Teine maailmasõda (0)

Kordamisküsimused: II maailmasõda
II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: * Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. * Versailles ’ süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: * Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin . *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.
Anšluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark.
Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia , Prantsusmaa ja Itaalia.
Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. * Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Selle lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist.
MRP 23. aug. 1939. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungileping 10 aastaks. Selle salajases lisaprotokollis jagatakse mõjusfääride. NL-le läksid Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Poola idapoolne osa. Saksamaale Poole lääneosa ja esialgu ka Leedu.
II ms algus *Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939. *NL ründas Poolat 17.sept 1939. *Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud.
Prantsusmaa olukord II ms ajal Prantsusmaa olukord oli ebastabiilne, osa sellest oli okupeeritud (ilmselt Saksamaa poolt) ning osa Saksamaa-sõbralik.
Kolmikpakt 27. sept. 1940 Berliinis Saksamaa, Jaapani ja Itaalia vahel sõlmitud liit. Hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria , Horvaatia.
Jaapan ründab Pearl Harbouri 7. dets 1941. ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris . Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. See oli USAle piisav põhjus kuulutada Jaapanile sõda ning sekkuda teise maailmasõtta.
Normandia dessant ja teise rinde avamine 6. juuni. 1944. USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide maabumine Saksmaa poolt okupeeritud Normandiasse. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile kiirelt reageerida ning suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku.
Lahingud: STALINGRAD – 19. nov. 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee . Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast väljaspoolt läbi murda. Lahingud Stalingradi all kestsid 2 kuud ning lõppesid 2. veebr 1943 sakslaste kapituleerumisega. Saksa armee sai hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda. MIDWAY – 4-7. juuni 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. EL-ALAMEINI LAHING – nov. 1942, läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid saksa väed tagasi, surudes Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse. LAHINGUD KURSKI KAAREL – jõudude vahekord idarindel oli muutunud Punaarmee kasuks. 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastase välja, läks Punaarmee peletungile ning tõrjus sakslased tagasi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks.
Saksamaa ja NSVL vaheline sõda 22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealtung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise ära keelanud, see aga võimaldas punaväel Valgevenes suured saksa üksused ümber piirata.
Talvesõda ja jätkusõda TALVESÕDA 1939 nov. - 1940. märts. Põhjused: Soome kuulus esialgselt Venemaale, kuid Venemaa otsustas selle tagasi vallutada. NL esitas Soomele karmid nõudmised, kuid see lükkas need tagasi. Ajend: 1939. nov süüdistas NSV liit Soomet, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 12. märts 1940 sõlmiti Moskva rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Hanko. Soome säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA 25.juuni 1941
Algussündmus: NL Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. Mida soome saavutas: vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944.
Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia – Saksamaa, Saksamaa – Poola, NSV Liit – Poola.
Atlandi harta 14. aug. 1941 Sõlmiti USA ja Suurbritannia vahel. Sõnastati sõja eesmärgid ja süjajärgse korralduse põhimõtted.
Konverentsid: TEHERAN – 1943. Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingumusteta kapitulatsiooni. Lepiti kokku sõjapidamises – otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub sõtta Jaapani vastu. JALTA – veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Kooskõlastatus Saksamaa lõpliku purustamise ja sõjajärgse maailmakorralduse plaanid. Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM – juuli-aug 1945. Osalesid Truman , Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi (denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine, demilitariseerimine). Otsustati saata sõjaroimarid kohtu alla. Määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõttes Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks.
Holokaust – paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade vastu toime pandud genotsiid natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud või liidendatud aladele aastatel 1933-1945. *Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all juutide kallal nats . Saksamaal ja Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidi. * Holokausti käigus hukkus ligikaudu 6 milj. Juuti.
Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile 6. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi HIROSHIMALE. 9. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi NAGASAKILE.
II maailmasõja lõpp. II ms lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Tagajärjed: *Muutus maailma poliitiline kaart. *Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse*Tekkis uus jõudude vahekord maailmas. *Hakkas lagunema koloniaalsüsteem. *Loodi ÜRO. *Võetakse kasutusele inimõiguste mõiste. *Algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu.
Saksamaa kapituleerumine 8. mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda oli sellega Euroopas ametlikult lõppenud.
Jaapani kapituleerumine 10. aug. 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. sept 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.
Baaside leping 28. sept 1939.*Eestil ja NSV Liidul hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. *Anda vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. *NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel. *Eesti andis Nõukogude Liidule sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses.
Juunipööre toimus 21. juunil 1940, eestvedajaks oli Andrei Ždanov.
Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt toimus 1940 aasta juunis, algas Baaside lepingu sõlmimisega, lõppes 1941.aastal.
Saksa okupatsioon Eestis Saksa okupatsioon kestis 1941-1944.
Küüditamised 14. juuni 1941 – juuniküüditamine. Deporteeriti üle 10000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti ja lahutati peredest. Enamik hukkus vangilaagritesse. Naised ja lapsed saadeti asumisele Siberisse. Neist jäid ellu umbes pool.
Hävituspataljonid – Nõukogude väeüksused, mis kasutasid põletatud maa taktikat ja tapsid julmalt tsiviilelanikke.
Metsavennad – inimesed, kes varjasid end arreteerimise kartuses metsas pärast juunikuist suurküüditamist.
Eesti omavalitsus – eestlastest koosnev omavalitsus, mille otsustusvõime oli piiratus Saksa okupatsioonivõimude käskude-korraldustega.
Kes oli Hjalmar Mäe? Eesti Omavalitsuse eesotsas olnud kunagine vabadussõjalaste propagandajuht, eesti kollaborant .
Kollaborant – okupantidega koostööd teinud isik.
Eesti Rahva Ühisabi – suure panuse majanduse taastamisse andnud ühendus, mille peaülesandeks oli sõjas kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine.
Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni! *Nõukogude okupatsiooni ajal algas puhastus riigiaparaadis, Saksa okupatsiooni ajal nii ulatuslikult seda ette ei võetud. *Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid ulatuslikud arreteerimised ja massiküüditamine, Saksa okupatsiooni ajal hukati koonduslaagrites nõukogude sõjavange ning juute . *Majanduse poolest olid okupatsioonid suhteliselt sarnased, tehti eri valdkondade reforme majanduse taastamiseks, kuid elatustase oli siiski väga madal. *Saksa okupatsiooni ajal olid eestlased suhteliselt rahulolevad - osalesid Saksa sõjaväes ja seal peetavates lahingutes, Nõukogude okupatsiooni ajal oldi sellele vastu.
Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? *Võimalus osaleda Saksa sõjaväes. *Võimalus osaleda Nõukogude sõjaväes. *Põgenede lääneriikidesse. * Sooritada enesetapp. *Varjata end võimude eest metsas.
Millal püüdsid eestlased oma iseseisvust taastada? Milline oli tulemus? Taasiseseisvumiskatse toimus 1944. aastal, kuid eestlastel see ei õnnestunud.
Miks ei jäänud Eesti iseseisvus püsima? Eestil polnud piisavalt ressursse, et Punaarmeele vastupanu osutada – Eesti okupeeriti taas nõukogude võimu poolt.
Millised olid II maailmasõja tagajärjed Eestile? Eesti sai II ms rängalt kannatada. *Suurte purustuste ja hävimiste all kannatasid mitmed linnad. *Hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast, *Suurimaks kaotuseks oli eesti rahvastiku vähenemine. *Ei suudetud taastada Eesti Vabariigi iseseisvust.