Kasutus- ja kapitalirent (0)

Kool
Klass
Nimi
KASUTUS -JA KAPITALIRENT
Referaat
Juhendaja : Nimi
Linn
Aasta
Sisukord
1. Sissejuhatus ....................................................................................................... lk. 3
2. Kasutus-ja kapitalirent ........................................................................................... lk. 4
- tootjad ja vahendajad ........................................................................................... lk. 5
- kasutusrendid ....................................................................................................... lk. 5
3. Rentide kajastamine rentniku aruannetes .................................................................... lk. 5
- kapitalirendid ........................................................................................................ lk. 5
- kasutusrendid ........................................................................................................ lk. 6
4. Müügi-tagasirenditehingud ................................................................................ lk. 6-7
5. Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes .................................................................... lk. 7
6. Lisades avalikustav informatsioon .................................................................... lk. 8
7. Kokkuvõte ................................................................................................................... lk. 9
Sissejuhatus
Rent on kokkulepe, mille kohaselt rendileandja annab ühe makse või rea maksete eest rentnikule õiguse kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul.
Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved lähevad rendileandjalt üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna.
Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rentnik arvutab renditavalt varalt amortisatsiooni, lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest.
Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad.
Käibemaksu arvestus
Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist.
Kasutus-ja kapitalirent
Varaobjektide kajastamisel bilansis tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kuigi üldjuhul sisuline kontroll varaobjektide üle ühtib nende juriidilise kuuluvusega, ei pruugi see alati nii olla. Näiteks kapitalirendilepingute puhul võib vara juriidiliselt kuuluda rendileandjale, kuid kuna suurema osa vara kasulikust elueast on see rentniku valduses, kajastatakse seda rentniku bilansis.
Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need on juriidiliselt vormistatud. Kuigi üldjuhul majandustehingute sisu ühtib nende juriidilise vormiga, ei pruugi see alati nii olla. Näiteks teatud rendilepinguid võidakse vormiliselt nimetada kasutusrendilepinguteks, kuid juhul kui need vastavad juhendis RTJ 9 kirjeldatud kapitalirendi kriteeriumitele, kajastatakse neid raamatupidamises ja aruannetes kui kapitalirendilepinguid.
Nagu muude varade rendid, liigitatakse ka maa ja ehitiste rendid kapitalirentideks ja kasutusrentideks. Maad ja ehitisi vaadeldakse rentide klassifitseerimisel eraldi osadena. Juhul kui maa kasuliku eluiga on piiramatu, klassifitseeritakse maad puudutav osa rendist kasutusrendiks. Rendileandja kajastab kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Kapitalirendi puhul kannab rendileandja sisuliselt kõik olulised renditava vara omandiga seonduvad riskid ja hüved üle rentnikule, mistõttu rendileandja eemaldab väljarenditava vara oma bilansist ja asendab selle kapitalirendinõudega (ehk «kapitalirenti tehtud netoinvesteeringuga»). Kapitalirendinõue («kapitalirenti tehtud netoinvesteering ») võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega pluss renditava vara tõenäoline jääkväärtus (ehk « garanteerimata jääkväärtus») rendiperioodi lõpuks.
Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks (ehk intressimakseteks). Finantstulu jagatakse rendiperioodile nii, et rendileandja tulumäär oleks igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendileandja brutoinvesteeringu arvestamisel kasutatud hinnangud garanteerimata jääkväärtuste osas vaadatakse perioodiliselt üle. Garanteerimata jääkväärtuse vähenemise korral vaadatakse tulu jagamine rendiperioodile uuesti üle ning juba tuluna kajastatud summade võimalik vähenemine kajastatakse kohe kuluna. Rendilepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad kulutused (näiteks komisjonitasud ja notaritasud), mis jäävad rendileandja kanda, kajastatakse kuluna rendiperioodi jooksul. Juhul kui eespool nimetatud kulutuste summa on ebaoluline, võib selle lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kohe kuluna. Rendileandjatel, kes on tootjad või vahendajad, tekib oma kaupu kapitalirendi lepinguga müües kahte tüüpi tulu:
(a) Müügitulu, mis kajastatakse rendilepingu jõustumisel; ja
(b) Finantstulu, mis kajastatakse rendiperioodi jooksul.
Tootjad ja vahendajad
Tootjatest ja vahendajatest rendileandjad kajastavad oma kaupu kapitalirendi tehinguga müües rendilepingu jõustumisel müügituluna müüdud vara õiglast väärtust või rendileandjale laekuvate rendimaksete miinimumsumma turuintressimääraga diskonteeritud nüüdisväärtust, kui see on madalam. Rendilepingu jõustumisel kajastatav müüdud kaupade kulu on väljarenditud vara soetusmaksumus (või bilansiline maksumus, kui erinev) miinus garanteerimata jääkväärtuse nüüdisväärtus. Tootjatest ja vahendajatest rendileandjate rendilepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad kulutused kajastatakse kuluna rendi jõustumisel, kuna nad on põhiliselt seotud tootja või vahendaja müügikasumi teenimisega.
Kasutusrendid
Rendileandjad kajastavad kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogiliselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna, välja arvatud juhul, kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist jaotumist . Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse tuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millistel perioodidel ja kui suured maksed tegelikult toimuvad.
Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad kulutused kajastatakse kuluna rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega (IAS 17p44). Juhul kui eespool nimetatud kulutuste summa on ebaoluline, võib selle lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kohe kuluna.
Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Juhul kui on kahtlusi väljarenditava varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test vastavalt juhendile RTJ 5.
Rentide kajastamine rentniku aruannetes
Kapitalirendid
Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuse arvutamisel on diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või kui selle määramine ei ole võimalik, siis kasutatakse rentniku alternatiivset intressimäära. Kuigi rendilepingu juriidilise vormi kohaselt ei pruugi renditava vara omandiõigus rentnikule üle minna, saab rentnik kapitalirendi lepingu puhul endale sisuliselt renditava vara kasutamisest tulenevad majanduslikud hüved valdava osa jooksul vara majanduslikust elueast, võttes endale ühtlasi kohustuse selle õiguse eest tasuda vara õiglasele väärtusele vastavat hinda ja sellega seotud finantskulusid. Kui selline renditehing rentniku bilansis ei kajastuks, oleks ettevõtte varade ja kohustuste tase kajastatud tegelikust väiksemana. Rendi jõustumise hetkel on vara ja tulevaste rendimaksete tasumise kohustuse summad rentniku bilansis ühesuurused. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad kulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile nii, et intressimäär oleks igal ajahetkel rendiperioodi jooksul (või kuni järgmise intresside ümberhindamiseni, kui tegemist on ujuva intressiga rendilepinguga) kohustuse jääkväärtuse suhtes sama.
Kapitalirendiga kaasnevad igal aruandeperioodil amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu ja finantskulu. Kapitalirendi tingimusel renditavaid varasid amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kui ei ole piisavalt kindel, et rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse, siis amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Juhul kui on kahtlusi väljarenditava varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test vastavalt juhendile.
Kasutusrendid
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, välja arvatud juhul, kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist jaotumist. Rendiperioodi jooksul tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millal maksed tegelikult aset leiavad.
Müügi-tagasirenditehingud
Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Rendimaksed ja müügihind on tavaliselt omavahel seotud, sest need lepitakse kokku ühe tehingu raames. Müügi-tagasirendi tehingu kajastamine sõltub sellest, kas tagasirent on kasutus- või kapitalirent ning kasutusrendi korral ka sellest, kas müügitehing toimus turuhinnas või mitte. Kui müügi-tagasirenditehingus tagasirent on kapitalirendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut, mitte kui ostu-müügitehingut, st «müüdud» vara jääb müüja bilanssi ning saadud raha («müügihinna») summas kajastatakse bilansis kapitalirendikohustust. «Müügihinna» ja rendimaksete miinimumsumma vahet kajastatakse rendiperioodi jooksul intressikuluna analoogiliselt tavaliste kapitalirendilepingutega.
Näide.
Ettevõtte sõlmib pangaga hoone müügi-tagasirendi lepingu järgmistel tingimustel:
Hoone jääkmaksumus ettevõtte bilansis
15 miljonit krooni
Hoone «müügihind»
20 miljonit krooni
(millest 15 miljonit tagastab ettevõte rendimaksete näol
10 aasta jooksul; rendiperioodi lõpus tagasiostu optsioon 5 miljoni eest;
lisaks tasutakse intressi 7% kohustuse jäägilt)
Hoone turuväärtus
25 miljonit krooni
Rendiperiood
10 a
Hoone järelejäänud kasulik 
eluiga
40 a
Rendiperioodi lõpus olev turuhinnast oluliselt soodsam soodusoptsioon annab alust arvata, et ettevõte kasutab seda vara tagasiostmiseks, mistõttu tagasirent toimub kapitalirendi tingimustel.
Lähtudes sisu ülimuslikkuse printsiibist, on tegemist kinnisvara tagatisel võetud laenuga ning seda tuleb ka vastavalt kajastada:
D  Raha
20,000,000
 
K  Kapitalirendi kohustus
20,000,000
 
Rendimaksed jagatakse kohustuse põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.
Kui müügi-tagasirenditehingus tagasirent on kasutusrendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui ostu-müügitehingut, kusjuures tekkinud kasum/ kahjum kajastatakse kohe, välja arvatud juhtudel, kui:
(a) müügihind on madalam kui vara õiglane väärtus ning madal hind kompenseeritakse madalate intressimääradega tulevikus või
(b) müügihind on kõrgem kui vara õiglane väärtus.
Kui tagasirenditehing on kasutusrent ning rendimaksed ja müügihind on õiglases väärtuses, siis on toimunud tavaline müügitehing ja tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kohe.
Kui müügihind on õiglasest väärtusest madalam, siis kajastatakse kasum või kahjum kohe, välja arvatud juhul, kui kahjum kompenseeritakse tulevaste turuhinnast madalamate rendimaksetega. Sellisel juhul kajastatakse müügihinna ja vara õiglase väärtuse vahe bilansis tulevaste perioodide kuluna ja amortiseeritakse kulusse proportsionaalselt rendimaksetega eeldatava vara kasutamise perioodi jooksul. Kui müügihind on õiglasest väärtusest kõrgem, siis kajastatakse õiglast väärtust ületav summa bilansis tulevaste perioodide tuluna ja amortiseeritakse tulusse eeldatava vara kasutamise perioodi jooksul. Kasutusrentide puhul, mille korral vara õiglane väärtus on müügi-tagasirenditehingu hetkel bilansilisest maksumusest madalam, kajastatakse õiglase väärtuse ja bilansilise maksumuse vahe kohe kahjumina.
Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes
Kapitalirendikohustusi kajastatakse bilansis kirjetel «Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused» (pikaajaline osa) ja «Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil» (lühiajaline osa). Kapitalirendinõudeid kajastatakse üldjuhul bilansikirjetel «Muud pikaajalised nõuded» (pikaajaline osa) või «Muud lühiajalised nõuded» (lühiajaline osa). Kapitalirendi nõuded ja kohustused teiste kontserni ettevõtete vastu kajastatakse selleks bilansis ettenähtud kirjetel.
Kasutusrendi nõudeid ja kohustusi kajastatakse sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast kas bilansikirjetel «Viitlaekumised» ja «Viitvõlad» või bilansikirjetel «Nõuded ostjate vastu» ja «Võlad tarnijatele». Kapitalirendiga seotud intressikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes analoogiliselt muude intressikulude ja -tuludega finantstulude ja -kulude koosseisus. Kasutusrendiga seotud rendikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes selleks sobivatel kirjetel äritulude ja -kulude koosseisus, sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast ja rendilepingute kasutuseesmärgist.
Lisades avalikustav informatsioon
Rendileandjad ja rentnikud avalikustavad aastaaruande lisades kapitalirendi nõuete ja kohustuste suhtes järgmise informatsiooni (individuaalselt oluliste rentide kohta eraldi, ülejäänud nõuete ja kohustuste kohta sobivalt grupeerituna ): 
(c) summad; 
(d) maksetähtajad; 
(e) intressimäärad; 
(f) alusvaluutad; 
(g) muud olulised tingimused (näit tingimuslike rendimaksete olemasolu; rendilepingute pikendamise ja väljaostmise võimalused; rendilepingutega kaasnevad piirangud; rendileandja poolt väljarenditavate varade garanteerimata jääkväärtused, mis on kajastatud bilansis brutoinvesteeringu osana jne).
Rentnikud avalikustavad kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta nende soetusmaksumuse ja bilansilise jääkmaksumuse. Rendileandjad ja rentnikud avalikustavad kasutusrentide osas järgmise informatsiooni: 
(a) aruandeperioodi renditulu (-kulu) kasutusrendilepingutest; 
(b) järgmiste perioodide renditulu (-kulu) mittekatkestatavatest kasutusrendilepingutest; 
(c) olulised rendilepingutega kaasnevad lisatingimused (näit tingimuslike rendimaksete olemasolu; rendilepingute pikendamise ja vara väljaostmise võimalused; rendilepingutega kaasnevad piirangud jne). Rendileandjad avalikustavad kasutusrendile antud varade soetusmaksumuse ja bilansilise jääkmaksumuse. Rendileandjatele ja rentnikele kehtestatud avalikustamise nõuded kehtivad ka müügi-tagasirenditehingute osas. Müügi-tagasirenditehingute puhul tuleb avalikustada kõigi individuaalselt oluliste müügi-tagasirendilepingute kirjeldus.
Kokkuvõte
Kapitalirent on võrdsustatud kauba müügiga ja kauba müümisel tekib käive varaseimal momendil järgnevaist: kauba kättesaamisel, osalise või täieliku makse laekumisel. Seega, liisingulepingu sõlmimisel esitatakse kliendile arve, kus on esimene lepingu osamakse ja lepingutasu . Pärast saadud arve tasumist saab klient postiga /e- kirjaga maksegraafiku ja arve, kus on näidatud kogu vara hind koos käibemaksuga. Saadud arve järgsed summad kuuluvad tasumisele vastavalt liisingulepingus kokku lepitud maksegraafikule. Arvel näidatud käibemaksu võib klient deklareerida kogu summas arvel näidatud kuul sisendkäibemaksuna.
Edasised regulaarsed lepingumaksed ei ole käive käibemaksuseaduse mõistes. Selleks, et igakuine maksmine siiski meelest ära ei läheks, saadame Teile ka edaspidi arveid, kuid need on sisult siiski vaid meeldetuletused.
Kasutusrent on võrdsustatud teenuse müügiga ja samale ostjale teenuse osutamisel regulaarselt loetakse teenuse osutamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik , mille kohta arve esitatakse. Seega liisingulepingu sõlmimisel esitatakse kliendile arve esimese lepingumakse ja lepingutasu kohta. Selle arve alusel saabpärast arve tasumist deklareerida arvel näidatud käibemaksu oma sisendkäibemaksuna. Pärast vara üleandmist saab klient postiga maksegraafiku ja arve, kus nii maksegraafikus kui ka arvel on eraldi näidatud lepingumakse põhiosa ja intress . Vastavalt käibemaksu-seadusele on põhiosa maksustatud käibemaksuga ja intress käibemaksuvaba. Samasugused arved saadetakse kliendile kogu liisingperioodi vältel. Käibemaks nendelt arvetelt tuleb deklareerida vastavalt arvel näidatud teenuse osutamise kuupäevale.
9