Rendiarvestus konspekt (0)

Rendiarvestus
Juta Tikk , TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor , EMBA
Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi .
Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 “Rent” ja RTJ 9 “Rendiarvestus”.
Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu.
Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6).
Selleks, et rentimist käsitleda kapitaliseeritud rentimisena, peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tunnustest, mis üldjuhul viitabki oluliste riskide ja omandiõigustest tulenevate hüviste rentnikule ülekandumisele ( Kieso , D, Weygandt, J. Intermediate Accounting, 9th ed. p.1163):

renditava varaobjekti omandiõigus läheb üle rentnikule rendilepingu kehtivuse ajaks;

rentnikul on renditava varaobjekti soodustingimustel eelisostuõigus ja rendilepingu jõustumisel on alust arvata, et ta seda õigust kasutab;

rendilepingu kehtivus on või ületab 75 % varaobjekti majanduslikust elueast;

rendimaksete nüüdisväärtus moodustab 90 % või rohkem renditava varaobjekti reaalväärtusest;

renditav varaobjekt on spetsiifiline ja ainult rentnik saab seda kasutada ilma oluliste modifikatsioonideta.
Rentimist, mis ei vasta ülaltoodud tunnus(t)ele, käsitatakse kasutusrentimisena. Kapitaliseeritud rentimise korral kapitaliseerib rentnik rendilevõetud varaühiku ja rendikohustise oma bilansis. Rentnik depretsieerib renditud varaobjekti analoogselt teistele materiaalsetele põhivaraobjektidele. Depretsieerimisperioodiks on kas rendiperiood või põhivaraobjekti majanduslik eluiga, kui põhivaraobjekt jääb pärast rendilepingu lõppemist rentnikule.
Otsene kapitaliseeritud rentimine renditaja aruannetes
Otsese (otsefinantseerimisega) kapitaliseeritud rentimise korral soetab renditaja rentniku tellimisel varaobjekti ning annab selle üle rentnikule varaobjekti soetusmaksumuses , mis ühtib varaobjekti reaalväärtusega.
Näide1
01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile masin, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Masina majanduslik eluiga on 3 aastat. Masina lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Masinat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul.
Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852).
Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852).
Rendimaksete graafik
Kuupäev
Rendimakse laekumine
Intressitulu
i = 10 %
Nõude vähenemine
Nõude jääk
01. 01. 2005.
100 000
31. 12. 2005.
40 211
10 000
30 211
69 789
31. 12. 2006.
40 211
6978
33 233
36 556
31. 12. 2007.
40 211
3655
36 556
0
Kokku
120 633
20 633
100 000
Renditaja raamatupidamiskanded on järgmised.
Masina kapitaliseeritud rendile andmine ja nõude perioodiseerimine 01. 01. 2005. a.:
D: lühiajaline rendinõue
30 211
D: pikaajaline rendinõue
69 789
K: masin
100 000
Esimese rendimakse laekumine, intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31. 12. 2005. a.:
D: pangakonto
40 211
D: lühiajaline rendinõue
33 233
K. lühiajaline rendinõue
30 211
K: intressitulu
10 000
K: pikaajaline rendinõue
33 233
Teise rendimakse laekumine, intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31. 12. 2006. a.:
D: pangakonto
40 211
D: lühiajaline rendinõue
36 556
K: lühiajaline rendinõue
33 233
K: intressitulu
6978
K: pikaajaline rendinõue
36 556
Kolmanda rendimakse laekumine ja intressitulu kajastamine 31. 12. 2007. a.:
D: pangakonto
40 211
K: lühiajaline rendinõue
36 556
K: intressitulu
3655
Kui rendimaksed toimuvad aasta lõpul, on renditaja summaarne intressitulu suurem kui avanssmaksete puhul.
Näide 2
01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile kompuuter , mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Kompuutri majanduslik eluiga on 3 aastat. Kompuutri lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Kompuutrit depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta algul, esimene makse laekub rendiperioodi alguspäeval.
Rendiperioodi algul laekuvate rendimaksete arvutamisel lähtutakse avanssannuiteedi nüüdisväärtusest. Igakordse rendimakse suurus on siis 36 556 krooni (100 000 : 2.73554).
Rendimaksete laekumise graafik
Kuupäev
Rendimakse
laekumine
Intressitulu
i = 10 %
Nõude vähenemine
Nõude jääk
01. 01. 2005.
36 556
36 556
63 444
31. 12. 2005.
6344
69 788
01. 01. 2006.
36 556
30 212
33 232
31. 12. 2006.
3324
36 556
01. 01. 2007.
36 556
33 232
0
Kokku
109 668
9668
100 000
Renditaja raamatupidamiskanded on järgmised.
Kompuutri kapitaliseeritud rendile andmine ja esimese rendimakse laekumine 01. 01. 2005. a.:
D: pangakonto
36 556
D: pikaajaline rendinõue
63 444
K: kompuuter
100 000
Intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31. 12. 2005. a.:
D: lühiajaline rendinõue
30 212
D: intress
6344
K: intressitulu
6344
K: pikaajaline rendinõue
30 212
Teise rendimakse laekumine 01. 01. 2006. a.:
D: pangakonto
36 556
K: intress
6344
K: lühiajaline rendinõue
30 212
Intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31. 12. 2006. a.:
D: lühiajaline rendinõue
33 232
D: intress
3324
K: intressitulu
3324
K: pikaajaline rendinõue
33 232
Kolmanda rendimakse laekumine 01. 01. 2007. a.:
D: pangakonto
36 556
K: intress
3324
K: lühiajaline rendinõue
33 232
Renditaja saab kompuutri rendile andmisest regulaarset intressitulu vastavalt kokkulepitud tingimustele. Laekuvad rendimaksed sisaldavad nii intressi kui ka nõuet vähendavat osa.
Kapitaliseeritud rentimine rentniku aruannetes
Rentnik kapitaliseerib renditud varaobjekti ja rendikohustise oma bilansis, maksab perioodilisi rendimakseid, mis sisaldavad intressi ja vähendavad kohustist ning depretsieerib renditud varaobjekti vastavalt valitud depretsioonimeetodile.
Kui rendimaksed tasutakse aasta lõpul, arvutatakse näite 1 lähteandmetel rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852).
Rentniku igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852).
Rendimaksete graafik
Kuupäev
Rendimakse tasumine
Intressikulu
i =10 %
Kohustise vähenemine
Kohustise jääk
01. 01. 2005.
100 000
31. 12. 2005.
40 211
10 000
30 211
69 789
31. 12. 2006.
40 211
6978
33 233
36 556
31. 12. 2007.
40 211
3655
36 556
0
Kokku
120 633
20 633
100 000
Rentniku raamatupidamiskanded on järgmised.
Renditud masina kapitaliseerimine ja kohustise perioodiseerimine 01. 01. 2005. a.:
D: renditud masin (soetusmaksumuses)
100 000
K: lühiajaline rendikohustis
30 211
K: pikaajaline rendikohustis
69 789
Intressikulu kajastamine, kohustise perioodiseerimine, osamaksu tasumine ja masina depretsieerimine 31. 12. 2005. a.:
D: lühiajaline rendikohustis
30 211
D: intressikulu
10 000
D: renditud masina depretsiatsioonikulu
33 333
D: pikaajaline rendikohustis
33 233
K: pangakonto
40 211
K: lühiajaline rendikohustis
33 233
K: renditud masina akumuleeritud kulum
33 333
Intressikulu kajastamine, kohustuse perioodiseerimine, osamaksu tasumine ja masina depretsieerimine 31. 12. 2006. a.:
D: lühiajaline rendikohustis
33 233
D: intressikulu
6978
D: renditud masina depretsiatsioonikulu
33 333
D: pikaajaline rendikohustis
36 556
K: pangakonto
40 211
K: lühiajaline rendikohustis
36 556
K: renditud masina akumuleeritud kulum
33 333
Intressikulu kajastamine, osamaksu tasumine, masina depretsieerimine ja bilansist eemaldamine 31. 12. 2007. a.:
D: lühiajaline rendikohustis
36 556
D: intressikulu
3655
D: renditud masina depretsiatsioonikulu
33 334
D: renditud masina akumuleeritud depretsiatsioon
100 000
K: pangakonto
40 211
K: renditud masina akumuleeritud depretsiatsioon
33 334
K: renditud masin (soetusmaksumuses)
100 000
Kui rendimaksed toimuvad aasta lõpul, on rentniku intressikulu muudel võrdsetel tingimustel suurem avansiliste rendimaksetega kaasnevast intressikulust.
Kui rendimaksed tasutakse rendiperioodi algul, lähtutakse rendimaksete graafiku koostamisel avanssannuiteedi nüüdisväärtuse arvutustest. Igakordse rendimakse suurus on näite 2 lähteandmetel 36 556 krooni (100 000 : 2.73554).
Rentniku rendimaksete arvutused:
Kuupäev
Rendimakse
tasumine
Intressikulu
i = 10 %
Kohustise vähenemine
Kohustise jääk
01. 01. 2005.
36 556
36 556
63 444
31. 12. 2005.
6344
69 788
01. 01. 2006.
36 556
30 212
33 232
31. 12. 2006.
3324
36 556
01. 01. 2007.
36 556
33 232
0
Kokku
109 668
9668
100 000
Rentniku raamatupidamiskanded on järgmised.
Renditud kompuutri kapitaliseerimine ja esimese rendimakse tasumine 01. 01. 2005. a.:
D: renditud kompuuter (soetusmaksumuses)
100 000
K: pikaajaline rendikohustis
63 444
K: pangakonto
36 556
Intressikulu kajastamine, kohustise perioodiseerimine ja kompuutri depretsieerimine 31. 12. 2005. a.:
D: pikaajaline rendikohustis
30 212
D: intressikulu
6344
D: renditud kompuutri depretsiatsioonikulu
33 333
K: intressivõlg
6344
K: lühiajaline rendikohustis
30 212
K: renditud kompuutri akumuleeritud kulum
33 333
Teise rendimakse tasumine 01. 01. 2006. a.:
D: lühiajaline rendikohustis
30 212
D: intressivõlg
6344
K: pangakonto
36 556
Intressikulu kajastamine, kohustuse perioodiseerimine ja kompuutri depretsieerimine 31. 12. 2006. a.:
D: pikaajaline rendikohustis
33 232
D: intressikulu
3324
D: renditud kompuutri depretsiatsioonikulu
33 333
K: intressivõlg
3324
K: lühiajaline rendikohustis
33 232
K: renditud kompuutri akumuleeritud kulum
33 333
Kolmanda rendimakse tasumine 01. 01. 2007. a.:
D: lühiajaline rendikohustis
33 232
D: intressivõlg
3324
K: pangakonto
36 556
Kompuutri depretsieerimine 31. 12. 2007. a.:
D: renditud kompuutri depretsiatsioonikulu
33 334
K: renditud kompuutri akumuleeritud kulum
33 334
Tasutavad võrdsed rendimaksed sisaldavad nii intressi kui ka kohustist vähendavat osa. Intressikulu arvutatakse kohustise jäägist lähtudes konstantse intressimäära (antud näites 10%) järgi.
Müügitüüpi kapitaliseeritud rentimine
Müügitüüpi kapitaliseeritud rentimise korral on renditaja tavaliselt kas vahendaja või tootja, kes on soetanud või valmistanud renditava varaobjekti rentniku tellimisel. Varaobjekt antakse rentnikule üle tegelikus maksumuses. Renditaja tulu koosneb sel juhul 2 tululiigist.
1. Müügitulust, mis kajastatakse rendilepingu jõustumise momendil. Renditaja kannab varaühiku soetus (valmistamis)maksumuse kuluks (müüdud kaupade kulu). Müügitehingu tulemuseks on tulumi/kadumi tekkimine.
2. Intressitulust, mis kajastatakse tekkepõhiselt rendilepingu kehtivusaja jooksul.
Rentniku raamatupidamiskanded on kõigil tehingukuupäevadel analoogsed otsese kapitaliseeritud rentimise korral tehtavate kannetega. Erinevus müügitüüpi kapitaliseeritud rentimise ja otsese kapitaliseeritud rentimise vahel kajastub ainult renditaja aruannetes.
Näide 3
01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile tootmisliin, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni ja soetusmaksumus renditajale 80 000 krooni. Tootmisliini majanduslik eluiga on 3 aastat. Tootmisliini lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Tootmisliin depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed tasutakse iga aasta lõpul.
Rendimaksete laekumise graafik renditaja firmas
Kuupäev
Rendimakse
laekumine
Intressitulu
i = 10 %
Nõude vähenemine
Nõude jääk
01. 01. 2005. a.
100 000
31. 12. 2005. a.
40 211
10 000
30 211
69 789
31. 12. 2006. a.
40 211
6978
33 233
36 556
31. 12. 2007. a.
40 211
3655
36 556
0
Kokku
120 633
20 633
100 000
Tootmisliini müügitüüpi kapitaliseeritud rendile andmine ja nõude perioodiseerimine 01. 01. 2005. a.:
D: lühiajaline rendinõue
30 211
D: pikaajaline rendinõue
69 789
D: müüdud kaupade kulu (tootmisliini omamaksumus)
80 000
K: müügitulu
100 000
K: tootmisliin
80 000
Renditaja kasumiaruandesse kantakse tootmisliini müügitulu ja müüdud tootmisliini omamaksumus ning nende vahena moodustub tulum (või kadum), antud näites tulum 20 000 krooni.
Järgnev rendimaksete laekumine, intressitulude kajastamine ja nõuete perioodiseerimine toimub rendiperioodi jooksul vastavalt maksegraafikule. Edasised raamatupidamiskanded on analoogsed otsese kapitaliseeritud rentimise tehingutele nii siis, kui rendimaksed laekuvad perioodi lõpul kui ka juhul, mil rendimaksed laekuvad perioodi algul.

Garanteeritud lõpetamismaksumusega varaobjekti kapitaliseeritud rentimine

Rendilepingu sõlmimisel võivad pooled renditava varaobjekti lõpetamismaksumuses kokku leppida. Sel juhul on tegemist garanteeritud lõpetamismaksumusega varaobjekti rentimisega. Kui vastavat mõlemapoolset kokkulepet pole, on tegemist garanteerimata lõpetamismaksumusega varaühiku rentimisega.
Näide 4
01. 01. 2005. a. võttis rentnik 3 aastaks rendile tõstuki, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Tõstuki majanduslik eluiga on 3 aastat. Tõstuki lõpetamismaksumuseks hinnati 10 000 krooni. Rentnik kasutab depretsiatsiooni arvutustes lineaarset meetodit. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed tasutakse iga aasta algul, esimene rendimakse tasutakse 01. 01. 2005. a. Tõstuk tagastatakse renditajale 01. 01. 2008. a. garanteeritud lõpetamismaksumuses.
Lõpetamismaksumuse nüüdisväärtus (üksiksumma nüüdisväärtus) on 7513 krooni:
(10 000 x 0.75131).
Igakordne rendimakse 33 809 (avanssannuiteedi nüüdisväärtus) arvutatakse järgmiselt:
(100 000 — 7513) : 2.73554 = 33 809.
Rentniku rendimaksete graafik
Kuupäev
Rendimakse
tasumine
Intressikulu
i = 10 %
Kohustise vähenemine
Kohustise jääk
01. 01. 2005. a.
33 809
33 809
66 191
31. 12. 2005. a.
6619
01. 01. 2006. a.
33 809
27 190
39 001
31. 12. 2006. a.
3900
01. 01. 2007. a.
33 809
29 909
9 092
31. 12. 2007. a.
908
10 000
Kokku
101 427
11 427
90 000
Rentniku raamatupidamiskanded on järgmised.
Renditud tõstuki kapitaliseerimine ja esimese rendimakse tasumine 01. 01. 2005. a.:
D: renditud tõstuk (soetusmaksumuses)
100 000
K: pikaajaline rendikohustis
66 191
K: pangakonto
33 809
Intressikulu kajastamine, kohustise perioodiseerimine ja tõstuki depretsieerimine 31. 12. 2005. a.:
D: pikaajaline rendikohustis
27 190
D: intressikulu
6619
D: renditud tõstuki depretsiatsioonikulu
30 000
K: intressivõlg
6619
K: lühiajaline rendikohustis
27 190
K: renditud tõstuki akumuleeritud kulum
30 000
Rentnik arvutab lineaarset meetodit rakendades ja kannab kuluks tõstuki soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahe rendiperioodi jooksul.
Teise rendimakse tasumine 01. 01. 2006. a.:
D: lühiajaline rendikohustis
27 190
D: intressivõlg
6619
K: pangakonto
33 809
Intressikulu kajastamine, kohustise perioodiseerimine ja tõstuki depretsieerimine 31. 12. 2006. a.:
D: pikaajaline rendikohustis
29 909
D: intressikulu
3900
D: renditud tõstuki depretsiatsioonikulu
30 000
K: intressivõlg
3900
K: lühiajaline rendikohustis
29 909
K: renditud tõstuki akumuleeritud kulum
30 000
Kolmanda rendimakse tasumine 01. 01. 2007. a.:
D: lühiajaline rendikohustis
29 909
D: intressivõlg
3900
K: pangakonto
33 809
Kohustise perioodiseerimine ja tõstuki depretsieerimine 31. 12. 2007. a.:
D: intressikulu
908
D: renditud tõstuki depretsiatsioonikulu
30 000
D: pikaajaline rendikohustis
10 000
K: pikaajaline rendikohustis
908
K: lühiajaline rendikohustis
10 000
K: renditud tõstuki akumuleeritud kulum
30 000
Kui rentnik ostab tõstuki garanteeritud lõpetamismaksumuses 01. 01. 2008. a., teeb ta järgmise kande:
D: lühiajaline rendikohustis
10 000
K: pangakonto
10 000
D: tõstuk (soetusmaksumuses)
10 000
D: renditud tõstuki akumuleeritud kulum
90 000
K: renditud tõstuk (soetusmaksumuses)
100 000
Kui rentnik tagastab tõstuki renditajale 01. 01. 2008. a. garanteeritud lõpetamismaksumuses, teeb ta järgmise kande:
D: lühiajaline rendikohustis
10 000
D: renditud tõstuki akumuleeritud kulum
90 000
K: renditud tõstuk (soetusmaksumuses)
100 000
Kui renditud tõstuki tegelik väärtus on tagastamise ajaks langenud garanteeritud lõpetamismaksumusest madalamaks, näiteks 8000 kroonini, siis vahe kompenseerib rentnik. Tõstuki tagastamiskanne on sel juhul järgmine:
D: lühiajaline rendikohustis
10 000
D: kadum tõstuki kapitaliseeritud rentimiselt
2000
D: renditud tõstuki akumuleeritud kulum
90 000
K: renditud tõstuk (soetusmaksumuses)
100 000
K: pank
2000
Eeltoodud kandega on kohustis kustutatud, väärtuse langus kompenseeritud ning renditud tõstuk rentniku bilansist eemaldatud .
Renditaja brutoinvesteering
Renditaja brutoinvesteering on kapitaliseeritud rentimise korral perioodiliselt laekuvate nõudesummade ja lõpetamismaksumuse summa. Renditehingu kajastamisel brutoinvesteeringuna tekib ka realiseerimata finantstulu, mis võrdub arvuliselt renditaja bruto- ja netoinvesteeringu vahega.
Näide 5
AS Nutikas ehitas röntgeniaparaadi, mille majanduslik eluiga on 12 aastat ning rentis selle 01.01.2005.a. ASle Diagnostik 10 aastaks. Rendimaksete nüüdisväärtus on 3 437 340 krooni ning garanteeritud hinnanguline lõpetamismaksumus 150 000 krooni. ASi Nutikas röntgeniaparaadi valmistamiskulud (aparaadi omamaksumus) olid 3 240 000 krooni. Rendi intressimäär on 10 %. AS Diagnostik tasub renti 500 000 krooni iga aasta algul (01.01.) ning kannab kõik aparaadi kindlustuse, hoolduse, maksude jms. seotud kulud. Röntgeniaparaat depretsieeritakse lineaarsel meetodil.
1. Arvutage ja esitage ASi Nutikas (renditaja):
a) rendilepingust tulenev nõudesumma (renditaja brutoinvesteering);
b) realiseerimata finantstulu (avanssintressitulu);
c) röntgeniaparaadi müügitulu;
d) seadme rendileandmise raamatupidamiskanne ja korrigeerimiskanne aasta lõpul..
AS Nutikas rendimaksete laekumise graafik
Avanssannuiteedi nüüdisväärtus + lõpetamismaksumuse nüüdisväärtus = aparaadi nüüdisväärtus (renditaja netoinvesteering )
500 000x 6.75902 = 3 379 510; 150 000x0.38554 = 57 830; 3 379510+57 830=3 437 340
Kuupäev
Rendimakse
laekumine
Intressitulu
i = 10 %
Nõude vähenemine
Nõude jääk
01.01.2005.a.
3 437 340
01.01.2005.a.
500 000
500 000
2 937 340
01.01.2006.a.
500 000
293 734
206 266
2 731 074
01.01.2007.a.
500 000
273 107
226 893
2 504 181
01.01.2008.a.
500 000
250 418
249 582
2 254 599
01.01.2009.a.
500 000
225 460
274 540
1 980 059
01.01.2010.a.
500 000
198 006
301 994
1 678 065
01.01.2011.a.
500 000
167 807
332 193
1 345 872
01.01.2012.a.
500 000
134 587
365 413
980 459
01.01.2013.a.
500 000
98 046
401 954
578 505
01.01.2014.a.
500 000
57 850
442 150
136 355
01.01.2015.a.
150 000
13 645*
136 355
0
Kokku
5 150 000
1 712 660
3 437 340
*ümardatud
Renditaja brutoinvesteering: 10 x 500 000 + 150 000 = 5 150 000 krooni
Realiseerimata finantstulu: 5 150 000 – 3 437 340 = 1 712 660 krooni
Tegemist on müügitüüpi rentimisega, sest röntgeniaparaadi omamaksumus on ta reaalväärtusest madalam, seetõttu on 01.01.2005.a. tehtav raamatupidamiskanne järgmine:
D: pikaajaline rendinõue (brutoinvesteering) 5 150 000
D: pank 500 000
D: müüdud kaupade kulu (aparaadi omamaksumus) 3 240 000
K: röntgeniaparaat 3 240 000
K: realiseerimata intressitulu 1 712 660
K: müügitulu 3 437 340
K: pikaajaline rendinõue 500 000
Korrigeerimiskanne 31.12.2005.a.
D: saadaolev intress 293 734
D: realiseerimata intressitulu 293 734
D: lühiajaline rendinõue 206 566
K: intressitulu 293 734
K: pikaajaline rendinõue 500 000
Kui tegemist oleks olnud otsefinantseerimisega rentimisega, siis oleks olnud röntgeniaparaadi rendileandmise raamatupidamiskanne järgmine (rendimaksete nüüdisväärtus 3 437 340 krooni oleks sel juhul ühtinud soetamis (oma)maksumusega):
D: pikaajaline rendinõue (brutoinvesteering) 5 150 000
K: realiseerimata intressitulu 1 712 660
K: aparaat (omamaksumus) 3 437 340
2. Rentniku (ASi Diagnostik) arvutused ja raamatupidamiskirjend 01.01.2005.a. on järgmine:
Avanssannuiteedi nüüdisväärtus + lõpetamismaksumuse nüüdisväärtus = aparaadi nüüdisväärtus (aparaadi soetusmaksumus rentniku aruannetes)
500 000x 6.75902 = 3 379 510; 150 000x0.38554 = 57 830; 3 379510+57 830=3 437 340
D: röntgeniaparaat (soetusmaksumuses) 3 437 340
K: pikaajaline rendikohustis 2 937 340
K: pank 500 000
Müük-tagasirentimine
Müük-tagasirentimine toimub siis, kui majandusüksus müüb varaobjekti ja samas võtab selle kohe rendile. Kui tagasirentimine vastab kapitaliseeritud rentimise tunnus(t)ele, lükatakse müügitehingust tekkinud tulum edasi ja amortiseeritakse see rendiperioodi jooksul (IAS 17 p. 59). Tulum amortiseeritakse samal meetodil, mida kasutatakse renditava varaobjekti depretsieerimisel. Kui müügitehingul tekib kadum ja tagasirentimine on kapitaliseeritud rentimine, kajastatakse kadum viivitamatult (IAS 17 p. 64).
RTJ 9 p. 40 järgi käsitatakse müük-tagasirentimist, kui tagasirentimine on kapitaliseeritud rentimine, finantseerimistehinguna ja tulumit/kadumit ei kajastata.
Näide 6 (IAS 17 nõuete järgi)
01. 01. 2005. a. müüs AS Mürakaru seadme ASle Jääkaru 100 000 krooni eest ja rentis selle 3 aastaks tagasi. Tagasirentimine klassifitseeriti kapitaliseeritud rentimiseks. Seadme soetusmaksumus oli AS Mürakaru bilansis 90 000 krooni ja akumuleeritud kulum 10 000 krooni. Seadme majanduslik eluiga on 3 aastat. Seadme lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Kasutatakse lineaarset depretsiatsioonimeetodit. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed tasutakse iga aasta algul, esimene makse laekub rendiperioodi alguspäeval. Rendimaksete suurus neil tingimustel on 36 556 krooni.
Kuupäev
Rendimakse
tasumine
Intressikulu
i = 10 %
Kohustise vähenemine
Kohustise jääk
01. 01. 2005.
36 556
36 556
63 444
31. 12. 2005.
6344
69 788
01. 01. 2006.
36 556
30 212
33 232
31. 12. 2006.
3324
36 556
01. 01. 2007.
36 556
33 232
0
Kokku
109 668
9668
100 000
AS Mürakaru raamatupidamiskanded on järgmised.
Seadme müük, seadme tagasirentimine, esimese rendimakse tasumine 01. 01. 2005. a.:
D: pangakonto
63 444
D: renditud seade (soetusmaksumuses)
100 000
D: seadme akumuleeritud kulum
(10 000)
K: seade (soetusmaksumuses)
90 000
K: pikaajaline rendikohustis
63 444
K: avanssrenditulu
20 000
Intressikulu kajastamine, kohustise ja avansstulu perioodiseerimine, depretsiatsioonikulu kajastamine 31. 12. 2005. a.:
D: intressikulu
6344
D: pikaajaline rendikohustis
30 212
D: depretsiatsioonikulu
33 333
D: avanssrenditulu
6667
(20 000 : 3)
K: intressivõlg
6344
K: lühiajaline rendikohustis
30 212
K: renditud seadme akumuleeritud kulum
33 333
K: renditulu
6667
Teise rendimakse tasumine 01. 01. 2006. a.:
D: intressivõlg
6344
D: lühiajaline rendikohustis
30 212
K: pangakonto
36 556
Analoogsed kanded teeb AS Mürakaru ka järgmiste maksete tähtpäeval ja järgnevate majandusaastate lõpul.
AS Jääkaru raamatupidamiskanded on järgmised.
Seadme ost, seadme renditamine, esimese rendimakse laekumine 01. 01. 2005. a.
D: seade (soetusmaksumuses)
100 000
D: pikaajaline rendinõue
63 444
K: seade (soetusmaksumuses)
100 000
K: pangakonto
63 444
Intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31. 12. 2005. a.:
D: intress
6344
D: lühiajaline rendinõue
30 212
K: intressitulu
6344
K: pikaajaline rendinõue
30 212
Teise rendimakse laekumine 01. 01. 2006. a.:
D: pangakonto
36 556
K: intress
6344
K: lühiajaline rendinõue
30 212
Analoogsed kanded teeb AS Jääkaru ka järgmiste maksete tähtpäeval ja järgnevate majandusaastate lõpul.
Kui tegemist on müük-tagasirentimisega, kus tagasirentimine on kasutusrentimine, kajastatakse müügitehingu tulum/kadum üldjuhul viivitamatult (IAS 17 p. 61 ja RTJ 9 p. 41).

Kasutusrentimine

Kasutusrendileping annab rentnikule õiguse vara kasutamiseks teatud perioodil, kuid vara jääb renditaja omandusse. Rentnik ei kapitaliseeri renditud vara ning tal ei teki vara kasutusrendiga seonduvalt kapitaliseeritud kohustisi. Kasutusrendikulu/tulu kajastatakse üldjuhul lineaarselt, isegi siis, kui maksed ei toimu ühtlaselt.
Rentnik arvutab arvestusperioodi rendikulu lepingutingimustest tulenevalt. Kui renditaja nõuab ettemaksu, siis kirjendab rentnik ettemaksu:
D: ettemakstud rendikulu
K: pangakonto
Majandusaasta lõpul korrigeerib rentnik ettemaksu perioodi kulu summas:
D: kasutusrendikulu
K: ettemakstud rendikulu
Renditud varaobjekt jääb renditaja bilanssi . Renditaja kirjendab renditulu ning arvestab põhivaraobjekti depretsiatsiooni. Ettemakstud kasutusrendi puhul kirjendab renditaja:
D: pangakonto
K: ettemakstud tulevaste perioodide tulu
Majandusaasta lõpul korrigeerib renditaja ettemaksu:
D: ettemakstud tulevaste perioodide tulu
K: kasutusrenditulu
D: põhivara depretsiatsioonikulu
K: põhivara akumuleeritud kulum
Kui on tekkinud kahtlus, et renditava vara väärtus on langenud tema bilansilisest maksumusest madalamale, viib renditaja läbi vara väärtuse testi.
Katkestamatute kasutusrendilepingute puhul avalikustatakse majandusaasta aruande lisas tulevaste rendimaksete kogusumma eelolevate aastate kohta, liigendades perioodid:

kuni üks aasta;

üks kuni viis aastat;

rohkem kui viis aastat.
Kasutusrendilepingute kohta on vajalik avalikustada ka kasutusrendile antud varaobjektide soetusmaksumus ja bilansiline jääkmaksumus ning olulised rendilepingutega kaasnevad lisatingimused. Müügi-tagasirendilepingute korral tuleb avalikustada kõigi oluliste müügi-tagasirendilepingute kirjeldus.

Kirjandus

Alver , J., Alver, L. Finantsarvestuse keskkursus I. Loengukonspekt. Tallinn, 2002

Alver, J., Alver, L. Finantsarvestuse keskkursus II. Loengukonspekt. Tallinn, 2002

Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999.

Kieso, D. E., Weygandt,J. J. Intermediate Accounting. 9th ed. New York , 1998.

Raamatupidamise Seadus. http://www.easb.ee/ detsember 2005

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 17. Rent. http://www.easb.ee/ , detsember 2005.

RTJ 9 Rendiarvestus (muudetud 2005). http://www.easb.ee/ , detsember, 2005.

Tikk, J. Finantsarvestus . Tallinn, 2003.
1 Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999, lk. 666.