Antiikkirjandus ja -teater (1)

1. Mida t�hendab s�na "antiik" ? Vana v�i muistne . 2. Antiikkirjanduse all m�eldakse Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kirjandust. 3. Mida �hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud �htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel k�neldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema �htne k�nekeel koinee , mis t� hendas � hine , � ldine . 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajaj�rk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajaj�rk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida t�hendavad s�nad " Hellas " ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose m�iste - lugulaul , pikk, enamasti v�rssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed : Ilias ja Od�sseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik , palju n�inud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Od�sseia m�ju hilisemale kultuurile : P�rast eeposte kirjutamist, hakkas rohkem arenema k�rg kirjakeel ja kirjalik p�rimus. 12. M�testa lahti j�rgnevad m� isted : Achilleuse kand - n�rk koht, haavatav punkt, libastumise p�hjus Trooja hobune - hea idee, v�idu p�hjus Olympos - jumalik m�gi, paradiis , hea elu 13. V�rss on luule r�tmiline �hik, mis moodustab luuletuse rea. 14. Stroof ehk salm on luuleteose osa, mis kujutab endast v�rsside r�hma. 15. Millises v�rsim��dus on kirjutatud Homerose eeposed ?Heksameetris 16. Kirjelda heksameetrit : Heksameeter on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest v�rsijalast. Riimi ei kasutatud, �lesehitatud pikkade ja l�hikeste silpide kombinatsioonide korrap�rasel vahetumisel 17. Mis on l��rika? Kust on tulnud s�na "l��rika" ? L��rika (kreeka s�nast lyrikos 'l��ra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus l��rilise enesev�ljenduse, p��rdumise v�i kirjelduse vormis, enamasti seotud k�nes. L��rika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm , elamused, m�tted. 18. Millal oli vanakreeka l��rika � itseaeg ? V sajand 19. Mis oli eleegia Vana-Kreekas ja mida m�eldakse selle all t�nap�eval? Vanasti �ksk�ik mis teemal loodud luule. Eleegia on t�nap�eval l��rika�anr, mis t�hendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 20. Millistel teemadel Vana-Kreekas luulet kirjutati ? V�istlused, saatuse keerdk�igud, vaprus. 21. Mille poolest on tuntud Solon? Ateena poeet, tema luuletused kajastasid riigimehe ja reformatsiooni eleegiaid. 22. Mis on jambograafia? Pahesid pilkav luuletus. 23. Kuidas jaguneb vanakreeka l��rika ? a) monoodiline ehk soololaulud ja b) kooril��rika 24. Monoodiline l��rika vastab k�ige rohkem praegusele l��rika m�istele, selle keskuseks oli Lesbose saar, kus elas naisluuletaja Sappho , kes juhtis kunstihuviliste neidude s�pruskonda. 25. Millest r��gib anakreontiline luule ja millest see s�na on tekkinud? Tekkinud Anakreonist (luuletaja). Teema: naised, vein ja naljatletud tunded. 26. Selgita m�isted : h�mn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis �listab kangelasi v�i jumalaid. dit�ramb - �listuslaul veinijumal Dionysose auks ood - pidulik luuletus, �listus- v�i m�lestuslaul, mis on p�hendatud isikule, s�ndmusele, n�htusele, ideele vms epigramm - algselt v�rsivormis pealkirja hauakivil v�i m�lestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud l�hikest l��rilist luuletust. epitaaf - lahkunu m�lestuseks kirjutatud l�hike tekst, tavaliselt hauasambal. 27.S�na " draama " t�hedab kreeka keeles tegevus 28. Antiikdraama tekkelugu . Antiikdraama tekkimine oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatem�ngulisemaks ning meelelahutuslikumaks. T�htsaim roll antiikdraama kujunemisel oli dion��siatel. 29. Trag ��dia ehk kurbm�ng on traagilise l�pplahendusega, traagilisel konfliktil p� hinev n� idend . Kom��dia - 'komose laul'; komos - purjus meeste j�uk, mis p�rast joomingut t�naval liiklus ning pilke-, kiidu - ja armulaule laulis . 30. Trag��dia algab proloogiga - tegevuse sissejuhatus, mille esitavad n�itlejad. Sellele j� rgneb parodos - avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. J�rgnevad episoodid- n�itlejate k�nelised dialoogid omavahel v�i kooriga (enam-v�hem nagu praegu vaatused), mis vaelduvad kooripartiiga. Vahel laulab n�itleja �hes kooriga - enamasti traditsioonilisi nutulaule. Etenduse l� petab viimane episood ja koori lahkumine . 31. Kirjelda antiikteatrit - Teatri p�hilisteks osadeks olid orkestra , pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli v�ike �mmargune v�ljak, l�bim�� duga umbes 24 meetrit, kahe k�lgmise sissek�iguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt n�itlejatele �mberriietumiseks m� eldud telgitaoline ruum, kust n�itlejad ilmusid oma osi t�itma. Hiljem asendus see p� siva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi v�i templi esik�lge. Skeene asetses n�itlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahek�igud jagasid vaatajate ruumi l�ikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne . Jumalate �hkut�usmiseks oli midagi t�stekraanataolist 32. Millised s�nad vanakreeka teatrist on j� udnud ka eesti keelde ? 33. Mida t�hendab deus ex machina ? Jumala ootamatu lavaleilmumine, tema roll oli selgitada juhtunut 34.Kirjelda antiikteatri n�itlejaid. Osalised esinesid maskides, mis n�itasid kujutava isiku sugu, vanust , k�lbelisi omadusi, �hiskondlikku ja hingeseisundit. Mask v�imaldas samal n�itlejal kergesti mitems osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks n�inud, asendasid kehaliigutused. N�itlejatel olid jalas koturnid, platvormjalan�ud, mis v�imaldasid kaugemale paista, seljas pidulik r�� kitoon ja peas k�rge peakate . K�iki osi, ka naiste omi esitasid mehed. 35.Kirjelda Ateena n�idendiv�istlusi. Kultusepidustuste osana kuulusid n�idendiv�istlused kogu linnriigi �hisettev�tmiste hulka. Vastav ��rii valis eelnevalt oma n�idendid esitanud autorite * seast v�lja kuus, kelle teosed tulid pidustustel ettekandmisele. V�lja valiti kolm l�busama sisuga n�item�ngu � kom��diat � ja kolm t�sisema sisuga teostest � trag��diatest � koosnevat neljaosalist sarja. Neile k� igile m��ras riik rikaste kodanike seast rahastaja, kes pidi katma etendusega seonduvad kulud. N�itekirjanik ise oli �hteaegu ka lavastaja ja tegi m�nigi kord oma teose ettekandmisel kaasa esin�itlejana. Iga teatrietendus osales �htlasi autorite, esin�itlejate ja rahastajate v�istluses. Nii kom��diatele kui ka trag��diatele* oli ette n�htud kolm auhinda � ettekandmisele p��senud t��de autoreist � kski ei j��nud auhinnast ilma. See t� itis ka homorari* osa. 36. Kes oli saat�r? Saat�rid on vanakreeka m�toloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe �lakeha ja soku jalad ning sarved. 37. Selgita saat�rdaama m�istet. Saat�rdraama oli koomilise sisuga n�item�ng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saat�rid. S�ilinud on Euripidese saat�rdraama. 38. Nimeta kolm vanakreeka suurimat trag��diakirjanikk. 1) Aischylos 2) Sophokles 3) Euripides 39. Mineta Aischylose s�ilinud triloogia ja selle peamine motiiv. S�ilinud triloogia on "Oresteia" ,mille aineks on muistse M�keene valitseja Atreuse j�rglastel lasuv p�rilik veres��. 40. Selgita triloogia m�istet: Kolm trag��diat 41. Nimeta Sophoklese trag��dia, mis j�tkab Oidipuse suguv �sa lugu : " Oidipus Kolonoses" 42. Aischylos n�itas �leloomulisse olendeid, Sophokles inimesi, nagu nad peaksid olema ja Euripides n�itas inimesi sellisena, nagu nad olid, k�igi pahede, n�rkuste ja kirgedega. 43. Nimeta vana-atika kom��dia suurmeister : Aristophanes 44. M�testa lahti j� rgmised m�isted: Oidipuse kompleks - Sigmund Freudi ps�hhoanal��si teoorias esinev k�sitlus, mille kohaselt poistel v�ib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Katarsis - hingeline puhastumine, milleni pidi vaataja j�udma trag��dia l �pul kaasaelaist, kaastunnet ja hirmu. 45. Valm - �petliku v�i pilkava sisuga eepiline l�hiteos, kas v�rssides v�i proosas.Valmides naeruv��ristatakse inimeste ja �hiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt s� ndmus , teises antakse � petlik j�reldus ehk moraal . 46. Vanakreeka valmimeister oli Aisopis, inetu k��rakas fr��gia ori, teda peetakse valmi�anri loojaks. Tema valmis on kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad. Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine , venelane Kr�lov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia t�htsamaid autoreid oli Herodotos , kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on " Historia " ,mis r��gib Kreeka-P�rsia s�dadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas k�nekunsti ehk retoorikat? See oli �hiskondlik norm, et inimest oskaksid r��kida �iget juttu �igel ajal. 49. Retoorilise proosa p�hiliigid on: 1) kohtuk�ne 2) poliitiline k�ne 3) pidulik iluk�ne 50. Kes on logograaf? Kohtuk� nede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline k�nemees, kes harjutamisega sai lahti k�nedefektist ja tegutses Ateena juhtiva riigitegelasena - Demosthenes . 52. Filosoofilise proosa meistrid on Sokrates ja Platon 53. Sokrates ei pannud midagi kirja. Tema �pilased esitasid pma � petaja vaateid nn filosoofiliste dialoogidena. Sokrateselt on tulnud kaks m�ttetera: 1) Ma tean, et ma midagi ei tea 2) Platon rajas oma kooli, kuulsa Akadeemia; ta on nn filosoofilise idealismi rajaja 54. Selgita m�te platooline armastus : algselt t�hendas armastust idee vastu (Platoni j�rgi), hiljem ka sugupoolte vaheline, kuid aseksuaalne. Armastus on s�gavalt isikup�rane, intiimne , spontaanne ja suurel m��ral teadvustatud n� htus , ainult osalt allub see m�istusele ja tahtele. 55. Aristoteles oli Platoni � pilane . Ta l�i filosoofia ja teaduste terminoloogia . Kirjandusloo jaoks on esmat�htis tema teos " Poeetika " k�ige varasem k�sitlus kirjandusest. Esimene, s�ilinud osa r��gib trag��diast ja eeposest, teine kaotsi l�inud osa k�sitles kom��diat ja naeru . Aristoteles oli Aleksander Suure �petaja. Vana mehena rajas Ateenasse kooli L�keoni, sellest on tulnud s�na l�tseum. 56. Silmapaistvaim hellenistlik lemberomaan on Longose "Daphnis ja Chloe "