A 1.*Eesti kaotas iseseisvust*eesti läks NSVL mõju alla 2.*abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk .Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL -
teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid.
1940 suvel jahenesid jrsult Eesti ja Moskva suhted- prdepunkt toimus 1940.aasta 16.06, mil Moskva nudis Eestilt valitsuse vljavahetust ja Punaarmee lubamist riigi territooriumile. 17.06.1940 kirjutas J.Laidoner alla Narva diktaadile (20 000 punaarmeelast). 1940 JUUNIPRE: 21.06 toimus Vabaduse vljakul Moskva poolt organiseeritud miiting, kus nuti valitsuse tagasiastumist niing uue moodustamist. Samal htul moodustati "juunivalitsus" mida juhtis peaminister J.Vares. Algas puhastus Eesti riigiaparaadis, kus thtsad ametikohad lksid jrk-jrgult le kommunistidele. Organisatsioonide sulgemine (Isamaa ja Kaitseliit jne), lubatud oli ainult Eestimaa Kommunistlik Partei. EESTI INKORPOREERIMINE: Juulis saadeti riigikogu laiali ning kuulutati vlja Riigivolikogu ennethtaegsed valimised. Hletada sai ainult Eesti Ttava Rahva Liidu kandidaatide poolt(nad said 92,9% inimeste hled). Juuli lpus nimetas Riigivolikogu uus koosseis Eesti Vabariigi mber Eesti Nukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 6
piiratud. Eesti nõustus ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood. Järgmise sammuna saadeti Moskvast Eestisse uue valitsuse nimekiri, mis koosnes eesti kommunistidest. Valitsuse asendamise kiirendamiseks hakati korraldama meeleavaldusi. Miitingu survel nimetas president Konstantin Päts uue valitsuse ametisse. Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal. Põranda alt tuli välja endine EKP, kes riigipöördes erilist osa ei mänginud. Keelati teistel erakondadel tegutseda, keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. Algselt oli uuel valitsusel palju toetajaid, eriti tööliste, maatameeste ja pahempoolse intelligentsi seas. Oli ka lihtsalt kaasajooksikuid ja ärahirmutatuid. Enamik rahvas vaatas toimuvat passiivselt pealt või oli selle vastu. Samal ajal tegi K. Päts koostööd uue valitsusega, allkirjastades uusi otsuseid
kirjutas president Päts alla otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Põhjalikud muutused algasid juuli alguses, kui saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised.Moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, kus oli ainult üks kandidaat ja tulemusi võltsiti.21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal.Eestimaa Kommunistlik Partei oli ainus legaalne erakond, teistel erakondadel keelati tegutseda.Algselt oli uuel valitsusel palju toetajaid, eriti tööliste seas. Enamik rahvast vaatas toimuvat passiivselt pealt või oli selle vastu. Kuna president kutsus rahvast üles lojaalsusele uue valitsuse suhtes, siis paljud ametnikud, diplomaadid ja lihtkodanikud asusid koostööle uue valitsusega.
Sirk - Uus põhiseadus kukkus 2x rahvahääletusel läbi - 1933 augustis üleriigline kaitseseisukord - kolmas põhiseadus ( EVKL-i oma) sai kindlalt rahva poolt vastu võetud - Moodustati üleminekuaja valitus eesotsas Pätsiga - 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti - Üleriigiline Kaitseseisukord - Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks
03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud)
ja algas üleminekuaeg. Vaikiv ajastu: periood Eesti ajaloos 1934-1938(tegelikult 1940), 12.03.1934 K.Pätsi ja J.Laidoneri korraldatud riigipööre.põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6- kuuline kaitseseisukord(pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine. algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine.Riigikogu ja riigivanema vlimised lükati edasi. Puhastus riigiaparaadis. Riigikogu sisuline laialisaatmine 02.10.1934.Peaministriks määrati Kaarel Einpalu. Sõnavabaduse piiramise dekreet detsembris 1934-loodi Riiklik Propagandatalitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus-loodi kutsekojad ja ühingud nt.Isamaaliit(ainupartei), opositsiooni koondumine Tartusse-Tartu vaim, 8.12.1935 vapside riigipöörde katse. Olukorra normaliseerumine.uue põhiseaduse koostamine.1937 kutsuti kokku Rahvuskogu.Veebruaris 1938.valiti Riigivolikogu.
organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga ning Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas
- valimisvõitluse käigus vapside populaarsus kasvab, samal ajal maj. olukord stabiliseerub - 1934.a. 12.märtsi riigipööre- Riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner teostavad sõjaväe abil riigipöörde, et ennetada vapside võitu valimistel - kehtestatakse üleriigiline kaitseseisukord, vapside organisatsioonid suletakse, valimised lükatakse edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusega läks seadusandlik tegevus valitsuse kätte ( riigivanema dekreedid) Algab vaikiv ajastu. VAIKIV AJASTU 12.märts 1934a. riigipööre - üleriigiline kaitseseisukord - siseminister Einbund (Eenpalu) - september- kaitseseisukorra pikendamine aasta võrra= valimiste edasilükkumine - Riigikogu kritiseerib valitsust- Einbund kuulutab 2.okt. istungjärgu
Ametlikult oli tema ametinimetus NSVLSDV sõpruse maja direktor. Putini enda sõnul tegeles ta informatsiooni kogumisega poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase (NATO) plaanide kohta. Putin: ,,Tavaline luuretegevus: teabeallikate värbamine, teabe saamine, selle töötlus ja keskusse saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi välisministeeriumis, kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon desarmeerimisläbirääkimistel." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust Stasi oma ning Lääne-Saksamaa vastuluurele oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu
-Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner. -Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. -Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni ning Päts ei tahtnud vapse valitsuse juurde lasta. Päts arvas, et Eesti riik on haige ja tema teab, kuidas seda parandada. -Vapside juhid arreteeriti, toetajad vallandati riiklikelt ametikohtadelt. -Toimus puhastustöö riigiaparaadis. 8. Vaikiv ajastu -1934 a. Päts ja Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. -K.Einbund määrati siseministriks ning peaministri asetäitjaks. -Valimised lükati edasi ning senised valimistoimingud tühistati. *Riigikogu ei kutsutud enam kokku, ent ei saadetud ka laiali vaid n-ö ''vaikiv ajastu'', hakati sisse tooma autoritaarset valitsuskorda. *Erakondade keelustamine-nende asemele Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. *Loodi kutsekodasi, millegi taheti ära hoida streike.
Hiina Rahvavabariik. 1989 purustati Pekingis dem. liikumine Taevase Rahu väljakul relva jõul. 1997 tagastati Hiinale Hong Kong. Hiina lipp Hiina vapp Valitsemine Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgeim seadusandja. Valitsemine jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Ainult need, kes olid eksamid edukalt sooritanud, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigiaparaadis. Keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadsuandliku kogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud. Elanikkond jagunes varanduse ning tegevuse järgi paljudeks ühiskondlikeks gruppideks: kaupmehed, käsitöölised, talupojad jne. Igal külal oli kohalikest meestest koosnev omavalitsus, mis lahendas kohalikke asju, ilma riigi sekkumiseta. Ühiskond Hiina on maailma suurima rahvaarvuga riik Hiina perekond patriarhaalne.Põhimõtted:
rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Parlament puhkusele ◦ 2. okt vaikivasse olekusse Puhastus riigiaparaadis Tsensuur Riiklik Propaganda Talitus Erakonnad keelati Isamaaliit Kutsekojad 8. dets 1935 vapside plaanitud riigipööre Tartu vaim 1937 Rahvuskogu 1. jaan 1938 uus põhiseadus ◦ president ◦ Riigikogu Riigivolikogu 80 Riiginõukogu 40 veebr Riigivolikogu valimised ◦ Rahvarinne 24. apr Päts presidendiks Riiklik sekkumine Tööstuse kasv Ekspordi kasv
võimu ülevõtmist. 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 toimus Vabadussõda kus eestalsed kindlustasid Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriiki 20 aasta jooksul. 1920 - 1934 aastail oli Eestis Vaikiv ajastu. Vabariigis valitses demokraatlik parlamentaarne riigikord. 1934 a. toimus riigipööre: Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, arreteeriti vapside liidreid, Keelustati nende organisatsioon, alustati puhastust riigiaparaadis. Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Vaikivaks ajastuks nimetataksi perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud. 28. septembrul 1939 a. suruti Eesti peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn.baaside lepingu. Leping sisaldas vastastikuse abistamise pakti, Eesti pidi loovutama oma territooriumi alasid NSVL sõjaväebaasidele ning sisse lubama 25 000 mehisele väekoondise. Eestis algas seega nn
okupatsioonivõimude käskude-korraldustega. Kes oli Hjalmar Mäe? Eesti Omavalitsuse eesotsas olnud kunagine vabadussõjalaste propagandajuht, eesti kollaborant. Kollaborant okupantidega koostööd teinud isik. Eesti Rahva Ühisabi suure panuse majanduse taastamisse andnud ühendus, mille peaülesandeks oli sõjas kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine. Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni! *Nõukogude okupatsiooni ajal algas puhastus riigiaparaadis, Saksa okupatsiooni ajal nii ulatuslikult seda ette ei võetud. *Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid ulatuslikud arreteerimised ja massiküüditamine, Saksa okupatsiooni ajal hukati koonduslaagrites nõukogude sõjavange ning juute. *Majanduse poolest olid okupatsioonid suhteliselt sarnased, tehti eri valdkondade reforme majanduse taastamiseks, kuid elatustase oli siiski väga madal. *Saksa okupatsiooni ajal olid eestlased
Zhouyi põhitekstis on enim puudutatud junzi'd valitseva suguvõsa järeltulijat, sõna sõnalt valitsevat tarka (järeltulijat), kellele see tekst kirjutatud ongi. Sõna sai hiljem konfutsianismis inimideaali ehk täpsemalt õpetlaslikku ideaali märkiva tähenduse (täiuslik inimene, suursugune inimene). Linnart Mälli tõlkes õilis. Seda õpetlastele ja haritlastele, kelle kutsumuseks oli olla ametnik uues Hani dünastia aegses haritlaste ideaale kandvas riigiaparaadis. Pärimuse tarkust edastavate, kokkuvõtvate, väljendavate ja kirjapanejate õpetatute nimedes hakati kasutama liidet zi. Konfutsius, kes olevat kolmed Yijingi nahkpaelad räbalateks lugenud, lausub "Lunys" VII.17 "Saaksin aastaid juurde, viiskümmend uuriksin "Muutuste raamatut", saaksin lahti suurtest puudustest." Wen tähendas ka mustrit, mis tekib lõimele läbi koe kudumise. Lõimeraamatuid kutsuti jing'ideks (kaanonid) ja neid kommenteerivaid koeraamatuid wei'deks (apokrüüfid)
katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Brežnevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tšehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tšehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini – hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. 7. Karotamm, Käbin, Vaino Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai
Lõp-penud sajand hiilgab sõdade, tapmiste ja vaenulikkusega. Nüüd, 20. sajandi lõpus tundub, et eestlased ei armasta oma rahvast ega hinda oma maad. Minu illusioon tulevikuühiskonnast olekski selline, kus Maad asustaks üks rahvas ning ei oleks mingeid piire, seetõttu puuduks ka vajadus nende pärast sõdida. Oleks säilinud erinevad kombed ja keeled, kuid suhtlemise hõlbustamiseks võiks olla üks ülemaailmne keel." "Rahvas on väike mutrike riigiaparaadis. Kuid paistab, et Eestis ei ole jõutud niikaugele, et riik teeniks rahvast, mitte vastupidi, nagu hetkeolukord näitab. Selline eluolu meenutab küll rohkem mingisugust mängu, kus rahvas on ühel poolel ja riik oma ministritega teisel poolel. Ning pidevalt käib võitlus selle üle, kumb kumma raha endale saab. Vene ajal oli vähemalt see hea, et riigis valitses tugev kord (hirm), mida keegi ei julgenud rikkuda. Praegusel ajal on
Sotsialistlik Tööliste Partei) Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde *Vahistati u 400 vabadussõdalast ja suleti nende organisatsioonid(väidetav v õimuhaaramiskatse ja ,,Eesti rahva vaimne haigus" propagandast) *Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku) *Keelustati poliitilised erakonnad nende asemele loodi Isamaliit(ainupartei) *Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur
Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu- ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvatiühiskonna keskihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik eesotsas õukonnaakadeemiaga ja kehtestati riiklike eksamite süsteem. Ainult need, kes olid eksamid edukalt sooritanud, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigiaparaadis. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas kõige ülematest ja usaldusväärsematest ametnikest koosnev seadusandlik kodu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Eunuhhide esialgne ülesanne oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eesti. Lähedaste sidemete tõttu keisri perekonnaga said mitmed neist riigipoliitika olulisteks mõjutajateks. Riigielu valdkondade korraldamisega, st ametnike
ringile. Seetõttu nim neid ka individuaalsemateks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme , vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikutkonkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid.nt kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasuatamise vüi armuandmise otsused jne. 5)ja6) Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel. (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid).
annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel. (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid)
huvist/üksikisisku huvist), subjektiteooria (vähemalt üks subjekt on riik/mõlemad eraõiguslikud isikud) ja suhteteooria. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Õigusakt - Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Hierarhia - Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Igal riigiorganil on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest sõltuvalt on õigusaktid hierarhiliselt ära jagatud. Iga madalam aste peab olema kõrgematega vastavalt kooskõlas. Seadus on kõrgeima juriidilise jõuga aste. 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on normatiivi akt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletus)
Nõukogude saatkonnas pandi kokku Eesti uue, Moskvast täielikult sõltuva valitsuse nimekiri, mille eesotsas oli luuletajast naistearst ja Vabadusristi kavaler Johannes Vares-Barbarus. Valitsuse asendamise kiirendamiseks korraldati 21. juunil Tallinnas ja teistes linnades meeleavaldusi. Suurim neist toimus Tallinnas, mille survel nimetas president K. Päts uue valitsuse ametisse. ANNEKSIOON Kohe „juunipöörde“ järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes, jm. Teistel erakondadel peale EKP tegutseda ei lastud. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. 1940. a suvel uute võimudega kaasaläinuid ja hiljem EKP-sse astunuid kutsutakse „juunikommunistideks“. Juuli alul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL), teistsuguse meelsusega poliitikutel valimistel kaasa lüüa ei lastud.
(kohtunikuemsamit sooritamata) (Kiris 2009). Kohtunikueksam koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik osa seisneb kohtulahendite koostamises etteantud kohtuasja materjalide põhjal, seejuures on lubatud kasutada kõiki õigusakte ning kohtulahendite avalikuks kasutamiseks mõeldud andmebaase. Kohtunikueksami suulises osas vastavad kohtuniku kohale kandideerijad küsimustele kohtumenetlustest ja menetluse juhtimisest, küsimustele, mis keskenduvad kohtuniku ja kohtu positsioonile riigiaparaadis ning ühiskonnas tervikuna, sealhulgas kohtunikueetika ja -filosoofia ning ametialase sõltumatuse tagamise probleemidele. Küsimused võivad puudutada ka eelnevalt testitud õigusharusid ning õiguse üldküsimusi. Kohtunikueksami kirjalikus ja suulises osas on maksimaalne võimalik hinne 10 punkti (Riigikohus). Kohtunikukanditaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu täiesti salajastele riigisaladustele
*Castro au jee Praha kevad 1968 Tsehhoslovakkia, VLO *Tsehhoslovakkia soov *ülestõus suruti veriselt maha riikide väed ehitada üles inimnäoline *õmberkorraldused tühistatti sotsialism(kaotati tsensuur, *partei ja riigiaparaadis viidi lubati väikeettevõtted jne.) läbi põhjalik puhastus *toimusid massilised arreteerimised *töötati välja Breznevi
Autonoomia eriliigid: 1) Personaalne autonoomia – tegemist on juhul, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, mis võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös (näiteks Austria, Ungari). 2) Korporatiivne autonoomia – seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis. Selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad peavad aga oskama selle koosluse keelt ja olmet, kuna selles keeles toimub nii kohtupidamine kui ka õppetöö koolis. 3) Territoriaalne autonoomia - esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. 4) Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone ja teisi moodustisi.
Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis. Vaikiv ajastu algab K. Päts ja J. Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Ta kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitilise kursi määramisel. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur
korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel). Riigiaparaat riigiorganite rangelt korrastatud süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. On iga riigi tähtsaimaks koostisosaks ja riigi kehastuseks, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on üõhelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiaparaadis on täpselt määratud iga üksikorgani õiguslik seisusnd(tema pädevus) ja koht teiste organite seas, seetõttu toimib iga riigiorgan riigiaparaadi ja riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. Riigiorgan riigiaparaadi struktuurne elemen, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: 1) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu;
finantskapital. Monopolide ja finantskapitali kasv viis selleni, et väike rühm kapitalimagnaate muutus imperialistlike maade kogu majanduse valitsejaks. 1915. a. kuulus 60% USA rikkustest vaid 2%-le elanikkonnast. Valitsedes majanduselus, laiendasid finants-ja tööstusjuhid oma võimu ka poliitilisele elule. Nad avaldasid survet ja suunasid parlamentide ning kogu riigiaparaadi kõigi lülide tegevust. Monopolide esindajad asusid tihti ise juhtivatele kohtadele riigiaparaadis. Sellist nähtust nimetatakse finantsoligarhiaks. Ameerika ühiskonna põhiprobleemiks kujuneski trustide vägivald. Suur hulk kirjanikke ja ajakirjanikke ründas truste, tuues päevavalgele mitmesuguseid kuritarvitusi. 1901. a. sai Ameerika presidendiks Vabariikliku Partei kandidaat Theodore Roosevelt. Tema soosis igati monopolide tegevust, kuigi sõnades lubas ta nende üle rakendada kontrolli. Näiteks likvideeriti Rockefelleri trust, kuid kõik ta üksteist
tööstusriik (NSVL ja SDV järel) b) uueks parteijuhiks Antonin Novotny (1953-68): tugines endiselt sotsialismi nõukogude mudelile + isikukultus nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni c) Praha kevad 1968: uueks parteijuhiks Alexander Dubcek inimnäoline sotsialism VLO tankid surusid reformipüüdlused maha A. Dubcek d) Gustav Husak uus parteiliider alates 1969: Moskva kuulekas käsutäitja alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis 8.Hiina RV a) Kommunistliku Hiina tekkimine: pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile 1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV KP esimeheks Mao Zedong Hiina viimine suuriigiks juhtivaks riiklik sektor + industrialiseerimine ja kollektiviseerimine b) Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist
kuulutamata rahva seas pahameelt põhjustanud seadused, sõltumata sellest, kas need on põhiseaduse vastased või mitte. Vabariigi Presidendi ülesanded ja õigused ei ole põhiseaduses üks-üheselt välja toodud, pigem varustab põhiseadus presidenti üldiste juhistega. See vaieldavus teeb Vabariigi Presidendist ühe huvitavaima ja vastuolulisima institutsiooni Eesti riigielus. Vabariigi Presidendi institutsioon Vabariigi Presidendi institutsiooni asend pole Eesti riigiaparaadis olnud ajalooliselt ühesugune, tema võimupiire on Eesti Vabariigi ajaloo jooksul mitmel 6 korral muudetud. Eesti esimese, 1920. aasta põhiseaduse koostamisel järgiti eelkõige parlamentaarse riigi mudelit. Riigipead kui eraldi institutsiooni toona ette ei nähtudki — riiki esindasid Riigikogu esimees ning valitsusjuhiks olnud riigivanem. Eesti hilisem, 1938. aasta põhiseadus kaldus aga ka rahvusvahelises
Nõuti J. Uluotsa valitsuse tagasiastumist ja uue kabineti moodustamist. Uus valitsus. 21. juuni õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, kuhu kuulusid pahemoolsed tegelased ja opositsioonilised haritlased. Peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks ajalooprofessor Hans Kruus, haridusministriks Johannes Semper, sise-, sotsiaal- ja põllutööministriteks senised Riigivolikogu liikmed. Kohe pärast juunipööret algas puhastus riigiaparaadis. See tabas esmasjärjekorras ministeeriumide kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhtkonda, maavanemaid ja linnapeasid. Seejuures läksid võtmepositisoonid järk-järgult kommunistide kätte. Suleti mitmeid organisatsioonid (Isamaaliit, Kaitseliit, kutsekojad), ainsaks poliitiliseks organisatsiooniks oli EKP, seni veel formaalselt iseseisev. Anneksioon. Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja ennetähtaegsed valimised, kusjuures
○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: ● Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra; ● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi; ● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus;
Väljaspool baasidelepingut lubati Eesti siseasjadesse mitte sekkuda, ent 1940 aasta juunis ületas piiri 80 000 punaväelast ning algas Nõukogude okupatsioon. I Nõukogude okupatsioon 1940-1941 NSVL esindajaks saadeti tallinna Andreid Zdanov, kes organiseeris siin nõukogumeelseid meeleavaldusi, nõudes valitsuse asendamist. See tipnes juunipöördega, kus moodustati uus valitsus opositsioonilistest haritlastest ning peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus. Algas puhastus riigiaparaadis, mis puudutas kõrgemaid ametnikke, ministreid, sõjaväe- ja julgeolekuorganite juhtkonda. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Varsti kuulutati ainsaks lubatud organisatsiooniks EKP. Juuli alguses kuulutati välja valimised, kusjuures seati üles ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ning ei põlatud ka tulemuste võltsimist. Niiviisi moodustatud Riigivolikogu nimetas oma esimesel istungil Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ning 6
nende infrastruktuuride kadumisega võib tekkida ühiskondlik kollaps Avalik juhtimine Turuhälve on sama normaalne nähe nagu ka turg ise. Turg võib panna paika tootmisstruktuurid, kuid tarbimisstruktuure ta paikka ei pane (seejuures on olulised sotsiaalsed vajadused ja tõekspidamised). MEETMED KONKURENTSI SUURENDAMISEKS RIIGIAPARAADIS 1) Teenuse tasuliseks muutmine · sümboolne tasu (arsti visiiditasu) ei muuda otseselt teenuseid efektiivsemaks, kuid annab tarbijale võimaluse nõuda teenuse kvaliteedi tõstmist, tarbija saab sekkuda organisatsioonilisse külge; · maksustamine piirab ületarbimist; · nõudluse ja suhtelise hinnataseme välja selgitamine. 2) Riigi põhivahendite väljarentimine erasektorile · riigiasutuste eelarve koostamisel ei arvestata, kuidas ta kasutab ruumi. 3) Vautser
funktsioon on õigusaktidega kindlaksmääratud ning mille kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. Riigiorgan liigendub struktuuriüksusteks, kus töötavad riigiteenistujad. Neid liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinumaks on liigitamine võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandlik (kõrgeimaks ja kohalikuks), täidesaatev (keskhaldus- ja kohalik haldusorgan) ja kohtuvõimu organ. Lisaks liigitatakse riigiorganeid veel lähtudes nende kohast ja tähendusest riigiaparaadis esmasteks (nt: Riigikogu) ja teisesteks (tuletatud) ning moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Kestuse järgi liigitatakse riigiorganid alalisteks ja ajutisteks (nt: riigikogu uurimiskomisjon). 9.Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Õigust iseloomustab: Õigus on käitumisreeglite kogum; Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum;
spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Õigusakti mõiste ja liigid. Normatiivaktide süsteem. Õigusakt – eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigi organid vastavalt oma pädevusele või kompetentsile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis, samuti tema funktsionidest ja kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka riigiorgani õigusaktide või õigustloovate aktide juriidiline jõud. Parlamendi poolt kehtestatud aktid on kõige kõrgema jõuga aktid – seadused, kõik muud õigusaktid peavad olema vastavuses nende seadustega ja põhiseadusega. Seadused võetakse vastu erilise protseduuri tulemusel. Selles protsessis eristatakse viit staadiumi: 1
kohalikeks (valla- ja linnavolikogud) Täidesaatva võimu organ – valitsus, esmaseks ülesandeks on seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid (moodustatakse valimiste tulemusel) ja mittevalitavaid (moodustatakse nimetamise või määramise teel) riigiorganeid. Ajalise kestvuse järgi võib riigiorganeid jagada ka alalisteks või ajutisteks. 8
Nõukogude okupatsioon. 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti. Algas Nõukogude okupatsiooniperiood, mis kolmeaastase vahega (1941-1944 kui oli Saksa okupatsioon) kestis rohkem kui pool sajandit. 21. juunil toimus Vabaduse väljakul Moskva poolt miiting, kus nõuti: • valitsuse tagasiastumist • uue moodustamist. Stalini esindaja oli Eestis Andrei Ždanov, kes hoidis asjadel silma peal. Samal õhtul moodustati „juunivalitsus”, mida juhtis Johannes Vares. Puhastus riigiaparaadis. Lubatud oli ainult Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Juulis saadeti Riigikogu laiali ning kuulutati välja Riigivolikogu ennetähtaegsed valimised. Nö. valimistel sai hääletada poolt/vastu ainult ühe erakonna kandidaatide seas (Eesti Töötava Rahva Liidu). Juuli lõpus nimetas Riigivolikogu uus koosseis Eesti Vabariigi ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Juulis vabastati ametist Konstatin Päts, kes saadeti Siberisse. 6. augustil 1940 rahuldas NSV Liit nö
Personaalse autonoomiaga (personaalne autonoomia) on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös (näiteks Austria, Ungari). Korporatiivne autonoomia seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jm nimetustega moodustisi. Poliitilisel
24/11/1944 Kogu Eesti territoorium on langenud 17. juunil kirjutas Laidoner alla ,,Narva diktaadile" , mille kohaselt anti Punaarmee kontrolli alla kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele, keelustati rahvakogunemised. Esimene nõukogude aasta 21. juunil kogunenud demonstrandid võtsid üle valitsusasutused. Samal õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosesis peaministriga Johannes Vares-Barbarus. Algas puhastustöö riigiaparaadis, võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte.. Juuli alguses saadet laiali Riigikogu. Ennetähtaegseteks valimisteks loodi Eesti Töötava Rahva Liit, et viia NLile sobilikud isikud riigikokku. Valimised olid ebademokraatlikud. Uus Riigivolikogu nimetas Eesti üle ENSVks. Otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused. 6. augustil 1940 inkorporeeriti ENSV Nõukogude Liitu.
ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu. Autonoomia jaguneb: ·Personaalseks hajutatult elavad etnilised rühmad loovad kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääletusõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös ·Korporatiivne keelekoosluse olemasolul, riigiaparaadis kohad ·Territoriaalseks esineb etnoterritoriaalse ja kultuurilise autonoomia kujul ·Etnoterritoriaalseks e. poliitliseks rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. ·Kultuuriliseks luuakse seal, kus autonoomia subjektiks olevad etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikkonna hulgas. 1. Õiguse mõiste ja tähtsus. ·Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina.
punti ning korraldavad 12. märtsil 1934 riigipöörde. ● Võeti Toompea, Tallinna kesklinna ja vapside hooned kontrolli alla ● toimusid vangistamised ● üleriigiline kaitseseisukord ● Päts määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks ● Suleti vapside organisatsioonid ● Peaministriks pandi Karl Einhund ● Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ● Toimus puhastustöö riigiaparaadis vapsimeelsed lasti lahti ● Kogu seadusandlik tegevus koondus valitsuse kätte ● “Vaikiv ajastu” riigikogu laiali ei saadetud, kuid ühtegi seadust vastu ei võetud Majanduses võeti suund keinslusele ● Majandusteooria, mille järgi peab riik aktiivsemalt majandusse sekkuma. Septembris 1934 pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra
üksust, millele elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi. Personaalne autonoomia- hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. Korporatiivne autonoomia- seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. 11. Õiguse mõiste ja tähtsus. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustab rida
○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: ● Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra; ● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi; ● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus;
Moodustati üleminekuaja valitus Konstantin Pätsiga. 1934. jaanuaris astus jõusse uus põhiseadus: selle kohaselt laienesid riigivanema võimupiirid. Riigipea valiti ka nüüd otse. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Ka majanduskriis oli taandumas. Tõnisson oli 1933. krooni 35% devalveerinud. Vaikiv ajastu Päts ja Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde 1934. 12. märtsil. Üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks. Puhastustöö riigiaparaadis. Oma võimu kindlustamiseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(Kaarel Eenpalu). Parlamendil ei lubatud enam kokku tulla. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. Nende asemele loodi Isamaaliit. Itaalia eeskujul loodu kutsekodasid, mis koondasid kõiki ühe eluala esindajaid. Trükitoodete tsensuur. Loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles valitsusele sobiliku informatsiooni jagamisega ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. 1935
ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi. Personaalne autonoomia- hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. Korporatiivne autonoomia- seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. 11. Õiguse mõiste ja tähtsus. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustab rida
sageli ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustlike käitumisreeglit. Õigusaktide mõiste ja liigid normaalaktide süsteem Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele või kompetentsile kehtestavad ühiskondlikes suhetes osalevatele kohuseid ja õigusi. Iga riik omab oma õigusloomeks oma pädevuse sõltuvalt selle riigi organi kohast riigiaparaadis ja samuti tema funktsioonide ja kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka riigiorgani õigusaktide juriidiline jõud. Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud aktid kõige kõrgemad aktid. Kõik muud seadused peavad olema vastavuses seadustega. Seetõttu võetakse seadused vastu erilise protseduuri kohasel. Eristatakse viit staadiumi. 1) Seaduse algatamine 2) Seaduseelnõu arutamine 1,2,3 lugemine
annaabi.ee 
