Eesti 1920-1939 (0)

Kordamiseks.Eesti 1920-1939
1.Tartu rahulepingu dateering , sisu ja tähtsus
- 2.veebruar 1920
* Lõpetas Vabadussõja
* Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust
*Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale
*Venemaa lubas tagastada kultuurivarad
*Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist
*Pandi paika riigipiirid
-Eesti täieliku võiduga
-Eesti Vabariik üle ehitust alustada
2. I, II ja III põhiseadus
I põhiseadus
II põhiseadus
III põhiseadus
Vastuvõtmise aeg
15 juuni 1920
14-16 oktoober 1933
28 juuli 1937
Hakkasid kehtima
21 detsember 1920
24 jaanuar 1934
1 jaanuar 1938
Seadusandja
Asutav Kogu
Rahvahääletus
Rahvuskogu
Miks?
Riigijuhtimine sujuks paremini
Majanduskriis , oli vaja muudatusi
Päts tahtis, et oleks riigis oleva korraga kooskõlas
Valitsuse eesotsas
Peaminister
Riigivanem
President
Liikmed, kaua
100; iga 3 aasta tagant rahva poolt
50; 5 aastaks
120; 6 aastaks rahva poolt otsestel valmistel (pool,2kojaline)
Mis tehti?
Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus , kehtestati laialdased kodanikuõiguse-kodanike täielik võrdsus seaduse ees.
Õigus riigi poolt heaks kiidetud seadustele , veto -seda ei avaldata ning kui riigikogu ei meeldisiis õigus laiali saata
Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, valmisiõiguste vanust tõsteti, piirati kodanikuvabadusi.
3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu)
-1919 mark, et kaubandus oleks hea, kuna kehtis palju erinevaid siis oli ka suur segadus, maarahvas (ei olnud ühtsed valuutat/rahaühikut)
- 1928 kroon(=100marka) reformiga vastu võtmine, mark ei olnud püsiv ega kindel
- 1933 Tõnissoni valitsus devalveeris raha 35% võrra (toimus kullasisalduse vähendamine), aitas Eestil majanduskriisist väljuda.
4. Vabadussõjalased
- Võitlesid Vabadussõjas Nõukogude Venemaa vastu
-1929 EVKL, sihims majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine, Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine
- Üks põhialgatajaid A. Sirk - ideeline juht ning juhatuse esimees A. Larka
- Võitlus erakondade vastu, surve, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks
- Rahva meelepaha, majanduslik olukord raske
- Uus põhiseadus tagasihoidlik, projekt-tulevasele riigipeale suuremad õigused.
- Süüdistused ja lubadused
5. Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud Eestile
- 1929 a USA-st, 1930 Eestisse
- Põhjused: *Ületootmine- tugevnes maailmaturul konkurent-kauba pakkujaid rohkem kui ostjaid ja hinnad langesid .
*Liiga kergekäelised laenud, ei suudetud enam maksta- nt ettevõtete rajamiseks- viga,halvenes rahva olukord.
(tööpuuduse kasv, elatustaseme langus)
- Eesti eksport kasvas, aga sellest saadavad rahalised sissetulekud vähenesid
- Kriis tabas esmalt põllumajandust, kuna peamiseks ekspordiallikaks toiduained
*Hakati piirama põllumajandussaaduste sissevedu
*Eesti kaupade turg ahenesülejääkide tõttu langesid toiduainete hinnad (kauba pakkujaid rohkem kui ostjaid – hinnad langesid)
*Talurahva sissetulekud vähenesid järsult, paljud jäid töötuks-paljud talud jäid pankrotti ja langes ostujõud
*Tekkis küsimusi krooni hoidmisel, sest see oli kulukas -tuli krooni devalveerimise mõte
6. Sisepoliitiline kriis
-1929-1933 a
- Põhjused:
* Erakonnad -parteide arv liiga suur, huvid kõrgemal riiklikest
*Riigikogu
*Põhiseadus
- Usaldus Riigikogu vastu kadus , tahtmine põhiseadust parandada
- Esile kerkima uus poliitiline jõud-vabadussojalased, nende põhiseaduse eelnõu võeti vastu rahvahääletusel.

7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre
-Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre.
- Sest vapsid olid riigis väga populaarsed ja nende juht Larka oleks ilmselt riigivanema valimised võitnud ning seda kardeti
- Päts teatas rahvale, et vapsid tahavad vägivaldselt võimu haarata ja, et rahvas on vaimselt haige, sest toetab vabadussõjalasi ( solvav ja vale rahvale nii öelda, rahvas polnud loll ).
-Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner.
-Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.
-Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni ning Päts ei tahtnud vapse valitsuse juurde lasta. Päts arvas , et Eesti riik on haige ja tema teab, kuidas seda parandada.
-Vapside juhid arreteeriti, toetajad vallandati riiklikelt ametikohtadelt.
-Toimus puhastustöö riigiaparaadis.
8. Vaikiv ajastu
-1934 a. Päts ja Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist.
-K. Einbund määrati siseministriks ning peaministri asetäitjaks.
-Valimised lükati edasi ning senised valimistoimingud tühistati.
*Riigikogu ei kutsutud enam kokku, ent ei saadetud ka laiali vaid n-ö ''vaikiv ajastu'', hakati sisse tooma autoritaarset valitsuskorda.
*Erakondade keelustamine-nende asemele Isamaaliit , millest kujunes ainupartei.
*Loodi kutsekodasi, millegi taheti ära hoida streike.
*Trükitoodete tsensuur
*Kampaaniad: nimede eestistamine(halvakõlalised, saksa-vene pärased), kodukaunistamine,rahvuslippude soetamine.
*Riiklik Propaganda Talitus, et kiita ennast. 1935 a.
-Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga.
9. „Juhitava demokraatia“ periood
-1938 a Päts Eesti Vabariigi esimene president, nimetas uue valitsuse eesotsa K. Eenpalu
*Lõppes üleminekujärk uuele korrale *Põhiseaduslik kord taastus *Riik väljus poliitilisest kriisist * Valimisõigus al. 22 aastaselt
-Eestis oli välja kujunenud isikuvõimu režiim e. juhtiv demokraatia
- Riigikogu kokkukutsumine ''vaikiva oleku''lõpp ja teatud sammud demokraatia suunas
-Säilis eneseavaldamise võimalus, kultuuri ja teadusloomingu vabadus.
- Moodustati Rahvarinne põhiseaduse toetuseks
-Valitsus ei lubanud ikka erakondade tegevust, kuna põhjendas, et see seab ohtu sise- ja välisjulgeoleku
Poska – kirjutas alla Tartu rahulepingule, Eesti delegatsiooni juht ja välisminister
Päts – Eesti riigitegelane, üleminekuvalitsuse riigivanem, esimene Eesti Vabariigi president
Laidoner – sõjavägede ülemjuhataja pärast 1924.a dets relvastatud riigipöörde katset
Sirk – Eesti Vabadussõjalaste üks juhtrollidest
Larka - Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934. a-l
Eenpalu – riigitegelane, peaminister pärast III põhiseaduse jõustumist
Anvelt – oli üks 1924.a dets relvastatud riigipöörde katse organisaatoritest
Kingissepp – Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht
Tõnisson – tema valitsus devalveeris raha (kullasisalduse vähendamine) 35% võrra, see aitas väljuda eesti majanduskriisist
1934.a riigivanema kandidaadid: Laidoner ( Asunike Koondis), Päts (Põllumeeste Kogud ), Rei ( sotsialistid ), Larka (Eesti Vabadussõjalased)

2. veebr 1920 – Jaan Poska kirjutas alla Tartu rahulepingule
1. dets 1924 – relvastatud riigipöörde katse Jaan Anvelti juhtimisel
12. märts 1934 – sõjaline riigipööre, mis teostati Pätsi ja Laidoneri poolt