Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vladimir Putin - Teenistus KGB-s (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vladimir Putin
Teenistus KGB-s
Pärast ülikooli lõpetamist asus ta suunamisega tööle KGB-s. Ta vormistati tööle algul KGB Leningradi oblasti peavalitsuse sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (esimeses osakonnas , st kaadriosakonnas) Teise peavalitsuse (välisluure) süsteemis, Putini sõnul vastuluure allosakonnas.
1976. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis Ohtas lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette välisvaatlusega tegelevaid töötajaid. Pärast seda töötas ta 1977. aasta alguseni KGB Leningradi peavalitsuses enda sõnul vastuluure alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "viiendas teenistuses", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal Sergei Ivanoviga, kes
Vladimir Putin - Teenistus KGB-s #1 Vladimir Putin - Teenistus KGB-s #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasp Õppematerjali autor
Vladimir Putin - Teenistus KGB-s

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
odp

Medvedev ja Putin

Dmitri Medvedev ja Vladimir Putin Kertu Kaasik 12B Vladimir Vladimirovits Putin Sündis 7. oktoober 1952 Leningradis Perekonnas kolmas laps Isapoolne vanaisa Spiridon oli kokk Isapoolse vanaema nimi oli Olga Isa nimi oli Vladimir Spiridonovits Putin, oli veendunud kommunist. Suri vähki Ema nimi oli Marija Ivanovna Selomova, oli õigeusuline. Suri vähki Isa kasvatus oli range, ema oli leebe Putin õppis 1960-1968 Leningradi 193. 8-klassilises koolis Õpetaja sõnul oli probleemne laps Kolmandas klassis pioneeriks veel ei võetud Käis saksa keele ringis Kümneselt pühendus boksile Seejärel hakkas ta samboga tegelema Sambolt läks üle judole Hakkas hästi õppima (neljade- viitega) Alles kuuendas klassis võeti pioneeriks Pärast kohustusliku kaheksaklassilise kooli saatsid ta vanemad ta Leningradi 281. keskkooli

Venemaa
thumbnail
22
odp

Vladimir Putin ja Dmitri Medvedev

VLADIMIR PUTIN JA DMITRI MEDVEDEV VLADIMIR VLADIMIROVITS PUTIN NOORUS vSündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis vOli perekonnas kolmas laps, kaks vanemat venda surid lapsena vIsa kasvatus oli range, ema oli leebe. vPutinite perekond elas Leningradis 20 m² suuruses toas kommunaalkorteris vÕppis Leningradi 193. 8-klassilises koolis vHakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema, algul poksiga, siis samboga ning hiljem judoga vPärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis vInnustus Nõukogude luurefilmidest

Ühiskond
thumbnail
16
doc

Saksamaa 1945-2009

SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänepiir nihkub Oderi jõeni, kuid su

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Venemaa

Referaat. Venemaa. Liisa Ilves Paikuse Põhikool 9B klass. 1 Sisukord. Üld andmed. Maa ja riik Rahvad Religioon SÜMBOLID KLIIMA PAIKNEMINE Boriss Jeltsin Vladimir Putin Dmitri Medvedev Pealinnad 2 Üld andmed. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga

Vene keel
thumbnail
15
docx

Saksa Demokraatlik Vabariik

Saksa Demokraatlik Vabariik 2009 Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased. Neli võitjariiki ­ Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit ­ jaotasid Saksamaa ja Berliini eraldi okupatsioonitsoonideks( ida-Saksamaa NSV Liidule, edela-Saksamaa USA-le, lääne-Saksamaa Prantsusmaale ja loode-Saksamaa Suurbritanniale), mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni.

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Külm sõda konspekt

Külm sõda (1945-1991?) - Lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi *idablokk- NSVL + tema Ida-Euroopa kommunistlikud liitlasriigid Valdkonnad: 1. Võidurelvastumine - tuuma-ja tavarelvastus 2. Intensiivne luuramine üksteise järele 3. Sõjalised liidud: NATO (1949), Varssavi pakt (1955) 4. Õpetuse levitamine - demokraatia vs kommunism 5. Käsilassõjad: Korea sõda, Vietnami sõda. Afganistani sõda 6. Võidujooks teistes valdkondades (kosmose vallutamine, sport) 7. Diplomaatide väljasaatmine Võidurelvastumine: ● Riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja relvastuse osas, sellega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. ● Tuumaraketid, vesinikpommid, tuumaallveelaevad, kaugpommitajad, sõjalennukid Vastastikune luuramine: USA - CIA(välisluure); FBI (vastuluure, terrorismivastane): NSA(sideluure) NSVL - NKVD, alate

LÄHIAJALUGU
thumbnail
50
pdf

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED

[email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Viimasel ajal Venemaal tugevnenud impeeriumi nostalgia avaldab mõju ka memuaar- kirjandusele, kus Liidu lagunemise kohta on kaks vastandlikku vaatepunkti: 1) impeeriumi hukk oli

Ajalugu
thumbnail
36
docx

Pilootuuring

ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?". Kolmas valimi kitsendus on kanal, mida analüüsima hakkan. Nagu töö teemaski on välja toodud, saab selleks olema Eesti populaarseim online- meediaväljaanne, millel on ühes nädalas keskmiselt üks miljon külastajat. Lisaks olen kitsendanud oma valimit ka isikute kaudu, kelle sõnavõtte analüüsima hakkan. Nendeks saavad olema Venemaa president Vladimir Putin, peaminister Dmitri Medvedev ning välisminister Sergei Lavrov. Sellest johtuvalt olen koostanud ka loendi tekstidest, mida kavatsen käesoleva pilootuuringu raames läbi kvalitatiivse kontentanalüüsi analüüsima hakata. Alljärgnevalt nimetan artiklite loendi: 1. 28.03.2014 Putin: Krimmi sündmused näitasid Vene sõjaväe kõrget taset 2. 21.03.2014 Venemaa ähvardas "peegeldada" Lääne sanktsioone

Kvalitatiivsed uurimismeetodid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun