Eesti 1934. aastal (1)

Esimesed kriisiilmingud1930- hindade langus

• põllumajandustootjaid tabab esimesena (Euroopa ei suuda enam osta, piiratakse sissevedu, Eestis tekivad ülajäägid, hinnad langevad ka siin)
  
• sama protsessi kordumine tööstuses
  
• siseturu kokkukuivamine
  
• rahanduses tekkis segadus seoses paljude riikide loobumisega kullastandardist
  
• tööpuuduse kasv
  
• elukalliduse tõus
  

rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides= otsitakse süüdlast
Põhiseaduslik ja poliitiline kriis:

• Väideti, et hädade põhjus on erakondade paljusus .
  
• Ettepanekud muuta põhiseadust (Põllumeeste Kogud juba 1920a. keskp.)
  
• Võeti Riigikogu menetlusse põhiseaduse muutmise ettepanek(hakkas venima sotside vastuseisu tõttu)
  
• Vapside esilekerkimine ( moodustus organisatsioonina1929, vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil, asusid 1931.a. toetama põhiseaduse muutmise ettepanekut, esinesid süüdistustega teiste erakondade aadressil, nõudsid uuendusi riigi juhtimises, muutus kiiresti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks 20000 liikmega, nõudmised muutusid aina radikaalsemaks,esitasid 1932 lõpul oma põhiseaduse projekti, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu ja asus jõusse 01.jaan. 1934(vt.edasi). Vapsidele oli iseloomulik juhikultus, rahvusühtsuse jutlustamine, kutsekodade idee jmt. Mis teeb neid mõnevõrra sarnasteks natside, lapualaste jt.
  
• Valitsuskriisid 1932-34: neli valitsust
  
• 1932.a. august- Riigikogu koostatud uue põhiseadusprojekti esimene hääletus- läbikukkumine
  
• 1933a. juuni- sama projekti (parandatud variant) teine rahvahääletus-läbikukkumine
  
• poliitiliste vastuolude teravnemine , kokkupõrked rahvakoosolekutel, valitsuse ebapopulaarsuse kasv-1933a. augustis üleriigiline
  

kaitseseisukord

• 1933.a. oktoober- kolmas rahvahääletus (vapside põhiseaduse
  

projekt)- võetakse vastu

• üleminekuvalitsus eesotsas K.Pätsiga
  
• 1934a. jaanuar- astus jõusse uus põhiseadus :
  

¤ riigivanem valitakse viieks aastaks rahva poolt (si
suliselt president )
¤ riigivanemal õigus panna vastuvõetud seadustele
veto
¤ riigivanemal õigus Riigikogu laiali saata
¤ seadusandlik võim- ühekojaline riigikogu, volituste
tähtaeg lühem, liikmeskond väiksem
¤ täidesaatev võim- valitsus pidi saama nii
parlamendi kui riigivanema usalduse

• põhiseaduse tegelik rakendumine pidi toimuma pärast parlamendi- ja
  

riigivanema valimisi

• valimisvõitluse käigus vapside populaarsus kasvab, samal ajal maj.
  

olukord stabiliseerub

• 1934.a. 12.märtsi riigipööre- Riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner teostavad sõjaväe abil riigipöörde, et ennetada vapside võitu valimistel
  
• kehtestatakse üleriigiline kaitseseisukord, vapside organisatsioonid
  

suletakse, valimised lükatakse edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusega läks seadusandlik tegevus valitsuse kätte ( riigivanema dekreedid) Algab vaikiv ajastu.
VAIKIV AJASTU
12.märts 1934a. riigipööre

• üleriigiline kaitseseisukord
  
• siseminister Einbund ( Eenpalu )
  
• september- kaitseseisukorra pikendamine aasta võrra= valimiste edasilükkumine
  
• Riigikogu kritiseerib valitsust- Einbund kuulutab 2.okt. istungjärgu lõppenuks, saadikud sõidavad laiali, rohkem kokku ei tule (ametlikult EI saadeta laiali)= parlament “vaikivas olekus”
  
• 1935 kevadel keelustatakse pol. erakondade tegevus
  
• loodi Isamaliit (valitsuse suunatav ainupartei )
  
• kutsekodade loomine
  
• tsensuur
  
• asutati Riiklik Propaganda Talitus: andis ajakirjandusele “õiget” infot, tegeles rahvusterviklikuse õhutamisega (nimede eestistamine, kodukaunistamine jmt.)
  
• riigi kontroll ametiühingute, omavalitsuste jm. Üle
  

1935.A. LÕPUKS OLI DEMOKRAATLIK KORD ASENDUNUD AUTORITAARSE DIKTATUURIGA
Opositsioon :

• Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed, pahempoolsed sotsid
  
• Vabadussõjalased alates 1935 suvest- detsembrini, kui toimus vapside liikumise likvideerimine
  

- keskus Tartu ( liberaalne intelligents)

• “Tartu vaim”- diktatuurivastase võitluse sünonüüm
  

Kolmas põhiseadus:

• 1936.a. alguses teatab Päts, et vaja on uut põhiseadust
  
• veebruar- referendum annab riigivanemale õiguse konstitutsiooni koostamiseks kokku kutsuda Rahvuskogu
  
• 1937.a. veebruar- Rahvuskogu alustab tööd
  
• 01. jaan. 1338 .a. jõustub uus põhiseadus:
  

¤ riigipea president , valitakse rahva poolt otsestel valimistel 6 aastaks
¤ Riigikogu kahekojaline : Riigivolikogu ( alamkoda ) 80 saadikut valib rahvas, Riiginõukogu (ülemkoja) 40 liiget määrati presidendi ja kutsekodade poolt, osa kuulus sinna ametijärgselt.
¤ Valitsuse ees peaminister , kelle määras president
¤ kui Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust võis president vahetada valitsuse või hoopis parlamendi laiali saata (ennetähtaegsed valimised)
¤ rahvaalgatuse õigus puudus
¤ vanusetsensus valijal 22a.
¤ proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalimistega
¤ kodanikuvabaduste piiramine
“ Juhitav demokraatia”:

• valimised : opositsiooni poolt hääletajaid rohkem, kuid valimisseadus
  

(enamusvalimiste põhimõte) nullis nende edu

• kuna presidendivalimistel esitati 1 kandidaat, jäid rahvavavalimised ära, aprillis 1938.a. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks K.Päts
  
• päev hiljem uus valitsus eesotsas K. Eenpaluga (Einbund)
  
• nn. juhitava demokraatia poliitika: püsis kaitseseisukord, poliitiline organiseerumine keelatud, tsensuur, riigikogu formaalne seadusandja (seadused presidendi dekreetidega)
  
• riigi sekkumine majandusse, hoogne edasiminek nii tööstuses kui põllumajanduses, ühistegevuslik liikumine, elatustaseme tõus
  

EESTI VÄLISSUHTED

1918-1920 oli põhiprobleemiks tunnustuse saavutamine, murrang 1921, kui Eesti võeti ka Rahvasteliitu (lääneriigid ei lootnud siis enam bolshevike kiiret kukutamist Venemaal) Välispoliitika põhiül.:julgeoleku kindlustamine. Otsiti liitlasi.
Suhted Läti, Leedu , Poolaga ja Soomega:
1920 loodeti luua regionaalne sõjalis- poliitiline kaitseliit (kõik ülalnimetatud riigid).
Balti Liit ei teostunud, sest:

• Leedu- Poola vahel 1920 puhkes relvakonflikt , pinged nende
  

suhetes kogu sõdadevahelisel perioodil (Vilniuse probleem)

• 1922 üritati sõlmida liitu Leeduta, kuid Soome muutis kurssi (püüdsid läheneda Skandinaaviale ja distantseeruda Balti regioonist)
  
• 1923.a. Eesti-Läti kaitseliidu leping ( reguleeris ka piirijoone, mille pärast oli olnud konflikte)- ainus reaalne samm Balti liidu suunas
  

1934a. septembris Eesti-Läti –Leedu koostööleping ( selle taga seisis NSVL , kes lootis Leedu kaudu mõjutada Eestit ja Lätit; nn. Balti kolmikliidu idee) Eriline tähtsus lepingul puudub, ka NSVL lootused ei täitunud.
Sisuliselt koostöö vähene, pealispindne.
Suhted NSVLiiduga:
Saadan Riina Voltri materjali, hea materjal