Kirjastus, 8. 1 Akadeemiline eesti keel Harjutus 4. Refereeri, ühendades kaks allikat. Lisa viited ning vormista viitekirjed. Originaaltekst Kirjandusallika info lk 27: Müüt pakub lihtsustatud maailmapilti. Autor Katrin Aava, artikli pealkiri: Inimrühm loob endale müüdi, mis seda „Ajalookirjutus retoorilise visiooni rühma koos hoiab ja tegutseda aitab, põhjendajana“; lk 27–29; ajakiri Haridus; nr jutustuse ehk narratiivi jõud annab 5; 2005. inimtegevusele õigustuse, toetab ja kujundab identiteeti. lk 4: Kirjanikud on juba ammu näinud, et Autor Eia Uus, Tallinna ülikooli eesti keele paljudel lugejatel on suur huvi autori isiku ja kultuuri instituudis kaitstud magistritöö
" Idüllilisest, armastust idealiseerivast toonist kujuneb ühtäkki luuletuses reaalne ning tõsimeelne meeleolu. Tooni muutus esineb seetõttu, et autor ei soovi oma luuletusega mitte öelda seda, et armastus on nii võimas, et kestab igavesti ning ei katke iial, vaid hoopis tõdeda, et siis kui armastus eksisteerib, siis ta tõesti võidab, mõistab, usub ja andestab, kuid kui armastus ühel hetkel üle läheb, siis laguneb see sõna ,,kõik" koost. Viimases reas esitab Kareva lugejale retoorilise küsimuse ,,Kuidas?" mille abil saab lugeja aru, et kogu luuletuse sõnumit saabki võtta kui suure retoorilise küsimusena. Küsimusena, mis soovib teada, et kuidas on võimalik, et miski, mis on nii suurejooneline ning vägev võib kokku variseda hetkega, mil ta lihtsalt minema jalutada võib. Üleüldiselt ongi luuletuse toon salapärane, seda tänu oma lõpuridadele, kus autori toon muutub. Resultaadina jääb lugeja mõtisklema Kareva esitatud küsimuse üle viimases reas.
parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero teiseks tähtsaks kohtukõnede näiteks on Verrese protsessil peetud kõned. Verres oli Rooma asehaldur. Propreetorina Sitsiilias rõhus ta elanikke ja omandas nendele kuuluvaid kunstiväärtusi
Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, kaastöö Rosenplänteri “Beiträgelega”. Chr. Gananderi “Mythologia Fennica” tõlge rootsi-saksa keelest ilmus 1822 “Beiträges” - rahvausundisse soome muinasjumalad. Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa luuleteostele. Ülistab inimmõistust, -vaimu, sõprust, armastust. Oodides luule ja luuletajamotiiv. Retoorilise üleolevusega räägib laulja suurest missioonist. “Kuu” - värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes (“Karjaste laul”, “Ott ning Peedu”, “Jaak, Jüri - karjapoisid”. Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser “Laulud, päevaraamat ja kirjad” Üks tema luuletustest : "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained,
Cicero esimesed kõned kaldusid stiililt asianismi, järgmistes kõnedes aga arenes juba isikupärane stiil. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas olid kõned mõeldud ka avaldamiseks kirjandusteosena, ent ümbertöötatud kujul. Kõned Cicero neli kõnet Catilina vastu loetakse tema retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Kõned Cicero kõnedes kajastuvad filosoofilised tõekspidamised, kõnede ilmestamiseks kasutatud stiilivõtted, publiku koosseisu ja kõne
silmas tulevikku. Kompositsioon 1. Otstarbekas on silmas pidada mõttearenduse katkematust. Ei tohiks tekkida tühikuid üksikute väidete vahele. Mõte peab jääma pingestatuks, tähelepanu teravdatuks. 2. Oluline on konflikti tajumine. Mingi dialoogilisus, soov väidelda, teist ära kuulates ja oma mõtteid kaitstes peab olema tajutav kogu tekstis. Seda teenib ka eri kompositsioonivõtete kasutamine (tsitaat ja selle kommentaar; dialoog; retoorilise küsimuse esitamine ja ise vastamine formaalne küsimus, mis väljendab imestust, kaastunnet, vaenulikkust, eitust). 3. Liigendus: lõik on elamuse ja mõtte stiiliühtne tervik, kuid omavahel võivad need lõigud oluliselt erineda. Fakti konstateeringule järgneb poleemilisus, pildile järgneb filosoofiline mõtisklus, autorikõnele tsitaat, vastusele uus küsimus. Et tervikutunne ei
kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 23. Cicero? Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero kõnedest on säilinud 57 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. 24. ,,Tüliõun"? Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). 25. Antiik kirjanduse mõiste. Kõnekeeles tähendab eelmise sajandi asju
Kolmekümneselt oli ta juba kvestor Sitsiilias. Neljakümneselt preetor ja neljakümne kolme aastasena Rooma konsul (63 eKr). Tema suurim tegu oli konsulina 63 aastal paljastada Catilina korraldatud vandenõu nelja kuulsa kõnega, millest kuulsaim algab sõnadega: "Kui kaua veel kallis Catalina mõtled sa proovile panna meie kannatust. Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? ...". Neid kõnesid loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Peale vandenõus süüdistamist põgenes Cicero maapakku, kust naasis aasta hiljem, kuid oli kaotanud oma poliitilise mõju. Kodusõja puhkemisel astus Cicero võitlusesse Pompeiuse poolel, kuid pälvis peale kaotust siiski andestuse Caesari poolt kui nõrga poliitilise aktiivsusega tegelane. Peale Caesari surma astus ta jälle tegevusse, püüdes taastada vabariiklikku korda ning ründas keisririigi pooldajaid teravalt 14 filipikas. Antoniusele oli ta
on Faehlmannist ja Kreutzwaldist alates pakkunud kõneainet kõikidele kunstidele. Kristjan Jaak Petersoni loomingi põhiosa moodustasid aga oodid ehk ülistuslaulud ning elurõõmsad pastoraalid ehk karjaselaulud. Tema oodides on tunda tuginemist kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Kr. J. Peterson ülistab neis inimmõistust ja -vaimu, sõprust ning armastust. Tema oodides on oluline luule ja luuletaja motiiv. Kristjan Jaak räägib neis retoorilise ülevusega laulja suurest missioonist rahvaste elus. Oma populaarseimas oodis ,,Kuu" loob ta eredate loodusnähtuste abil üleva pildi Eesti maakeelest. Seal kasutab ta värvikaid epiteete, metafoore, kordusi ja mitmeid teisi huvitavaid stiilivõtteid. Kuu Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas Ilusa lõhnaga mirdike Vilusas kaljuorus Ei või õitseda kaunisti: Kas siis meie maa keel,
1. Fraseologismidest üldiselt Fraseologism on kujundlik sõnaühend, liitsõna, lause või lausekatke, mille tähendus erineb teda moodustavate sõnade algtähenduste summast. Näiteks kujundit vesi on ahjus ei tõlgendata tavaliselt sõna-sõnalt, vaid mõistetakse, ütlus märgib enamasti halvustavalt hirmutunnet. Fraseologismid on suulises või kirjalikus kõnes esinevad, peamiselt retoorilise funktsiooniga struktuurielemendid. Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes.( Õim 2001A: 19; Õim 2001B: 554) Fraseoloogia esineb kõigis keeltes ja selle kujundid võivad olla päritolult kas algupärased või laenulised. Eesti keelde on tulnud palju fraseologisme saksa ja vene keelest ning piiblist, paljud väljendid on ka peaaegu tuvastamatu päritoluga paljudes keeltes samaaegselt esinevad
suhtes halvasti käitunud. Lk 112 Claire läheb teatrisse koos Eugene'iga. Lk 112 Lk 114 Markii d'Ajuda tutvustab Eugene'ile pr de Nucingeni. Lk 114 Lk 118 Eugene on juba armunud pr de Nucingenisse. Lk 118 Lk 119 Isa Goriot viletsa toa kirjeldus. Lk 119 Lk 121 Isa Goriot'le meeldib see, et Eugene'ile meeldib ta tütar. Lk 121 Lk 122 Pr de Nucingen on ilma jäänud armastuse magususest. Lk 122 Lk 124 Bianchon (arstiteaduse üliõpilane, Eugene sõber) ei tapaks. (Eugene küsib talt Lk 124 retoorilise küsimuse või midagi taolist) Pr de Nucingen kutsub Eugene'i teatrisse. Lk 128 Pr de Nucingen on õnnetu. Lk 128 Lk 130 Pr de Nucingen annab Eugene'ile 100 franki ja käsib tal ruletilauas, kas kõik maha Lk 130 mängida või võita 6000 franki, siis naine räägib talle, mis talle muret teeb. Lk 131 Eugene võidab 7000 franki, Pr de Nucingen tänab Eugene'i ta päästmise eest. Lk 131 Lk 132 Goriot oli harjutanud oma tütreid enesele kõike lubama. Seepärast naine sattus Lk 132
peetakse valmianri loojaks. Tema valmis on kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad. Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine, venelane Krlov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia thtsamaid autoreid oli Herodotos, kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline knemees, kes harjutamisega sai lahti knedefektist ja tegutses Ateena juhtiva riigitegelasena - Demosthenes. 52. Filosoofilise proosa meistrid on Sokrates ja Platon 53. Sokrates ei pannud midagi kirja. Tema pilased esitasid pma petaja vaateid nn filosoofiliste dialoogidena. Sokrateselt on tulnud kaks mttetera: 1) Ma tean, et ma midagi ei tea
Tiina viha maksimumi ning ta lausa leegitseb seest. Kasuisa sõnad ning jalatsi viskamine ja sellele järgnenud sõnad olid Tiina viimaseks piisaks karikas. Kurbus muutus ta sees ümber vihaks. Teoses on kättejõudnud kulminatsioon. Esimesed vihast hõõguvad sõnad ta suust on meeleheitlikud ,,Mis te tahate minust!" ,,Inimeseks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? Olen jah, te ju teisiti ei taha!" jätkab Tiina emotsionaalselt. (lk 39) Retoorilise küsimusega kritiseerib Tiina inimesi kes usuvad et ta libahunt on, et nad uskuda ei suuda, et Tiina tegelikult inimene on, justkui meeledki tahteski uskuda, et Tiina libahunt on. Tiina halvustab inimesi nende käitumises ning kõrvutab enda kõnes inimesi hundile, tuues välja positiivseid omadusi, mis on huntidel, kuid mis tema arvates on puudulikud inimesel. Seda teeb ta selleks, et näidata inimestele, kui vastikult nad temaga käitunud on
Aristoteles koostas 355. a. eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest uskumisväärselt. Aristotelese “Retoorikas” on retoorika juba omaette aine – siin on varasemale materjalile antud juba filosoofilisem vorm, standardiseeritud mitmed retoorika mõisted, sh eetos, logos ja paatos kui veenmise põhivõtted ning entümeem ja paradigma kui retoorilise argumendi kaks vormi. “Retoorika” 1. raamat tegeleb inventsiooniga (stleiutamise, väljamõtlemisega); 3. raamat annab süstemaatilise käsitluse stiili ja järjestamise kohta, stiili juures käsitletakse ka metafoori ja võrdlust. “Retoorika” avaldati alles 1. sajandil e.m.a, aga Aristotelese teooriad said tuntuks ta õpilaste kaudu. (Kennedy 1998) Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja ülesehitust, pannes erilise rõhu kõne selgusele. Aristoteles
vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel. Kokkuvõte 4 „Kas tohib inimene tahtva olendina omistada endale vabadust või on see vabadus vaid endas loodud illusioon, sest ta ei näe paratamatuse niite, mille kaudu suunatakse tema tahet samamoodi nagu loodussündmusi?“ Sellise retoorilise küsimuse on püstitanud Rudolf Steiner. Ma pean temaga nõustuma: on see siis vabadus, kui vanemad ristivad oma vast sündinud lapse neile omase usu järgi, lapselt luba või nõusolekut küsimata? On see vabadus, kui meid kammitsevad riigi poolt tehtavad seadused ja piirangud? On see tõesti MINU VABA TAHE läbida põhikool, keskkool ja ülikool? Või on see lihtsalt ühiskonna ja vanemate poolt tehtud kohustust ja mõttetu konkurents
teistsugusel viisil. Tegutsedes peamiselt "seltskonnafotograafina", kujundas ta oma lustakates portreegaleriides ennekõike ENSV-aegse kultuuri-eliidi korporatiivset identiteeti. Tervikuna võib öelda, et 1960.1970. aastatel vabanes foto mõnevõrra propaganda teenistusest -- ideoloogilise maailmaesituse kõrvale ilmus ridamisi erinevaid subjektiivseid nägemisviise. Samas ei saa me aga väita, et fotograafia ja kino oleksid täielikult pööranud oma retoorilise potentsiaali korrumpeerunud ühiskonna vastu. 1980. aastatel asendub hoogne modernism teatava dekadentslikkusega, mille märksõnadeks võiksid olla "diskreetsus" stilistikas, rõhutatud juhuslikkus ja visuaalsete vastete otsimine alateadvuslikele kaemustele. Oluliseks nihkeks, mis hakkas kujundama uusi autorihoiakuid 1990. aastate eesti fotos, oli kindlasti võimaluste avanemine enesetäiendamiseks välisriikides
omastamise eesmärgil olid tõstnud süüdistuse isatapmises. Et sugulasi toetas üks Sulla mõjukas soosik, nõudis süüaluse kaitseks esinemine küllaltki julgust. Cicero saavutas Sextuse Rosciuse õigeksmõistmise, kuid ta oli kaitsekõnes paljastanud Sulla soosiku mahhinatsioone ja võis karta diktaatori viha alla langemist. Seetõttu lahkus Cicero Roomast ja võttis ette pikema matka Ateenasse ja Väike-Aasiasse oma retoorilise ja filosoofilise hariduse täiendamiseks. Rhodosel õppis ta tuntud kõnekunstiõpetaja Apollonios Moloni juures, kellega ta oli tutvunud juba Roomas. Rhodose retoorikakoolkond asus asianismi ja atikismi vahelisel seisukohal ja selle mõjul eemaldus Cicero oma stiilis ja kõnemaneeris mõnevõrra asianismist, millest ta oli juhindunud oma esimestes kõnedes. Kui Cicero kahe aasta pärast Rooma naasis,oli Sulla surnud ja advokaadina tuntuks saanud Cicero võis alustada tegevust ka riigiameteis
olevuse kallal: rebisin küljest ta käed, ta nuuksus / kiskusin lahti ta jalad, ta kriiskas / trampisin kööginoaga ta rindkere tükkideks, ta hingeldas / kiskusin tangidega keele välja, ta kõneles / viimaks keerasin ta kaela kaheksaks. Negatiivsus jätkub minu jaoks ka tapatööle järgnevate ridadega nüüd on hea ja lihtne / ärkan üles, lähen tööle / tulen koju, lähen magama / ... / elu on ilus!, mis oma retoorilise lõpuhüüdega tekitab tühja ja vastiku tunde, sest niisugune rutiinne elu ei saa minu arvates olla ilus. Ja lõpuks toob muige taas mu näole irooniline kuulutuse vormis olev luuletuse teine osa, milles kõneleja avaldab soovi lapsendada kiiremas korras ühe sisemise lapse. Seesugune lõpp tekitab minus kohe soovi lugeda terve luuletus algusest peale veel üks kord läbi. Või siis rohkem kui üks kord. Probleem luuletuses seisneb selles, et kõnelejat segab tema sisemine laps
..........................................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJANDUS............................................................................................13 1. SISSEJUHATUS Fraseologism on enamasti lausest väiksem üksus, sõnaühend või üksiksõna. Tegemist on kõne kujundliku struktuurielemendi, retoorilise vahendiga. Fraseologismid on metafoorsed, piltlikud, kindla püsivusastmega sõnaühendid, liitsõnad, laused või lausekatked, näiteks vesi on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust. Fraseoloogia on universaalne keelenähtus ehk seda esineb kõigis keeltes.
17. saj lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18. saj algus Käsu Hansu kaebelaul esimene eesti autorilt säilinud luuletus 18. saj ,,Eesti-Ma rahwa Kalender" esimene säilinud eestikeelne kalender 1739 Helle toimetusel ilmunud täielik piiblitõlge 19. saj algus J. H. Rosenplänteri toimetatud ,,Beiträge" esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Kr. J. Petersoni Oluline tema oodides on luule ja luuletaja motiiv. Retoorilise ülevusega räägib Kr. J. Peterson laulja suurest missioonist rahvaste elus. Oma populaarseimas oodis ,,Kuu" loob Kr. J. Peterson eredate loodusnähtude toel üleva pildi Eesti maakeelest. Ta kasutab värvikaid epiteete, metafoore, kordusi ja mitmeid teisi stiilivõtteid. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga.
Verbe tuleks kasutada öeldisena. 6. Palju tuleks kasutada isikulist tegumoodi. 7. Elavust tõstab see, kui tekst liigub kiirelt ja elavalt – nõuab lühikesi lauseid ja lühikesi lõike. 8. Elavust ei saa saavutada omadussõnade kuhjamise abil. Vältida sõnu nagu dramaatiline, kohutav, põnev jne. Loomulikkus ja ühtsus – loomulikkus toetub kahele sambale: stiili sobivus sündmusega ja uudise retoorilise olemusega. Ühtsus tähendab, et tekst on samas stiilis algusest lõpuni välja. Stiil ja sündmus 1. Tuleb valida toon ja tempo, mis sobib antud sündmusega. 2. Tekst tuleb liigendada lauseteks ja lõikudeks vastavalt sündmuse liigendusele. 3. Igal sündmusel on oma tempo, mis peab ka loost välja tulema. Lühikesed laused annavad kiire tempo, pikad laused aeglase; vähe täiendeid ja määrusi annab kiire
15 Norma Khouri ,,Kaotatud au" 10 siis paberil spekuleerides vist eriti targemaks saa, et sellisest olukorrast aru saada peab seal ise elama ja üles kasvama. Kokkuvõte ,,Kas tohib inimene tahtva olendina omistada endale vabadust või on see vabadus vaid endas loodud illusioon, sest ta ei näe paratamatuse niite, mille kaudu suunatakse tema tahet samamoodi nagu loodussündmusi?" Sellise retoorilise küsimuse on püstitanud Rudolf Steiner. Ma pean temaga nõustuma: on see siis vabadus, kui vanemad ristivad oma vast sündinud lapse neile omase usu järgi, lapselt luba või nõusolekut küsimata? On see vabadus, kui meid kammitsevad riigi poolt tehtavad seadused ja piirangud? On see tõesti MINU VABA TAHE läbida põhikool, keskkool ja ülikool? Või on see lihtsalt ühiskonna ja vanemate poolt tehtud kohustust ja mõttetu konkurents
tutvustatakse köitvalt ja arukalt, keeldudes samas võtmast nende suhtes seisukohta. Selgitan hiljem oma sellist nägemust. II Singer tahab öelda, et moraalifilosoofiast võib leida teatud minimaalsete teoreetiliste viidete süsteemi, mille abil praktika aktuaalseid probleeme saab lahata. Tema argumenti võib lihtsustatuna esitada järgmiselt. -- Singer alustab oma teooria tutvustamist lõbusa retoorilise vallatusega. Ta kirjutab: "Selleks et me saaksime arendada kasulikku arutelu eetika sees, on hädavajalik rääkida pisut eetikast, et meil oleks selge arusaam sellest, millega me tegeleme eetilistest küsimustest kõneldes." (Singer 1979: 1.) See lause kõlab nalja moodi, teades, kui palju on moraalifilosoofid kõnelenud eetikast, saavutamata õigupoolest kunagi üksmeelt milleski olulises. Ilmselt ei saa Singeri teoreetilisel viitesüsteemil olla mingit tegemist absoluutse tõe
populismi ja FPÖ-poliitiku Heinz Strache artikli oktoobris 2004. Artikli avaldamise ajal oli Strache Viini FPÖ juht ja kirjutas kommentaare ajalehes Die Presse. Kommentaarid Tabelis 5.1. hiljem. Parempoolne tulp tabelis 5.1 summeerib artikli makro- ja mesostruktuurid. Strache tekst kuulub ajalehe artikli zanri ja kommentaaride alazanri või jaotusse. Arvamusele orienteeritud artikkel retoorilise eesmärgiga veenda lugejat. Artikli makrostruktuur jaotub 5 paragrahvi samal ajal kui teemat käsitlev ja funktsionaalne makrostruktuur koosneb 3 osast sissejuhatus, näited, kokkuvõte. Tabel 5.1 Vasakpoolsed paragrahvid. Strache tekst (kommentaarid vasakult) Paragr 1 kogu tõlget ei ole.Tekst. Need seal üleval teevad, mida tahavad niikuinii. Poliitikud, kes lasevad end valida iga mõne aasta tagant, ei lase hiljem kodanikel sekkuda
ikkagi kaotaja ja teine võitja. Selle lahendumisviisi puhul ei ole ainult- võitjat ega ainult- kaotajat, kuna kumbki osapool saavutab osalise võidu ja kaotab selle eest vaid pisut. Kompromiss on õpetlik ka 8 tuleviku jaoks, sest tõdetakse, et vastaspoolega on siiski võimalik läbi rääkida ja koostööd teha. Kompromissi varjuküljeks on see, et pahatihti võib olla tegemist vaid retoorilise võistlustaktika tulemusega. Nurkaräägitu jääb ikka kaotajaks. Koostööd võib pidada konflikti lahendamise parimaks viisiks. Osapooled lepivad kokku ühises lahenduses, mis kõiki pooli võimalikult täielikult rahuldab. See toimimisviis on võimalik siis, kui teises osapooles ei nähta mitte niivõrd vastast, vaid partnerit. Koostöö toimub suhtlemise kaudu, mida iseloomustavad alljärgnevad tunnused. Mõlemad osapooled ütlevad välja oma huvid, kavatsused ja kahtlused.
sattusid ilu, uhkuse ja väärikuse inimesed ja muutusid kummitusteks, sest neid ees ootas vaid surm. Nende kohtumõistjateks said need, keda nad pika aja alandasid ja neist armu ei saanudki oodata. 9.3 Head ja kurjad Headuse ja kurjuse mõiste muutub teose vältel.Romaani algul aristokraatia kehastab kurjust aga tavakodanikud headust, kui revolutsiooni käigus olukord muutub vastupidiseks.Dickens esitab oma teosega retoorilise küsimuse: keda saab tõeliselt pidada heaks? Kõik tegelased, välja arvatud Lucie teevad kurja. See omakorda lisab rõhku vastandumisel teisiku motiividele. 9.4 Mehed ja Naised Teoses vastandatakse mehi ja naisi. Näiteks, Madame Defarge on tegev naine ja ta seisab revolutsioonäride esiosas ja Carton, kes ei saa isegi alkoholisõltuvusest vabaneda. Need vastandused panevad mõtlema ühiskonna steriotüüpide peale; mees on jõud ja naine- nõrkus.
Kuigi romaan ja novell rajanevad jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, minajutustust, dramaatilist dialoogi. Näidendites kohtab sageli eepilisi kirjeldusi või lüürilisi kõrvalepõikeid ning laule. Luuletuse minavorm ja hingemaailm vahelduvad kergesti välisema kirjelduse või loo vestmisega (eepiline alge), samuti retoorilise pöördumisega, väljajättelise kõne või dialoogiga (dramaatiline alge). e. Lüürika Eepika Dramaatika Lugu - + + Jutustamine - + - lüürilisus eepilisus dramaatilisus
Vergiliuse ja Ovidiusega. · Järgnes veel 3 raamatut eleegiaid. · Erinevalt Tibullusest on Propertius väga temperamentne. Cynthia on saatuslik naine ja Propertiuse luule teemad on igatsemised, leppimised, tülid ja armukadetsemised. · Kolmandas eleegiateraamatus suureneb muude teemade osatähtsus. 73. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? · Seneca sündis Cordubas (Hispaanias), üles kasvas Roomas, sai hea retoorilise ja filosoofilise hariduse. · 41. a pagendati ta inimtühjale Korsika saarele, kus veetis 8 aastat. · Keiser Claudiuse teine naine Agrippina tõi Seneca pagendusest tagasi ja määras oma poja Nero kasvatajaks. · Nero sai keisriks 54. aastal, tegelikud valitsejad olid algul Seneca ja prefekt Burrus. 59. aastast hakkas Nero kõiges toimima nii nagu ise heaks arvas.
Esitab oma valitsejaideaali, rõhutab kõlblusõpetust, sõjalisi tegusid. X-i hinnatakse stiili lihtsuse, voolavuse pärast. 22. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide koolkonna mõjul. Tegelikult tekkis kõnekunst 5. Saj. demokraatia oludes- tekkis retoorika (kõnekunsti teooria), kuju võtsid tulevase retoorilise proosa eriliigid, ent veel 5. Saj. ei leidnud kõnekunst kirjalikku fikseerimist. Sofistid seadsid endale ülesandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema moraali ja poliitika küsimustest. Rööbiti nende küsimuste sisulise käsitlusega toimus kunstipärase proosastiili ja uue distsipliini retoorika väljaarendamine. Tuntuimad kõnemehed: Lysias, Iokrates, Demosthenes. 23. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas?
Eestis endas on kohta nii NoorEesti paatosel ja eksperimendil, Tammsaare eepilisfilosoofilisel elukujutusel kui ka arbujate vaimuaristo kratismil. Põrkumine tõeluse paradoksaalsusega Kaplinski looming on samuti õpetlik. Selle luulelist poolt kokku võttes on Hasso Krull äsja ilmunud ligi tuhandeleheküljelise koondkogu "Kirjutatud" järelsõnas osutanud, kuidas Kaplinski on lausa programmiliselt liikunud metafoori kui kunsti olemusliku aluse lammutamise suunas. Alul seda retoorilise figuurina täiuseni viies, et seejärel eemalduda ja naasta luuleeelsesse, "keele enese algse ja paratamatu metafoorsuse" juurde. Juba ühes oma kuulsaimas essees "Mis on luule?"(Looming 1975, nr 12) väidab ta luule olevat argikeele kohal kõrguva metakeele, mis aga ei toimi argikeele vastandusena, vaid omamoodi süvendajana. Mõlemad, nii argikeel kui luulekeel, on tõelusega elavas kontaktis, mida Kaplinski meelest ei suuda aga "metafoor metafoori pärast" luuletamine
loogiliselt järgneva sümboli juurde (n.: 8 °C). · Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. Töö tutvustamise ettevalmistamiseks peab esineja teadma: · kuidas esineda · kus esineda · kellele esineda Töö tutvustust võib alustada: definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms. Esitluse lõpetamine: töös esitatud järelduste ülekordamine, retooriline küsimus, üleskutse uute lahenduste otsimisele. 10.1. Esinemise struktuur: · Pöördu kuulajate poole · Tutvusta ennast · Ütle millest kavatsed rääkida · Ütle kui kaua Sa sellest räägid · Ütle, millal saab esitada küsimusi · Edasta enda sõnum · Ütle millest rääkisid · Täna kuulajaid · Palu esitada küsimusi
Ewald'it. Holbergi mõttekaaslastest võib nimetada varalahkunud (25-aastaselt) populaarfilosoofi Fr. Chr. Eilschow'd (1725-1750), kes tuliselt kaitses emakeele õigusi nii kirjanduse kui teaduse keelena. Holbergi valgustusaja ideede jätkajaks skolastika asemel kasulike teaduste arendamises sai tema rahalisel toetusel 1747 uuendatud Sorö akadeemia, mis omab erilisi teeneid taani keele puhastamise ja kultuuriliseks kirjakeeleks kujundamise alal. Arendas välja nn. retoorilise proosastiili. Holbergi äratusel avanes Taani 18. saj. teisel poolel Euroopast tulevatele uutele vooludele. See aeg on tuntud nn. Taani valgustusaja nime all. Kuid maa kultuurilise nooruse tõttu kalduti selles suurel määral järeleaimamisele. Võeti eeskuju Prantsusmaalt: klassitsism ja ratsionalism, Rousseau loodusliku elulihtsustamise õpetus, haridusalal hilinenud humanism (antiikne Kreeka); Inglismaalt saadi äratusi loodusluule harrastamiseks. Kõige vahetum ja
selt järgneva sümboli juurde (n.: –8 °C). Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. Töö tutvustamise ettevalmistamiseks peab esineja teadma: kuidas esineda kus esineda kellele esineda Töö tutvustust võib alustada: definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms. Esitluse lõpetamine: töös esitatud järelduste ülekordamine, retooriline küsimus, üleskutse uute lahenduste otsimisele. SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium SISUJUHT Uurimistöö koostamisest 10.1. Esinemise struktuur: Pöördu kuulajate poole
2) Aktiivsed tegevusverbid 3) Elus tegijad 4) Ajavorm tüüpiliselt lihtminevik. Sündmuse aeg ja koht täpselt fikseeritud. - Argumenteeriva teksti keelelised tunnused: 1) Esitatakse autori hinnang ja selle põhjendus. 2) Põhjus-tagajärje suhe 3) Lähtepunkt dialoogiline ehk kahepoolne, väljendatakse hoiakut mingi asja suhtes 4) Eitavad laused 5) Iseloomulik arvamuskirjutustele: essee, diskussioon, teaduslikud seisukohti põhjendavad tööd 6) Retoorilise väärtusega keelekasutusvõtted 7) Kontrastiivsust ja võrdlust sisaldavad väljendid (enne vs nüüd, siin vs seal) 8) Tingiv kõneviis 9) Modaalverbid jm modaalsõnad 10) Omadussõnad ja nende võrdlusastmed 11) Põhjuslikud side- ja määrsõnad (seetõttu, sellepärast, järelikult, niisiis, seega) Tekstiliigid ehk –žanrid ja nende tekstitunnused, tekstide rühmitamine eri liigituste alusel Keelekasutusvaldkonnad: - Argikeel - Ilukirjanduse keel
meil selgusele jõuda Arthur Danto, kes püüdes lahendada readymade'de mõistatust, hakkas huvituma küsimusest, mis eristab kahte väliselt sarnast asja, millest üks on kunstiteos ja teine ei ole. Danto vastus sellele küsimusele on laiali paljudes tema teostes (vt eriti 1964; 1981; 1997). Kõiki aspekte lühidalt kokku võttes võib öelda, et kunstiteose eripäraks on Danto järgi see, et kunstiteos (1) on millegi kohta; (2) visandab mingi vaatepunkti; (3) visandab selle vaatepunti retoorilise ellipsi abil; (4) vajab interpreteerimist; (5) teos ja interpretatsioon nõuavad kunstiajaloolist konteksti. Danto peamine tees on, et kunstiteos on millegi kohta, kuna tavaline asi ei ole (1981: 52). Kunst on alati kujutav (representational), mille all ta ei mõtle tingimata mingitele asjadele osutamist, vaid seda, et kunst annab alati edasi kunstniku viisi asju näha ja mõista. Kunstiteos on sageli kunstist endast, kunsti teooriast ja ajaloost. Kunstiteosed on
oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Voldemar Jannsen. Jannseni tegevus rahvuslikul Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa eelärkamisajal ja ärkamisajal. J. oli pärit Vändrast. luuleteostele. Ülistab inimmõistust, -vaimu, 1857 asutas ta Pärnus ajalehe «Perno Postimees», sõprust, armastust. Oodides luule ja millest algab järjepidev eesti ajakirjandus. 1863. luuletajamotiiv. Retoorilise üleolevusega räägib aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas laulja suurest missioonist. "Kuu" - värvikad välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga.
selgitab õpitud vanasõnade ja regilaulust. Rahvalaulu elementide leidmine piltluule, kõnekäändude kujundlikkust ja autoriluulest. retooriline hüüatus, tähendust; retooriline küsimus, mõtestab luuletuse tähenduse Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, stiil, iseenda elamustele, kogemustele ja korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse sümbol, väärtustele tuginedes; tundmine ja kasutamine. Sümbolite võrdlus seletamine. Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika leidmine. Luuleteksti tõlgendamine. Teose stiililise eripära kirjeldamine. Oma kujundliku
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga
tooks välja tähtsaima sõnumi. Kõne lõpus jõutakse tagasi algusesse: * pakutakse sissejuhatuses esitatud probleemile lahendusi, * vastatakse sissejuhatuses esitatud küsimusele. Kõne meeldejääv lõpetamine on oluline ka sellepärast, et enne lõppu muutub kuulaja taas tähelepanelikumaks. Lõpetamisviise on mitmeid: * lõpetatakse kokkuvoõtega eespool kõneldust, korratakse olulisemaid mõtteid; * lõpetatakse nalja, retoorilise küsimuse või efektse tsitaadiga; * veenmiskõne puhul lõpetatakse üleskutsega tegutseda, muuta suhtumist voi hoiakuid. Lennart Meri kõne lõpp Balti Assamblee 7. istungjärgu avamisel Tallinnas 1. detsembril 1995: ,,Väikesed rahvad moodustavad ju maailma elanikkonna enamiku. Aga nende hääl ei kõla veel küllalt valjusti, nad ei võta veel vajalikul määral osa maailma saatuse otsustamisest. See globaalne paradoks on omal moel ka Balti ühistöö paradoks
· Tuntumaid kõnesid: süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu · Retoorikaalased teosed: ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator" (,,Kõnemees") · Filosoofiaalased teosed: ,,,,Tusculanae disputationes" (,,Tusculumi arutlused"), ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De re publica" (,,Riigist"). Ideaalne kõnemees pidi Cicero järgi eneses ühendama nii retoorilise kui ka filosoofilise harituse. Traktaadis ,,De oratore" väitis Cicero, et kõnemees seab endale kolm ülesannet 1) tõestada oma väiteid, 2) pakkuda kuulajale naudingut ja 3) mõjutada tema tahet õige otsuse tegemise suunas. 63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallico" ja ,,Commentarii de bello civili". Esimene räägib Gallia sõjast, teine kodusõjast. Ta oli oskuslik populaarsuse võitmisel
Kahes õiguskorras tagatavat kaitset võrreldes ei saa piirduda õigusaktide tekstide kõrvutamisega. Sama oluline – kui mitte olulisem – on eri õiguskordade norme tõlgendavate ja rakendavate institutsioonide põhiõigussõbralikkus. Peab möönma, et põhiõiguste kaitsjana ei paista EK just kõige paremas valguses. Samuti ootas EK 2000. aastani, enne kui tunnistas ühenduse meetme pädevuse puudumise tõttu tühiseks.*16 On väidetud, et Euroopa Liidu ühinemine EIÕK-ga „muudab retoorilise pühendumise põhiõigustele praktiliseks reaalsuseks“*17. Võib-olla tõesti, kuid palju sõltub sellest, kui laia hindamisruumi loovutab liidule tulevikus EIK. Isegi kui eeldada, et EK esineb tulevikus vähem liidu institutsioonide kaitsjana ja rohkem erapooliku vahe- kohtunikuna, pole põhjust arvata, et ta hakkab tulevikus kaitsma liikmesriikide rahvuslikku identiteeti sama kiivalt kui liikmesriikide kohtud.
levima fotograafiline modernism, inimeste huvi liikus teravamatele, selgematele piltidele. Mitmed 20saj tähtsad fotograafid alustasid piktorialistliku stiiliga nt Ansel Adams, Edward Weston, Imogen Cunningham, kuid 1930s keskendusid juba nõ terava kujutisega fotograafiale. 2. Fotograafia Postmodernses kunstis II: Meediareflektiivne kunst Propaganda (ladina propagre 'laiendama') on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjustamiseks. Kunsti retoorilise potentsiaali fokusseerumine propagandas ja reklaamis. Kunstniku sõltumatus ja seotus maailmavaate (taas)tootmisega. Kriitilised kunstipraktikad ja reklaam. Reklaami dekonstruktsioon postmodrnses kunstis ja meediareflektiivne kunst. Topeltmängulisus ja metastrateegiate kasutamine 1990te kunstis. Pilet nr.13 1. Dokumentaal- ja reportaazfotograafiast enne II Maailmasõda Photojournalism levis 19nda sajandi keskel selliste otograafidega nagu J.Riis ja L.W.Hine
Segadusest päästab tekstivälise mõtte sissetoomine. Retoorika peatab siin radikaalselt loogika. Keele retooriline potentsiaal samastub de Manil kirjandusega. O chestnut-tree, great-rooted blossomer, Are you the leaf, the blossom or the bole? O body swayed to music, O brightening glance, How can we know the dancer from the dance? (“Among School Children”, viimased 4 rida) Yeatsi luuletuse viimane rida mõjutab teksti erinevalt, kui lugeda teda retoorilise v otsese küsimusena. Teksti interpretatsioon oleneb sellest, kumba lugemisvõimalust kasutada, samas ei saagi me üht lugemisvõimalust teisest lahutada. Ei ole tantsu tantsijata ega märki referendita. Kumbki lugemine annab oma variandi, samas on need variandid keeruliselt ja lahutamatult põimunud. Grammatika retoorika. Selle kahese lugemise skeemi võib üle kanda lugemise aktile enesele. Me asume ühtaegu teksti sees ja meie mõistmine on seotud tekstivälise tähendusega
3. Interpretatstsioonitingimus :kunstiteos erineb temast visuaalselt eristamatust tavalisest asjast selle poolest, et tavalisel asjal puudub interpretatsioon.Just interpretatsioon muundab objekti kunstiteoseks. 4. Kunstiajaloolise konteksti tingimus:pealtnäha eristamatud kunstiteosed erinevad oma ajaloolise situatsiooni ja selles kehtinud kunstiteooriate poolest.Mitte iga kunstiteos ei saa olla kunst igal ajastul. 5. Retoorilise ellipsi tingimus:väljendatakse metafooride kaudu.Nii nagu metafooris asendatakse põhikujutis asekujutisega, nii näitab ka kunstnik publikule ühte asja millegi teisena. Kunsti lõpp :Danto püstitab küsimuse, kas on olemas kunstiloo mudel, mis võimaldaks kõnelda kunsti progresseerumiset ja / või koguni lõpust.Kui mõtleme kunstist kui lihtsast väljendusest või tunnete edastamisest siis küsimus kunsti lõpust langeb ära
(sissejuhatav osa), konflikti areng ja kulminatsioon. Lüüriline, eepiline ja dramaatiline kuuluvad omavahel tervikusse, olles tihedalt seotud. Kuigi romaan ja novell rajanevad jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, minajutustust ja dramaatilist dialoogi. Näidendites kohtab sageli eepilisi kirjeldusi või lüürilisi kõrvalepõikeid ning laule. Luuletuste minavorm ja hingemaailm vahelduvad kergesti välisema kirjelduse või loo vestmisega, samuti retoorilise pöördumise, väljajättelise kõne või dialoogiga (dramaatiline alge): 4 Mis on poeetiline keel; Luule; Värsisüsteemid; Riim; Stroof; Kõne-, lause ja piltkujundid 8.Mis on poeetiline keel (A.Merilai ja J.Wainrighti määratlused)? Mis on selle iseloomulikud jooned? Poeetiline keel on: Kujundilisus, Tähelepanu on vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus
kaotas ajapikku oma praktilise tähtsuse. Alates 1930.aa, eriti 1960.aa uuritakse 9 kirjalikku teksti: traditsioonilisi Aristotelese figuure kujundeid lingvistiliste meetoditega. Kujund troop ei ole pelgalt keelesüsteemi komponent. Troobi tähendus tekib tekstis, diskursuses. Kujund tekib tekstis, mitte keeles. On kujundlikumad ja vähemkujundlikumad zanrid. Retoorika on muutunud tekstitüüpide teooriaks. Retoorilise meetodeid kasutatakse ka täpis- ja loodusteadustes. Algselt oli retoorika veenmisprotsess, mis eeldas kõneleja ja kuulaja koostoimet. Seda on kirjeldatud erootiliste metafooridega. Retoorikat laiendatakse ka bilooogia valdkonda. Kenneth Burke: Motiivide grammatika. Retoorika on sümbolite või märkide kasutamine sümboleid mõistvate olendite stimuleerimiseks. Burke'i järgi on kirjandus eelkõige sümboolne toiming. Igas tekstis on olemas retoorilised vormid
andmine diskrimineerimise toimumise kohta" (eelnõu § 13 lg 1 p 26). Komisjonil puudub igasugune õiguslik jõud diskrimineerija karistamiseks ja seetõttu peab ohver siiski pöörduma kohtu poole. Kui komisjoni loomise (mis tuleneb ka muide EL direktiividest) eesmärgiks oli bürokraatia vähendamine, siis de facto suureneb bürokraatia ja ajakulu tunduvalt, sest lisandub uus institutsioon. Küünilisemad kodanikud võiksid siiinjuures küsida retoorilise küsimuse - "Miks on vaja moodustada 3 Seletuskiri Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud "Soolise võrdõiguslikkuse seaduse" eelnõu juurde (2002) 4 samas 5 http://www.un.org/womenwatch/daw/cedaw/cedaw26/ConComEstonia.pdf 6 Siin ja edaspidi on kasutatud Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud "Soolise võrdõiguslikkuse seaduse" eelnõu variandi numeratsiooni 40
perioodil ei sisaldanud. 3) Klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr / 250 pKr) 3.1) Spetsiifiliselt klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr) Rooma õigusteaduse klassikalis-institutsionaalse suuna rajaja oli Servius Sulpicius Rufus (u 106-43 eKr). Servius alustas oma õpinguid koos hilisema oraator Marcus Tullius Ciceroga eelklassikalise ajastu viimase juristi, Quintus Mucius Scaevola juures. Lisaks sellele omandas ta filosoofilis-retoorilise (dialektilise) hariduse hellenistlikus skeptikute3 akadeemias. Sealt saadud teadmistel põhines Serviuse poolt õiguspraktikasse ja õigusteadusesse toodud süsteemiidee. Servius leidis, et õigus on inimeste poolt loodud, läbi mõeldud mõistetesüsteemi abil kujundatud mõtteline instituut. Korduvad kujundid ning laused, mis moodustavad selle süsteemi ehk õiguse, pidid Serviuse arvates täiendama inimeste bioloogilist loomust ning kindlustama tsiviliseeritud kooselu huve ja väärtusi.
vanarooma ajaloolane. Ta kirjutas mahuka teose Rooma ja roomlaste ajaloost, "Ab Urbe Condita Libri CXLII". http://et.wikipedia.org/wiki/Titus_Livius Titus Livius (59 e.m.a- 17 m.a.j.). Sündis Pataviumi (praegu Padova) linnas. Võib arvata, et oli pärit küllalt jõukast perkonnast, sest oli saanud omandada hea retoorilise ja filosoofilise hariduse ning elas Roomas, kus sai pühenduda ainult kirjanduslikule tegevusele. Kodulinn Padovas valitsesid peamiselt patriarhaalsed tavad ja vabariiklik meelsus ning Livius säilitas elu lõpuni poolehoiu mineviku institutsioonidele. Oli Augustuse sõber, kuid seejuures eristus kõigist teistest selle ringkonna isikutest, kuna ei võtnud osa ei poliitikast ega sekkunud ka sõjalistesse küsimustesse. Livius on kirjutanud
aluse meie pseudomütoloogiale. Faehlmannist ja Kreutzwaldist alates on need kujutelmad pakkunud ainet kõikidele kunstidele. Tema luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka (Pinadros), rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Kr. J. Peterson ülistab inimmõistust ja vaimu, sõprust, armastust („Inimene“, „Sügise“, „Sõprus“). Oluline teema oodides on luule ja luuletaja motiiv. Retoorilise ülevusega räägib Kr. J. Peterson laulja suurest missioonist rahvaste elus. Oma populaarseimas oodis „Kuu“ loob Kr. J. Peterson eredate loodusnähtuste toel üleva pildi Eesti maakeelest. Ta kasutab värvikaid epiteete, metafoore, kordusi ja mitmeid teisi stiilivõtteid. Vastuoksa poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Neeki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtis väljendusvahend on dialoog
annaabi.ee 
