Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti ja Saksamaa enne II maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti ja Saksamaa enne II maailmasõda #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rix2 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas

baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi, idast hangiti tarbekaupu. Siiski oli astutud samm, mis murendas rahva usalduse oma juhtide vastu. K. Eenpalu valitsus oli sunnitud avaliku arvamuse rahustamiseks tagasi astuma ja selle asemele moodustati senisest laiapõhjalisem Jüri Uluotsa (1890-1945) valitsus. Uus valitsus andis ähmaseid lubadusi demokraatia taastada, kuid tegelikult midagi (peale tsensuuri tugevdamise) ette ei võetud. Oktoobris 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi – ka baltisakslasi – ümber asuma Saksamaale. Sakslaste ümberasumise käigus lahkus Eestist aastail 1939-1941 kokku 21500 inimest. Baltisakslaste hulgas oli palju majanduslikult jõukamat ja haritumat rahvast, nende lahkumine oli riigile löögiks. Balti riigid pidid nüüd katsuma Moskvaga hästi läbi saada. OKUPATSIOON JA „JUUNIPÖÖRE“ 1940. aasta kevadel saavutas Saksa armee ootamatult suurt edu

Ajalugu
thumbnail
22
doc

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

stabiliseerida, kuid Tartu kaitseks nappis jõude. Ka eestlastest koosnevad piirivalve- ja omakaitseüksused, kelle relvastus oli üldiselt vilets, ei suutnud Punaarmeed peatada. 25. augustil langes Tartu uuesti Nõukogude okupatsiooni alla. 4. septembril otsustas Soome alustada rahuläbirääkimisi Nõukogude Liiduga, sellega kadus ka Saksamaal põhjus Eesti enda käes hoidmiseks. Et mujal idarindel läks sõjajõude hädasti vaja, otsustatigi Eesti maha jätta. 16. septembril kinnitas Hitler plaani "Aster", millega Saksa väed välja tõmmati. Nende taandumist jäeti katma eestlastest koosnevad väeosad, kes Punaarmee tõkestamisel kandsid väga suuri kaotusi. Muuhulgas toimus ägedaid vennatapulahinguid, kuna Eestit toodi vallutama ka Eesti Laskurkorpus. Kuni 24.-25, septembrini valitses Eesti mandri lääneosas aga täielik kaos, ükski võim ei suutnud end korralikult kehtestada ning sakslaste lahkumise järel püüti taastada ka Eesti iseseisvust. 22

Ajalugu
thumbnail
8
pdf

Eestlased teises maailmasõjas

Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda. Ing ja Pr kuulutasid 3.sept sõja Saksamaale, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17

Ajalugu
thumbnail
28
docx

I ja II maailmasõda

1933. a nälg; sundkollektiviseerimine, suur terror, GULAG) – õp lk 93-99, konspekt Ei tea mis see siin on.. - Itaalia oli pettunud I MS tulemustest, kuna ei saanud sõjast mingit kasu; 1922 tulid võimule fašistid (Mussolini juht) o nad tulid võimule varem kui samalaadsed venemaal ja saksamaal, aga olid leebemad - Saksamaa ja hitleri kohta mingit jama täiega, peab ise lugema.. juudid on päh o 1933. tuli Hitler võimule ja sai Saksamaa kantsleriks, 2a pärast kehtestas ainupartei võimu (lk 91 mainiti, SS ja Gestapo) II MS ALGUS (1939-1945) II MS alguse põhjused: - poliitilised o Saksamaa rahulolematus Versailles’i rahulepinguga o Rahvasteliit ei täitnud oma ülesannet - majanduslikud o Saksamaal raskused reparatsioonide maksmisel o Hitler soovis tööstust laiendada - ideoloogilised

Ajalugu
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

- 1925 ­ kehtestati koonduma - Diktatuur kehtestati üheparteisüsteem (Itaalia Natsionaalsotsialistlikku relvastatud riigipöörde ja Fasistlik Partei) Töölisparteisse (NSDAP), sellele järgnenud verise mida juhtis Adolf Hitler kodusõjaga (punane ja - 1933 ­ Hitlerist sai valge terror) kantsler (valitsuse pea), kehtestati üheparteisüsteem - Mussolini lubas Itaalia - Juhiks oli Hitler, kellest - Esialgne juht: Lenin

Ajalugu
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri režiimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid „väljapoole Saksa rahva ühendust“ ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms.

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Teine maailmasõda

vaesus. Seepärast hakkasid üles kerkima igasugused parteid. Kõige rohkem kardeti kommunismi. Nõukogude Venemaa aitas seejuures kaasa kommunismi kerkimisele Saksamaal. 1919 tehti esimene riigipöörde katse kommunistide poolt. See suruti maha ja nende juhid hukati. Valitsus oli küllalt tugev. Sõjavägi ei läinud kommunistidega kaasa, ega ka keskklass. Teine oli Hitleri riigipööre. Kõigepealt kerkib esile Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei. Hitler satub ühele nende koosolekule. Ta oli olnud sõjas ja jäi pärast sõjaväkke edasi. Koosolekule läks ta selleks et komtrollida, aga ta sai seal popiks. 1923 on ta selle partei juhatuses ja nad tahavad teha riigipöörde. Natsionaalsotsialistide põhimõte: olla kommunistide vastu, rahva uhkus, Versaille leping oli Saksa alandamine, algul olid ka juutide vastu. Pööre toimub Baieris, Münchenis. Baieri liidumaa valitsus oli õllekeldris, seal haarasid nad võimu

Ajalugu
thumbnail
6
odt

Ajalugu V - II maailmasõda

aastate pollitiline olukord ­ eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem ­ Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded ­ Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937. aastal tutvustas Hitler oma uut välispoliitikat ­ välissakslaste kaitsmist. Ansluss tähistab Austria liitmist Saksamaaga, aga selle kava ,,Otto" oli tehtud juba 1936 ja 1937 aastal. 1937. aasta novembris tegi Hitler Austriale ettepanek sõlmida sõja- ja tolliliit, kuid nad ei olnud huvitatud. Hoolimata sellest, et Austria oli autoritaarne, lükati plaan tagasi, mis pingestas kahe riigi suhteid. Austria kuulutas riiis välja referendumi, et panna asi kas või näiliselt rahva otsustada. Hitlerile aga

Ajalugu



Lisainfo

kõik mis toimus Saksamaal 1930-1940. Ja ka Eestis 1930-1940. Hitleri poliitika.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun