Eesti 20. sajandi referaat (0)

Eesti 20. sajandi I pool
1905.a. puhkesid kogu Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused; need rahutused, mis hõlmasid ka Balti kubermange (st. ka Eesti ala) on saanud koondnimetuse 1905.a. revolutsioon . Revolutsiooni puhkemist kiirendas Venemaa kaotus Jaapanile 1904 -1905 toimunud sõjas.
Revolutisooni tulemusena lubati Eestis tegutsema hakata parteidel.
Eestis kujunesid välja mõned vaskpoolsed ja liberaalsed erakonnad .
Eestlased said 1905. aasta revolutisooniga esimese tõelise õppetunni
edasiseks vabadusvõitluseks. Teatud edu saavutasid eestalased ka kohaliku omavalitsuse tasandil eestlaste kontrolli alla läksid paljud
linnaomavalitsused.
Eesti Vabariigi iseseisvumisprotsess:
Eesti iseseisvumise eeldused:

Kultuurilised eeldused:

• kirjakeele ühtlustumine
  
• eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik
  
• rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine
  
• seltsitegevuse aktiviseerumine jne.
  

Majanduslikud eeldused:

• talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks.
  
• tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks .
  
• linnade eestistumise algus.
  

Poliitilised eeldused:

• 1905.a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule
  
• erakondade (parteide) loomine; eestlastest poliitikute esilekerkimine.
  
• eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; kogemuste saamine poliitiliseks tegevuseks
  
• ühistegevuse kasv majandusvaldkonnas, mis andis demokraatia ja koostöö kogemusi.
  
• Olulisimaks poliitiliseks eelduseks Eesti iseseisvumisel oli Esimene maailmasõda ning impeeriumite nõrgenemine selle tulemusena:
  
• Sõda puhkes kahe vastandliku leeri- Antanti ja Keskriikide - vahel.
  
• Pikaleveninud sõja tulemusena algas paljudes sõjast haaratud riikides majanduslik allakäik; see omakorda süvendas sisepoliitilisi pingeid, tekitas vastuhakke, süvenesid nõuded demokraatia kehtestamiseks jne.
  
• Mõlemad pooled püüdsid vastase nõrgestamiseks aidata kaasa rahvaste vabadusliikumisele (näiteks sakslased õhutasid poolakate iseseisvusliikumist, Antant omakorda tsehhide vabadusvõitlust Austria-Ungari ülemvõimust vabanemiseks).
  
• Sõda kurnas välja nii Venemaa, kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele (aga ka poolakatele, soomlastele, lätlastele, leedulastele ja teistele) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks.
  

1917.aastal toimus Veebruarirevolutsioon , mille tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks adminastriivüksuseks Eestimaa
kubermanguks. Tekkinud rahvuskubermangule anti Eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917. aastal 30. märtsil piiratud autonoomia .
Tekkis rahva pool valitud Maanõukogu ehk Maapäev. Eestimaa kubermangude komissaariks määras Ajutine Valitsus Tallinna tolleaegne
linnapea Jaan Poska .
Veebruarirevolutsiooni tulemusena hakati Läti eeskujuna looma rahvusväeosasid.
Samuti kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad( parem ja vasak
poolsel skaalal)
Kostma hakkas esimesi hääli isesisvuse väljakuulutamiseks.
24. veebruaril 1918 a. kuulutasgi Päästekomitee Tallinnas välja Eesti isesisvuse, koostati Iseseisvusmanifest, milles kuulutati Eesti demokraatlikuks vabariigiks, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist.
Olenemata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul/märtsi
alguses langesid Eesti alad Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas Eestis terrorreziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsevat Balti hertsogriiki.
Eesti rahvuslasi kiusati taga, rahvusväeosad saadeti laiali, algas
hariduse ja avaliku elu saksastamine, majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele.
Saksamaa kokkuvarisemine I maailmasõjas võimaldas taas kokku
tulla Eesti Ajutisel Valitsusel, kes alustas saksa okupatsioonivägedet
võimu ülevõtmist.
28. november 1918 - 2.veebruar 1920 toimus Vabadussõda kus eestalsed kindlustasid Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles
rahvusriiki 20 aasta jooksul.
1920 - 1934 aastail oli Eestis Vaikiv ajastu.
Vabariigis valitses demokraatlik parlamentaarne riigikord .
1934 a. toimus riigipööre:
Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, arreteeriti vapside liidreid,
Keelustati nende organisatsioon , alustati puhastust riigiaparaadis. Riigikogu saadeti suvepuhkusele.
Vaikivaks ajastuks nimetataksi perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud.
28. septembrul 1939 a. suruti Eesti peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja
tingimustes kaitsta) nn.baaside lepingu. Leping sisaldas vastastikuse
abistamise pakti, Eesti pidi loovutama oma territooriumi alasid NSVL sõjaväebaasidele ning sisse lubama 25 000 mehisele väekoondise.
Eestis algas seega nn. baasideajastu, sel perioodil muutus Eesti piiratud isesisvusega riigiks.
Juunipööre Eestis:
1939. aastal alagas II maailmasõda.
Saksamaa oli okupeerinud Taani ja Norra ning tema välksõja tulemusena hakkasid Prantsuse väed taganema. Nähes Saksamaa edu läänes, hakkas ka
NSVL oma vägedega lõplikult ellu viima MRP- d. 17. juuni 1940 a. okupeeris NSVL oma vägedega Eesti. See tähendas Eesti Vabariigi iseseisvuse lõppu. Analoogilised sündmused viidi ellu ka Lätis ja Leedus.
Riigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ning liideti vägivaldselt NSVL koosseisu.
Nõukgude ja Saksa okupatsioon Eestis
Seoses Saksamaa poolt alustatud sõjaga NSV Liidu vastu sattus Eesti aga peagi Saksa okupatsiooni alla (1942 -1944) Aeti Saksamaale sootsat majanduspoliitikad; NSV Liidu poolt natsionaliseeritud ettevõtteid ei tagastatud; teostati massilisi repressioone; üritati eestlasi saksastada ja peale suruda natsionaalsotsialism .
1944 a. luhtus katse Eesti taasiseseivumiseks.
EESTI VABARIIGI taasiseseisvumine .
Eesti 20. sajandi II poolel
1985 a. kevadel valiti NLKP peasekretariks M. Gorbatsov.
Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse majanduslikku ning sise ja välispoliitilisse kriisi.
Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise.
NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka NSVL liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvestus senini üsna karm tsensuur ja julgeolekuorganid sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse; järk järgult hakkas laienema sõnavabadus. 1980- ndate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toiminud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19. sajandi teisel poolel toiminud eestlaste ärkamisajaga ( rahvustunde tõus; rahvuslike suurürituste pidamine, eestlaste võitlus oma pliitiliste õiguste suurendamise eest jne.)
Eesti taasiseseisvumise olulisemad sündmused krnoloogilises järjekorras:
1987 a. september - Isemajandava Eesti kontseptsioon . Ajalehes ´Edasi´ ilmunud ettepaneks viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada ma raha. Ettepaneku autorid olid Siim Kallas, Mikk Titma , Tiit Made ja Edgar Savisaar .
1987 a. lõpp Eesti Muinsuskaitse Seltsi EMS asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon.
1988 a. loodi Rahvarinne .
1988 a. kevad/september toimus laulev revlutisoon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele.
Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid( rahvuslased )
mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed.
1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia
vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale.
1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised.
1991 a. toimus Balti liiduvabariikides referendum iseseisvuse küsimuses ja 20. augustil toimus Eesti Vabariigi Ülemnõukogude otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid isesisevusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida, lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustus ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee Liikmetest Põhiseaduslik Assamblee.
Samal aastal hakkasid üsna kiiresti Eesti iseseisvumis tunnustama ka välisriigid.
1994 a. sõlmis Eesti Vabariik ja Venemaa juulilepingu, mille alusel
Lahkusid Eesti pinnalt viimased võõrväed ning likvdeeriti Venemaa sõjaväebaasid. See sündmus tähistas ka ühtlasi lõplikku Eesti tähist Eesti taasiseisvumisel.