Kriisid ida-euroopas (0)

Kriisid Ida-Euroopas
1. Miks nimetati Hruštšovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja
majanduslikke olusid Hruštšovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus , pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu ( liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle).
Miks nimetati Brežnevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomustapoliitilisi ja majanduslikke olusid Brežnevi ajal. Sest sel ajal toimus Nõukogude Liidu majanduses, poliitikas ja vaimuelus seisak . Poliitika Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud, stagnatsioon , parteisisene võimuvõitlus. Majandus Stagnatsioon, ei suudetud maailma tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis.
3. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia
4. Millal, kelle poolt ja mis eesmärgil loodi vastastikuse majanduse abinõukogu?
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon , mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd.
Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria , Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia , Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia , Ungari ja Vietnam . Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. Sotsialistlike riikide majanduse arendamise ja arengutaseme ühtlustamise eesmärgil kinnitasid VMN-i organid liikmesriikide majandusplaane, andsid tootmisalaseid soovitusi ning aitasid edendada kaubavahetust ja teaduslik-tehnilist koostööd.
5. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi.
Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril , mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised.
6. Kriisid ide-euroopas
Moskva poliitika Ida-Euroopas. 1950. aastateks oli Moskva võim Ida-Euroopa riikides kindlustunud. Nõukogude Liidu peamiseks eesmärgiks oli ka edaspidi nendes riikides oma mõju säilitada ja veelgi tugevdada. Selleks oli vaja idabloki riigid lõplikult sovietiseerida ehk nõukogustada. Nõukogude huvide kõige kindlamad kaitsjad idabloki riikides olid Nõukogude väed. Vägede kohalolek pidi tagama sotsialistliku korra püsimise Moskva sõltlasriikides ning võimaldama vajaduse korral edukalt rünnata lääneriike.
Berliini ülestõus 1953. aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik , mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega alanud väljaastumine kasvas üle ka poliitiliseks vastuhakuks. Kuid juba 17. juuni õhtuks surusid Nõukogude tankid ülestõusu maha. Massiline pagemine Ida-Saksamaalt jätkus ka järgnevatel aastatel. Pagemise tõkestamiseks ehitasid kommunistid 1961. aastal kahe Saksamaa vahelisele piirile Berliinis betoonist müüri.
Ungari ülestõus. Teises maailmasõjas Saksamaa liitlasena sõdinud Ungari jäi sõja lõppedes Nõukogude Liidu ülemvõimu alla. Järk-järgult likvideeriti seal mitmeparteisüsteem ja kogu võim koondus kommunistide kätte. 1953. sai Ungari peaministriks Imre Nagy, kes hakkas Stalini surma järel kommunistlikku režiimi leevendama. Kuid juba 1955. aastal kukutasid tagurlased ta võimult. See süvendas Ungari valitsevas ladvikus reformimeelsete ja tagurlike jõudude vastuolusid. 1956. aasta oktoobris puhkes Budapestis üliõpilaste meeleavaldus , millel nõuti demokraatliku riigikorra taastamist. Võimud saatsid meeleavaldajate vastu sõjaväe. Demonstrantide tulistamise järel kasvas meeleavaldus üle valitseva režiimi vastaseks relvastatud ülestõusuks, mis laienes kiiresti üle terve riigi. Osa sõjaväest tuli ülestõusnude poole üle. Nagy moodustas koos Jànos Kàdàriga koalitsioonivalitsuse ning maailmale anti teada, et Ungari lahkub Varssavi paktist. ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Kuid novembri algul saadeti Ungarisse VLO riikide väed, mis surusid ülestõusu veriselt maha. Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa jätsid Ungari abipalved tähelepanuta . Uueks valistusjuhiks sai Moskvaga kokkuleppele läinud J. Kàdàr, kes püsis võimul kuni 1988. aastani. Nagy mõisteti süüdi ja hukati 1958. aastal. Kàdàr kehtestas Ungaris Moskva-meelse režiimi, mis arvestas siiski ka kohalikke eripärasid. Ungarist sai sotsialismileeri üks arenenumaid riike.
Poola kriisid. Punaarmee sissetungi järel pandi Lublinis ametisse kommunistlik valitsus, mis asendas Londonis asuva pagulasvalitsuse. Aastatel 1944-1956 juhtis Poolat Moskva- meelne ja oma isikuvõimu nautiv Bolesław Bierut. Tema eestvedamisel rajati Poolas sotsialismi aluseid. Bieruti surma järel 1956. aasta märtsis tõusis päevakorrale uue liidri valimine. 1956. aasta oktoobris Moskva poolt ametisse pandud Władysłav Gomułka tegi tagasihoidlikke reforme, kuid edutult. Majandusliku olukorra halvenemine ja hinnatõus (eriti toiduainete) vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused . Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva režiimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Wałęsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks.
Praha kevad. Kommunistliku režiimi kehtestamisele Tšehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre : võimult kõrvaldati president Eduard Beneš, Tšehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi – Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond ) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks.
Brežnevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tšehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tšehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini – hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks.
7. Karotamm , Käbin , Vaino
Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda . Kaua talseda muidugi teha ei lastud , 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme " meeskond " näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal. Karotamm lennutati Käbini taganttõukel ENSV-st välja ning tast sai Moskvas majandusteadlane. Seal ta ka suri.
Ivan/Johannes Käbin oli kah Venemaa eestlane. Ta tuli Eestisse pääle sõda ning läks Karotammega raksu. Siiski säilitas ta kõrged kohad ning pääle 1950. aastat tõusis parteijuhiks. Oli osav, ettevaatlik ja tagasihoidlik tegelane. Suutis Moskva suuniseid ellu viies arvestada teatud määral ka kohalikke huve. Oma meeskonda komplekteeris ka mitmeid suht rahvuslikke tegelasi ( Green , Väljas, Rüütel). Tema meeskond mängis olulist osa edasi ka veel Vaino ajal ning üks neist mängib ju tänaseni! Aga Käbin ise seda enam ei näinud, sest ta suri 1999 94-aastasena. Väljase-poiss on aga siiani elus ja võiks näiteks memuaarid kirjutada.
Karl Vaino on kah Venemaa eestlane, kes sisuliselt eesti keelt ei oskagi. 1978 kukutas ta Käbini ning sai parteijuhiks. Juhtis stagnatsiooni ja venestamist, Moskva ustav käsutaäitja, kohalikest oludest ei hoolinud. 1988, laulva revvi ajal, sai temasuguste aeg aga ümber ning ta pidi lahkuma. Elab siiani Moskvas.