Cicero looming (0)

Cicero looming
Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis , teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks.
Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes . Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle.
Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib , lõbustab kui ka sügavalt liigutab.
Cicero teiseks tähtsaks kohtukõnede näiteks on Verrese protsessil peetud kõned. Verres oli Rooma asehaldur. Propreetorina Sitsiilias rõhus ta elanikke ja omandas nendele kuuluvaid kunstiväärtusi. Cicero kaebas Gaius Verrese kohtusse ja kirjutas seitse süüdistuskõnet, millistest ühe kandis ise kohtus ette. Verres mõistis, et tal ei ole lootust süüdimõistmisest pääseda, ning tasus 40 miljonit sestertsi kahjutasu ja läks pagendusse.
Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Tema filosoofilised tööd on üles ehitatud Aristotelese dialoogide näidetele toetuvalt. Selline lai käsitlus näitab Cicero ekletismi. Suur on mõju Kreeka filosoofidelt , keda Cicero palju on tõlkinud ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad tänapäevalgi teavet hellenistlikest suundumustest.