10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jaanika Sepp
Õppematerjali autor
(VÕS § 11 lg 5) Lepingu kehtivus Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust (VÕS § 12 lg 1). Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes (VÕS § 12 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 4/ 9 Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping Üürilepingu mõiste - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu puhul tekib ainult asja kasutamise õigus. Tavaliselt on üürilepingu esemeks
sätetele. 10. KASUTUSLEPINGUD--nende iseloomustus Rendileping- Rendilepinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseaduse 16. peatükk. Sarnaselt üürilepinguga kohustub ka rendilepingu puhul üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamisel kehtib üks määrav tunnus. Nimelt saab üürilepinguga üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse Liisinguleping- Liisingulepingu mõiste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping- Frantsiisileping- Tasuta kasutamise leping- Võlaõigusseaduse 21
TALLINNA MAJANDUSKOOL Marius Kuningas Kersti Annok Ketly Kukesman Eva Marie Kutsar KM219 RENDILEPING Referaat Juhendaja: Marius Kuningas Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on rendileping. Referaadi eesmärk on mõista paremini rendilepingu tähendust ja selle sisu ning seotust kinnisvara maailmaga. Töös on uuritud infot erinevatelt lehekülgedelt, millest põhiliseks oli Riigi Teataja. Lisaks on välja toodud ka kohtulahend, mis on seotud rendilepinguga. Majanduskooli õppejõud tõid ühe hea näite rendilepingu ja üürilepingu sõnastamiseks, mis jäi kooli õppima tulles kohe meelde: “Kui õunapuud
lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatud üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ning vastava kokkuleppe olemasolul kohaldatakse seaduses sätestatut. VÕS kohaselt on eluruum kas elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Elamuna tuleb mõista kas siis elamiseks mõeldud hoonet või selle osa. Seadus ei sätesta üürilepingule kohustuslikku vormi, seega võib sõlmida seda vormivabalt. NB! VÕS § 274 kohaselt loetakse üürileping tähtajaga üle 1 aasta sõlmituks tähtajatult kui lepingu sõlmimisel ei ole järgitud kirjalikku vormi. Aastast tähtaega hakatakse arvestama eluruumi üürnikule üleandmisest alates. Üürilepingu poolte põhilisteks kohustusteks on üheltpoolt üürileandja kohustus anda üürniku kasutusse asi ja teiselt poolt üürniku kohustus maksta selle eest tasu. Kui on saavutatud kokkulepe üleantava asja suhtes, siis võime öelda, et on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes küsimustes
Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügile
.......................................................8 2.1.4. Kinkeleping....................................................................................................................8 2.2 Kasutuslepingud.....................................................................................................................9 2.2.1. Üürileping......................................................................................................................9 2.2.2. Rendileping....................................................................................................................9 2.2.3. Liisinguleping................................................................................................................9 2.2.4. Litsentsileping..............................................................................................................10 2.2.5. Frantsiisileping.....................................................................
Aasta hiljem, peale seda tehingut, Daphne müüs oma maja kolmandale isikule Felixile. Rooma õiguse eraõigus nimetab sellist kolme isiku vahelist toimingut lepingute sõlmimise protsessiks. Lepingu sõlmimiseks teeb üks pooltest ettepaneku (propositum ehk offert). Selle ettepaneku võib teine pool vastu võtta (aksept). Vastuvõtuga ongi leping üldreeglina sõlmitud. 6 500 sestertsi on käesoleva kaasuse üürilepingus Daphne ja Erose kokkuleppel kujunenud aasta üür, mida tõenäoliselt Eros ka maksis. Rooma eraõiguses üürimise all mõeldi just asja kasutamist vilja saamiseta. Poolte kohustused üürilepingu puhul olid järgmised: · üürniku või rentniku põhikohustuseks on kasutada asja vastavalt selle kasutamise eesmärgile, tasuda kokkulepidud tähtpäevaks üüri- või rendiraha ja lepingu tähtaja lõppemisel asi korras olekus tagasi anda. Üürniku seisund on selles mõttes võrdlemisi
Üüri- ja rendilepingu eristamisel on määravaks see, kas asja kasutajal tekib õigus ka asja viljadele või mitte. Seega rendilepingu puhul on peamiseks eesmärgiks vilja saamine ja vilja saamise õigus rentnikul. Riigikohus on leidnud, et rendileping eristub üürilepingust oma eesmärgi poolest, st rendilepingu puhul on esmatähtis renditud eseme korrapärase majandamise käigus kasu saamine. Kuna üürileping on oma olemuselt kasutusleping ja üürilepingu alusel saab kasutusse anda kõiki asju võib isikutel tõusetuda küsimus, et mille poolest erineb üürileping rendilepingust. Nagu eelpool juba öeldud, siis lepingute peamiseks eristamise kriteeriumiks on see, et rendilepingu puhul tekib rentnikul õigus ka korrapärase majandamise käigus saadavale viljale. See asjaolu peab olema üheks oluliseks lepingupoolte eesmärgiks. Kas tegemist on üüri- või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid