1939-1940.aastate Eesti - kas ainult hääletu alistumine? (1)

1939-1940.aastate Eesti - kas ainult hääletu alistumine?
Samal ajal, kui Saksamaa lubas likvideerida rahulepingute ebaõigluse ja liita kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks ja aidata aarja rassil võidule pääseda, seadis Nõgukogude Liit eesmärgiks laiendada nõukogudelikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ja tagasi võita kaotatud valdused, sealhulgas ka Eesti.Kuigi otseselt Moskva sõjast ei rääkinud, valmistusid nad selleks ette.Sündmuste arenedes ja eriti pärast Molotov -Ribbentrop'i pakti sõlmist jäi Eestil kaks valikut: kas kaitsta ennast Nõukogude Liidu vastu relvaga või Vene soovidele vastu tulla.
1939. aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Eesti juhid seda rahvaga ei arutanud ja ei näidanud ka üles vastupanu ning olid sellega nõus. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töötuid said tööd baaside ehitamisel , ettevõtted said NSV Liidult tellimusi ja idast hangiti tarbekaupu, mida läänest polnud võimalik tuua. Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu.
Aeg, millal Lääneriikidele koondus peamine tähelepanu, kasutas Nõukogude Liit ära, et valmistuda Balti riikide okupeerimiseks.1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute rikkumises ja Nõukogude Liidu vastases koostöös.Nõuti baaside maa-alade lainedamist ja baaside suurendamist. Eesti nõustus, ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood.Järgmisena saabus Tallinna Andrei Ždanov, kelle eestvedamisel hakati kokku panema uut valitsust.21.juuni õhtul, pärast seda kui olid toiminud väbrikutööliste ja tsiviilriietes punaväelaste meeleavaldused Toompeal ja Kadriorus, kirjutas president Päts alla otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus.
Põhjalikud muutused algasid juuli alguses, kui saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised.Moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, kus oli ainult üks kandidaat ja tulemusi võltsiti.21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal.Eestimaa Kommunistlik Partei oli ainus legaalne erakond, teistel erakondadel keelati tegutseda.Algselt oli uuel valitsusel palju toetajaid, eriti tööliste seas. Enamik rahvast vaatas toimuvat passiivselt pealt või oli selle vastu. Kuna president kutsus rahvast üles lojaalsusele uue valitsuse suhtes, siis paljud ametnikud, diplomaadid ja lihtkodanikud asusid koostööle uue valitsusega.
Kuna Eestit ähvardati jõuga vastu võtma vastastikuse abistamise pakti, arvan mina, et Eestil polnud muud teha, kui see vastu võtta. Baaside lepingule allakirjutades jäi vormiliselt iseseisvus püsima, kuid Eesti välispoliitika sõltus siiski Nõukogude Liidust .Korraldatud valimistel, ei teadnud rahvas, mille eest nad valima läksid ning võltsitud valimustulemuste tõttu sai võimalikuks suur pettus, mille järel liideti 6. augustil 1940 Eesti Vabariik NSV Liiduga. Eesti püüdis jääda neutraalseks kõrvalvaatajaks, ent Nõukogude Liit soovis Eesti maa-ala endale ja meie väike miljoni elanikuga riik poleks suutnud vastu hakata 180 miljoni elanikuga Nõukogude Liidule. Ainus tee oli alistuda.