vastu esitava nõudse aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.
Hääle andmise tühisuse v antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui tühised v tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust v otsuse sisu.
Jur. isiku lõpetamine
1)vabatahtlikult 2) sundlõpetamine
Vabatahtliku lõp. Otsuse võtab vastu jur. isiku kõrgeim organ. Põhjused nt: Huvi kaotamine, majanduslikud põhjused, eesmärgi täitmine.
Alused on järgmised:

üldkoosoleku v muu pädeva organi otsusega

isiku, organi v asutuse otsusega, kellel on õigus lõpetada jur. isik.

põhikirjas, seaduse, ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel

võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses

tähtaja möödumisel(kui on asut. Tähtajaliselt)

kohtumäärusega pankrotimenetluse korral

kohtuotsusega sundlõpetamise kohta

muul pkirja, seaduse v ühingulepinguga ettenähtud alusel
Sundlõpetamine, kui tegevuses on toimunud midag seadusevastast või on muid aluseid tema tegevuse lõpetamiseks Jur. isik lõpetatakse kohtuotsusega siseministri v selles seadusega õigustatud isiku v asutuse nõudel siis kui:

jur. isiku eesmärk v tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra v heade kommetega.

Asutamisel on oluliselt rikutud seadust

Ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele

Põhikiri vastuolus seadusega

Juhatuse volitused on lõppenud juba 2 aastat ja uut juhatust pole valitud

Muu seaduses sätestatud alus
Peale otsuse vastu võtmist järgmine etapp on likvideerimine. Mis lõppeb jur. isiku reg. kustutamisega. Siis loetakse jur. isik lõppenuks.
Eesmärk on korrastatult lõpetada jur. isiku tegevus.
3 tüüpi küsimusi lahendatakse:
1) võlgnikelt nõutakse võlad sisse
2) tasutakse oma võlausaldajatele
3)järelejäänud vara jagatasje õigustatud isikute vahel
Likvideerijad määratakse reegline juhatusest v .... . Arvukus sõltub jur. isiku suurusest ja lahendamist vajavate küsimuste hulgast.Vabatahtliku lõpetamise korral määrab jur. isik ise likvideerijad, sundl. Korral kohus.
Livk. Lõppevad juhatuse v.. organi volitused. Likvidejad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. Likv ajal esindavad jur. isikut likvideerijad. Kui neid on mitu siis nad saavad esinada vaid ühiselt. Kui likv.jad pole määratudk kohtu poolt võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid.
Likv peetakse silmas ka võlausaldajate huve. Livk tuleb teada anda neile, et nad saaksid esitada omapoolsed nõuded. Nii avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kui ka saata teade. Jur. isiku nimele tuleb lisada likvideerimisel.
Alles jäänud vara jagatakse 6 kuu möödumisel likv. Avaldamisest selleks õigustatud isikutele.
Sundlõp. Korral jääb allesjäänud vara riigile.
Kui võlausaldaja pole nõuet esitanud , hoiustatakse talle kuuluv vara.
Kui ei jätku varast, et katta võlaus. Nõuded siis tulev esitada viivitamata pankrotiavaldus
Ja pärast kõigi nende nõuete täitmist esitatakse avaldus. Et kustutada jur. isik registrist. Dokumendid antakse hoiule likvideerijale 10 aastaks.
Jur. isiku jagunemine, ühinemine ja ümberkujundamise on lubnatud vaid seaduses juhtudel ja korras.
FÜÜSILINE ISIK
Isikuteks on inimesed. Tähtsus on kahel võimel- õigusvõimel ja teovõimel. Õigusvõime on võime olla õ/k kandja. See on igal inimesel, algab sünniga ja lõppeb surmaga või surnuks tunnistamisega. Õigusvõime sisu tuleneb põhiseadusest.

• Õigus elule
  
• Kellegi au ega head nime ei tohi teotada
  
• Õigus vabale eneseteostusele
  
• Eesti kodanikel vabadus tegeleda ettevõtlusega
  
• Õigus eraelu puutumatusele
  
• Õigus omandile, see on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omaniku õigusi saab kitsendada üksned seadusega.
  
• Kodu on puutumatu
  
• Õigus vabalt liikuda ja elukohta valida
  

Teovõime on isiku võime teha kehtivaid tehinguid . Tsiviilteovõime on võime oma tegevusega omandada tsiviilõ/k ja vastutada iseseisvalt oma tegude eest.
Isik on kas teovõimeline v piiratud teovõimega.
Teovõimeline tegutsemine on teha kehtivaid tahteavaldusi , neid vastu võtta ja õigussuhetes seeeläbi tegutseda. 2 TINGIMUST olemaks teovõimeline

Täisealine. Loetakse 18 aastaseks saanud isikut. Kohtu kaudu võib taodelda ka teovõime laiendamist, seadusliku esindaja nõusolekul. Sellisel juhul otsustab kohus, milliseid teginguid võib alaealine teha iseseisvalt. Ilma esindaja nõusolekuta võib ka kohus seda teha, kui kohus leiab, et laiendamata jätmine on vastuolus alaealise huvidega . Kohus võib mõjuvatel põhjustel ka selle tühistada.

Vaimselt terve, ehk inimene peab olema suuteline on oma tegude eest vastutama. Piiratud teovõimega inimesed on alaealised, mingi psüühikahäirega isikud, kes ei suuda oma tegudest aru saada. Eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud.
Nad saavad kehtivaid tehinguid teha oma esindaja nõusolekul. Täisealise isiku p. Tv. Mõjutab isikute tehingute kehtivust üksnes selles ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada v neid juhtida.
Teadmata kadunud:
Loetakse isik, kellle elus oleku v surna kohta puuduvad andmed sellise aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on kahtlusi tema elusoleku suhtes.
Sellisel juhul määratakse tema varadele hooldaja . Temal on siis õigus esinada kadunud isikut tehingute tegemisel ja teistes õigustoimingutes. Võib ka enne hooldajaks määramist tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist nõuda. Pärast isiku välja ilmumist peab ta talle aru andma. Kui leitakse surnuna v kuulutatakse surnuks tuleb vara valitsejal anda aru pärijatele.
Surnuks tunnistamine – kui meil on alust arvata, et inimene on surnud aga pole leitud surnukeha . 1)Isik tunnistatakse surnuks kui pole 5 aasta jooksul andmeid. Et ta on elus. Surmaajaks loetakse viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimene päev. 2) Kui isik jäi teadmata kadunuks õnnetusjuhtumi tagajärjel. Tunnistatakse surnuks 6 kuud peale kadunuks jäämist. 3) söjategevusega seoses, kui 2 aasta jooksul peale sõjategevuse lõpetamist pole tema elusoleku kohta andmeid.
Vaimne seisund – 2 par.
Esimene on delikaatne inform . Perekond peab teostama järelvalvet abivajava perekonnaliikme eest. Peavad teadma, millal on võimetu midagi tegema ja millal võimeline.
Teine on avalik info. Määratakse eestkostja Nt kui tal on vara ja sellega kaasnevad kohustused.