Vladimir Putin - Teenistus KGB-s (0)

Vladimir Putin
Teenistus KGB-s
Pärast ülikooli lõpetamist asus ta suunamisega tööle KGB-s. Ta vormistati tööle algul KGB Leningradi oblasti peavalitsuse sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (esimeses osakonnas , st kaadriosakonnas) Teise peavalitsuse (välisluure) süsteemis, Putini sõnul vastuluure allosakonnas.
1976. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis Ohtas lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette välisvaatlusega tegelevaid töötajaid. Pärast seda töötas ta 1977. aasta alguseni KGB Leningradi peavalitsuses enda sõnul vastuluure alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "viiendas teenistuses", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal Sergei Ivanoviga, kes töötas samas allosakonnas. Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi. 1979. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused Moskvas Dzeržinski-nimelises KGB Kõrgkoolis Varsonofjevski põiktänaval . Pärast seda töötas ta neli ja pool aastat (1979–1983) NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi oblasti peavalitsuse esimeses (välisluure) osakonnas. Aastal 1984 sai ta majori auastme. Juulist 1984 juulini 1985 õppis ta varjunime " Platov " all Punalipulise Instituudi (Краснознаменный имени Ю.В. Андропова институт КГБ СССР) (KGB kõrgema kooli number 1 ehk "101. kooli", praegu Välisluureakadeemia) üheaastases teaduskonnas. See asus Moskva oblasti Zvenigorodi rajoonis ("objekt "Jūrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele (Šveits, Austria, Lääne-Saksamaa, Ida-Saksamaa; Esimese Peavalitsuse 4. osakond). Ta oli osakonna vanem.
Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud Mihhail Frolov sõnul märgiti tema joontena imeloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon). Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne".
Putini sõnul oli tal valida, kas sõita kohe Ida-Saksamaale või teenida mõne aja NSV Liidu KGB keskaparaadis vastavas osakonnas ning seejärel sõita Lääne-Saksamaale, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail 1985–1990 Saksa DV-s Dresdenis . Ametlikult oli tema ametinimetus NSVL –SDV sõpruse maja direktor . Putini enda sõnul tegeles ta informatsiooni kogumisega poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase ( NATO ) plaanide kohta. Putin: „Tavaline luuretegevus: teabeallikate värbamine, teabe saamine, selle töötlus ja keskusse saatmine . Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest – nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi välisministeeriumis, kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon desarmeerimisläbirääkimistel." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust Stasi oma ning Lääne-Saksamaa vastuluurele oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu.“
Putin otsis idasakslasi, kellel professorite, ajakirjanike, teadlaste või tehnikutena oli usutav põhjus näiteks ärireisile või konverentsile Lääne-Saksamaale sõita, et nad võtaksid ühendust Nõukogude spioonidega Lääne-Saksamaal. Saksamaa luurespetsialistide väitel oli eesmärgiks varastada Lääne tehnoloogiat või NATO saladusi. Teda võis huvitada NATO sõjaväeelektroonika. On teada, et ta püüdis värvata agente, kes tunnevad "traadita side"-t. Arvatakse, et Putin värbas eriti Robotroni töötajaid ning Robotroni külastavaid Siemensi ja IBM-i töötajaid. Putin on vihjanud, et luure poolt hangitud saladusi polnud Nõukogude Liidus tehnilise mahajäämuse tõttu võimalik kasutada.
Luurespetsialistid ja politoloogid on öelnud, et Putinil võis olla poliitiline ülesanne kontakteeruda Ida-Saksamaa režiimi langemise puhuks Mihhail Gorbatšovila sümpaatsete idasakslastega, näiteks Dresdeni parteijuhi Hans Modrowiga. Putini väitel ei osalenud ta töös Ida-Saksamaa juhtkonnaga ( operatsioon Lutš). Samuti eitab ta kohaliku parteijuhi Hans Modrowi jälgimist, mida talle on omistatud: "Ma kohtusin temaga paar korda ametlikel vastuvõttudel. Ta suhtles teise tasandi inimestega – armee komandöriga, meie vanema sideohvitseriga. Ja üldse me ei töötanud parteifunktsionääridega. Sealhulgas muide ka meie omadega. Oli keelatud." Samuti eitab ta hävitaja Eurofighter kohta dokumentide hankimist.
Saksamaale sõitis Putin vanemoperatiivvolinikuna. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Samuti sai ta KGB esinduse parteikomitee liikmeks.
Perekond elas Stasi majas . Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal Volga . Töökoht asus villas künkal Angelikastrasse 4 Elbe jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses.
Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale . Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud. Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest 1992. aasta algul alampolkovniku auastmes. Kuni selle ajani sai ta KGB-st ka töötasu, mis ületas tema töötasu Leningradi nõukogus. KGB-st lahkus ta enda sõnul sellepärast, et üks Leningradi nõukogu saadik, kes teadis, et ta töötab KGB-s, hakkas teda šantažeerima, tahtes saavutada temalt teenet .
Putin pidas otsust KGB-st, kus tal oli stabiilne positsioon, lahkuda Anatoli Sobtšaki ebakindla poliitilise tuleviku tõttu riskantseks. "Mul tuli teha küllap kõige keerulisem otsus oma elus."