Võlaõigusseadus (0)

1
Töötaja võttis tööandja kassast natuke raha laenuks-et kuni järgmisel päeval saabuva palgapäevani seda laenata ja koju süüa osta.See reegel,et kassaraha tuleb õhtuks täies mahus seifi panna oli kõigile teada ja oli kirjas ka varalise vastutuse lepingus, töösisekorra eeskirjades.Töötaja oli seda varemgi teinud ja ilusasti raha tagasi pannud .Seekord aga jäi töötaja öösel raskelt haigeks-ei tulnud pikalt tööle ja nädala lõpus tehtud inventuur tuvastas puudujäägi
Milline olid töötaja õigusvastase käitumise koosseis. Millise õigusrikkumisega oli tegemist ?
Eelkõige töötaja on rikkunud Töölepinguseaduse § 75. Varalise vastutuse kokkulepe, vastavalt millele võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. (TLS § 75 l 1). Antud juhul varaks võib lugeda natukene raha võetud omavoliliselt kassast. Tulenevalt sellest, peab töötaja tagastama tööandjale kassas olemasolevat summat kas kohe täisulatuses või vastavalt kokkuleppel koostatud maksegraafikule. Töötaja on rikkunud ka ettevõtte töösisekorra eeskirjad, kuna ei pandnud seifi kassaraha täisulatuses õhtuks. See on TLS § 48. Poolte vastastikuste kohustuste l 1 p2 rikkumine - pooled on kohustatud täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid. Vastavalt sellele, võib tööandja mõelda sellest, kas üles öelda töötajaga töölepingu erakorraliselt. On tegemist töölepingurikkumisega.
2
Y soovis Z-lt osta erinevate pindade puhastusseadmeid.Kuna need olid kallid ja Y soovis tasuda nende eest ositi,siis sõlmiti omavahel kirjalik dokument, mille pealkirjaks oli leping.Lepingusse kirjutati, et Y on õigus nimetatud sedameid vallata ja kasutada ja kohustus valdamise ja kasutamise eest maksta igakuiselt ettenähtud tasu. Lepingu sõmimise hetkest sai Y Z-lt ka seadmed ja sai nendega tööle hakata.
Millise lepingu liigiga võis Y ja Z vahel sõlmitud lepingu puhul olla tegemist ja kas nimetatud sisuga leping oli leping, mille sõlmimist soovis Y ka tegelikult ?
Y ja Z vahel sõlmitud lepingu puhul oli tegemist ilmselt ostu-müügilepinguga. Sisuliselt oli tegemist teise liigi lepinguga - kasutuslepinguga, konkreetsemalt rendilepinguga, kuna vastavalt VÕS § 339. Rendilepingu mõiste - Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule ( rentnik ) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Ülesannes on öeldud, et lepingu sõmimise hetkest sai Y Z-lt ka seadmed ja sai nendega tööle hakata ja et Y-l on õigus nimetatud sedameid vallata ja kasutada ja kohustus valdamise ja kasutamise eest maksta igakuiselt ettenähtud tasu. Kokkuvõtes tahtis Y sõlmida ostu-müügilepingut, aga sõlmis rendilepingut.
Töötajaga oli sõlmitud tähtajatu tööleping.Tööandja ütles töölepingu üles erakorraliselt-sellest etteteatamata,ka ei soovinud tööandja maksta lepingu ülesütlemisel hüvist.Töötaja leidis,et erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks ei olnud põhjust ja ta otsustas ülesütlemise vaidlustada. Töötaja sai teada töölepingu ülesütlemisest 6.jaan. 2014.
Millal-st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval hagi aegub?
Vastavalt TLS § 105. Ülesütlemise tühisusele tuginemine l 1 Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. See tähendab, et hagi aegumistähtaeg hakkas lugema alates 6. jaanuarist 2014 ja hagi aegub 5. veebruaril 2014. aastal.
Millisest seadusest tuleb lähtuda, kui Teil on vaja:
a. maksta riigilõiv pärandist mitteloobumisel
b. korraldada kinnistu kruntidele servituudi seadmist
c. anda hoiule auto
d. luua sihtasutus
e. sõlmida töötajaga koolitusleping
f. tutvuda füüsilisest isiku õigus -ja teovõime üldiste nõuetega
g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet
h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu
i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu
j. teha tehingut läbi esindaja
k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu
l. kohaldada töölepingu lõpetamisel lõpparve maksmisega viivitamise eest viivist.
a. Pärimisseadus
b. Võlaõigusseadus
c. Võlaõigusseadus
d. Äriseadus
e. Töölepinguseadus
f. Tsiviilseadus
g. Äriseadus
h. Pankrotiseadus
i. Võlaõigusseadus
j. Tsiviilseadus
k. Põhiseadus
l. Võlaõigusseadus
Pooltel on soov luua juriidiline isik ja selle tegevuse eesmärgiks on ühele poolele kuuluva maja renoveerimine ja kasutamine hiljem erinevate sotsiaalvaldkonna programmide läbiviimiseks,mis valdavalt saavad rahastamist kas riigi,KOV poolt või Euroopa vastavatest fondidest. Millist liiki juriidilist isikut oleks mõistlik asutada ja miks?
On mõistlik luua korteriühistu (KÜ), kuna vastavalt Korteriühistuseadusele § 2. Korteriühistu mõiste l 1 räägib, et korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Samuti sarnase tähendusega on Korteriühistuseadus § 2. Korteriühistu mõiste l 2 - Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Kokkuvõteks võib öelda, et on mõtete luua nimelt koretriühistut, kuna Korteriühistuseaduses toodud eesmärgid ja antud juhtumis toodud poolte eesmärgid on sarnased.
Milline on põhimõtteline vahe saneerimisel Saneerimisseaduse ja saneerimisel Pankrotiseaduse kohaselt ?
Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. (Saneerimisseadus § 2, l 2). Pankrotiseaduse kohaselt tähendab saneerimine mitte otseselt ettevõtte päästmist, vaid ettevõtte kohustuste ümberkujundamist ja restrukturiseerimist. Teistsõnadega, Saneerimisseaduse kohaselt saneerimine on ettevõtte päästamine majandusraskustest ja Pankrotiseaduse kohaselt on saneerimine ettevõtte kohustuste restrukturiseerimine.
Mis juhtub tehinguga, milline sõlmiti eksituse tõttu. Milliseid õiguslikke tagajärgi see endaga kaasa võib tuua?
Vastavalt Tsiviilõiguse § 90. Tehingu tühistamise mõiste Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu . Sama seaduse järgi, § 101. Kahju hüvitamine l 1 - Isik, kes on tehingu käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras tühistanud, võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud. See tähendab, et isegi siis kui tehing on eksimuslikult sõmitud, on poolel õigus nõuda sellest tulenevat kahju kompenseerimist.
Mis on õigusallikate hierarhia mõte? Nimeta õiguse allikad.
Õigusallikate hierarhia mõte seisneb selles, et kõik aktid õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgema tasandi õigusaktidega. Õiguse allikateks on Eesti seadused, seadlused ja määrused, kuid ka välislepingud.