Cicero (0)

Cicero
NEG 2014
Marcus   Tullius  Cicero
Marcus Tullius Cicero oli Vana-
Rooma   oraator , ri gimees, poliitiline 
filosoof ,  jurist  ja filosoof. 
Teda peetakse üheks suurimaks 
rooma oraatoriks ja  kirjanikuks . 
Cicero  tegevusega  seondub samuti vägagi 
lähedalt 17.–18. sajandi 
mõtlejate Locke'i,  Voltaire 'i 
ja  Hume 'i teooriad ja vaimne tegevus.
Biograafia
Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku 
ja ratsaniku seisusest perekonnas. 
Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, 
hiljem maksukogujatena. 
Ta tuli noorukina Rooma ning sai suurepärase  retoorika -, filosoofia- ja 
õigusteadusalase hariduse, mis viisid teda aste-astmelt karjääriredelil 
ülespoole
Biograafia
Kõikidesse kõrgetesse ametitesse 
pääses ta noorimana, mis oli üldse 
lubatud.
 Kolmekümneselt oli 
ta  kvestor   Sitsi  lias. 
Neljakümneselt  preetor  ja 
neljakümne kolme 
aastasena Rooma konsul
Biograafia
Peale vandenõus süüdistamist põgenes Cicero maapakku, kust 
naasis aasta hiljem, kuid oli kaotanud oma poliitilise mõju.
 Kodusõja puhkemisel astus Cicero võitlusesse Pompeiuse 
poolel, kuid pälvis peale kaotust siiski andestuse Caesari poolt 
kui nõrga poliitilise aktiivsusega tegelane.
 
Biograafia
Peale Caesari surma astus ta jäl e 
tegevusse, püüdes taastada 
vabari klikku korda ning ründas 
keisririigi  pooldajaid  teravalt 14 
filipikas.
 Antoniusele oli ta tegevus 
vastumeelt ja ta hukati 7. 
detsember 43 eKr.
Kõned
Cicero kõnedest on säilinud 58 
(osa neist katkendeina).
 Kõned on peetud 
kohtus,  senatis  ja rahvakoosolekul.
 Sisuliselt jagunevad ta kõned 
poliitilisteks ja kohtukõnedeks, 
esimesed on peetud 
rahvakoosolekul või senatis, teised 
kohtus.
Kõned
Cicero esimesed kõned kaldusid 
sti lilt asianismi, järgmistes kõnedes aga 
arenes juba isikupärane stiil.
 Kõnelemises oli talle 
eeskujuks  Demosthenes .
 Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo 
parimateks.
 Lisaks otsesele kasutamisele 
kohtupraktikas ja poli tikas olid kõned 
mõeldud ka avaldamiseks 
kirjandusteosena, ent ümbertöötatud kujul.
Kõned
Cicero neli kõnet  Catilina  vastu loetakse tema retoorilise loomingu 
tipuks.
 Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia 
tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabari gis.
 Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes  kuulajate  vaimu ni   harib , 
lõbustab kui ka sügavalt li gutab.
Kõned
Cicero kõnedes kajastuvad filosoofilised tõekspidamised, kõnede 
ilmestamiseks kasutatud stiilivõtted,  publiku  koosseisu ja kõne 
temaatikat  arvese võtvad rõhuasetused ning variatsioonid teevad neist 
iseseisvad kunstiteosed.
Retoorikaalased teosed
Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm:
 "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), mil es autor loob haritud 
kõnemehe ideaalkuju;
 " Brutus " (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu;
 "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), mil es Cicero arutleb  parima  
kõnestiili üle, õigustades seejuures iseenda  valikuid .
Filosoofilised teosed
Cicero kirjutas ka mitmeid 
teoseid filosoofiast. 
Cicero filosoofilistes vaadetes 
ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, s
toikute ja Platoni 
Akadeemia mõjutused, millest 
täielikult ei pooldanud ta ühtegi. 
Filosoofilised teosed
Sel ine lai käsitlus näitab Cicero eklektitsismi.
 Suur oli mõju Kreeka filosoofidelt, kelle teoseid Cicero tõlkis ja kel e 
kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad 
tänapäevalgi teavet suundumustest hel enismiaja filosoofias.
Filosoofilised teosed
Suure osa säilinud filosoofilistest teostest kirjutas Cicero lühikese 
perioodi jooksul 46–44 eKr, mil ta poli tiliselt enam aktiivne ei olnud.
 Neist tuntuimad on "De finibus bonorum et malorum" ("Hüvede ja 
pahede piiridest"), "Tusculanae disputationes" ("Tusculumi arutlused"), 
"De  natura  deorum" ("Jumalate loomusest") ja "De officiis" 
("Kohustustest").
Filosoofilised teosed
Osaliselt on säilinud Cicero 
riigifilosoofilised teosed "De re 
publica" ("Riigist") ning "De 
legibus " (" Seadustest "). Oluline on 
ka teos " Cato  Maior de senectute" 
("Cato Vanem vanadusest").
Kirjad
Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku (üle 900 kirja): 
"Epistulae ad familiares" ("Kirjad lähedastele"), "Epistulae ad 
Atticum" ("Kirjad Atticusele"), "Epistulae ad Quintum fratrem" 
("Kirjad vend Quintusele") ja "Epistulae ad Brutum" ("Kirjad 
Brutusele"). Need on hindamatuks allikaks Cicero elu ja 
tegevuse, Rooma ajaloo ja poliitika kohta. 
Osaliselt on neis kogumikes säilinud ka Cicerole  saadetud  kirju.
Teosed eesti keeles
"Käik Manalasse“
"Hirmu ja õuduse jutud“
"Lucius Lucceiusele“
"Parimat liiki kõnemeestest“
"Kohustustest“
"Cato Vanem vanadusest"
http://www.youtube.com/watch?v=nOA-NRBsJvU
http://www.youtube.com/watch?v=EirntGCylDY
Viited
http://www.ozon.ru/person/252488/
http://www.wisdoms.ru/avt/b268.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Cicero 
http://www.youtube.com/results?search_query=Marcus%20Tul ius
%20Cicero&sm=3

Document Outline

• Slide 1
• Marcus Tullius Cicero
• Biograafia
• Biograafia
• Biograafia
• Biograafia
• Kõned
• Kõned
• Kõned
• Kõned
• Retoorikaalased teosed
• Filosoofilised teosed
• Filosoofilised teosed
• Filosoofilised teosed
• Filosoofilised teosed
• Kirjad
• Teosed eesti keeles
• Slide 18
• Viited