Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõiduki rendileping näidis (0)

4 HEA
Punktid

RENDILEPING / RENTAL AGREEMENT NR. 14 /________ _____._____.2014 Tallinn
Rendileandja /Lessor
Nimi: ____________________
Aadress: ____________________
Telefon: ____________________
E-mail: ____________________
Volitatud isik: ______________________
Rendile võtja/Lessee
Nimi/ Name Isikukood / ID code____________ __________
Juhiloa nr/ Driving licence No. Telefon/ Phone No.
Elukoht/ Place of residence e-post:
Ettevõte/Company A/a nr./ Bank account :
Teine juht nimi/ Additional driver: Juhiloa nr/ Driving licence No:
Sõiduk (lepingu ese/vara)/ Vehicle :____________________________________________________ DIISEL
Sõiduki registreerimisnumber/ Reg.No. of Vehicle:____________ Sõiduki/vara hind ( Price ) 12900EUR
(vin:__________________; __________________;__________________)
Marsruut / Route:_________________________________________________ Tagatisraha :______________
Päevi/ Days :____________Tasu/päev (Fee/day): ____________Kokku/Total:_______________
Tasu sisaldab sõidukiga läbitavat kilometraazi________km/päevas(_______________)
Käesoleva rendilepingu kohaselt kohustub rendileandja andma rentnikule kasutamiseks rendilepingus toodud tingimustel märgitud sõiduki- rendilepingu eseme. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) rendileandjale kogu rendiperioodi eest. Sõiduki või muu renditud eseme, mis on märgitud käesolevas lepingus rendiesemeks, ennetähtaegsel tagastamisel makstud renditasu ei tagastata. Sõiduk väljastuse ja tagastuse aeg on kell 9.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Sõiduki üleandmise aeg: _____.______.’2014 kell:________, Üleandmise koht: Kauka tn. 1 Tallinn
Läbisõit üleandmisel: _______________/kütuse kogus______

Sõiduki tagastamise aeg: _____.______.’2014 kell:________, Tagastamise koht: Kauka tn. 1 Tallinn
I Üldsätted
1. Rendileping kehtib alates sõlmimisest kuni sõiduki tagastamiseni lepingus märgitud tagastamiskohta ja -ajal pretensioonide puudumisel. Pretensioonide korral aga kuni pretensioonide lahendamiseni.
2. Rendiperioodi pikkus on sõiduki väljastamise aeg kuni lepingus märgitud tagastamise aeg päev (järgmise päeva hommikul kuni 09.30-ni)
3. Rent sisaldab lepingus märgitud läbisõidu hulka kilomeetrites 1 päeva kohta või 7500km/kuu(30peva). Piirangu ületamisel rakendatakse lisatasu 0,09 €/km+km. Rent ei sisalda sõiduki pesu
3. Kütus ei sisaldu rendihinnas. Sõiduk antakse rentnikule üle täis paagiga ja rentnikul on kohustus tagastada sõiduk täis paagiga. Kui seda ei ole tehtud on rentnik kohustatud asendama kütusetarbimise läbisõidu järgi arvestusega 10l/ 100km või tasuma puuduoleva kütuse eest maksumus ja tankimise teenustasu 10€. Valesti tangitud kütusest tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu korvab täies ulatuses Rentnik. Sõiduki tehasepoolne kütuse kulu on 10 liitrit (linnas 12l) 100km kohta, mille rentnik kohustub tagastama või hüvitama hinnaga 1,35eur/l.
II Rentniku õigused
1. Rentnikul on õigus saada endale sõiduki kasutamisest saadav tulu (vili).
2. Rentnikul on õigus kasutada sõidukit, kui ta on vähemalt 21 aastat vana, omab antud vastava gategooria juhiluba ja omab mootorsõiduki juhistaaži vähemalt kaks aastat. Samad tingimused laienevad ka teisele juhile.
4. Kui Rentnik ei nõustu Rendileandja poolt esitatud nõude või selle suurusega , on tal õigus esitada kohtusse hagi 30 päeva jooksul alates nõude kätte saamise päevast. Hagi tähtaegset esitamata jätmist tõlgendatakse nõudega nõustumisena täies ulatuses ja Rentniku hilisemaid pretensioone ei arvestata.
III Rentniku kohustused
1. Rentnik kohustub tegema ettemaksu rendiperioodiks ja sõiduki üle vaatama ennem enda kasutusse võtmist ning veenduma selle sobilikkuses ja korrasolekus. Allkiri lepingul kinnitab pretensioonide puudumist!
2. Rentnik on kohustatud tagastama sõiduki komplektsena lepingus märgitud ajal ja kohas, kõigi selle osadega, mis talle rendiperioodi alguses üle anti. Tagastamisega viivitamisel rakendatakse leppetrahvi iga viivitatud 30min 10eur. Rentnik on vasttutav hilinemisest tuleneva majandusliku kahju eest, mis rendileandjale seoses hilinemisega tekib. Rendi tasumise tõendamise kohustus on rentnikul.
3. Rentnik on kohustatud sõidukit mitte andma kolmandale isikule kasutamiseks v.a. teisele juhile, kes on märgitud käesoleval lepingul, olles ise kaasas. Kohustuse rikkumisel on rentnik kohustatud tasuma leppetrahvi kuni 450eur. Rentnik või teine juht on kohustatud veenduma enne igat sõitu sõiduki tehnilises korrasolekus ning jälgima tehnoseisundit sõidu ajal. Tehnilise rikke esinemisel sõitmise katkestama vea kõrvaldamiseni. Teavitama rendileandjat tekkinud olukorrast ja toimima vastavalt rendileandja juhendamisel. Teavitamata jätmisel ei ole rentnikul õigus nõuda ühegi kulutuse tegemist. Tavitama rendileandjat remondi või töö hinna koos varuosadega.
4. Rentnik on kohustatud sõidukit kasutama vastavalt valmistajatehase juhendile ja keelatud on ületada registrimassi 3,5t ja vedada haagist ilma eelneva kirjaliku nõusolekuta! Haagise vedamisel ilma nõusolekuta on õigus nõuda leppetrahvi kuni 150eur (ilma nõutava juhtimisõiguseta 250€)
5. Rentnik on kohustatud hoolitsema rendisõiduki eest heaperemehelikult ja kõrvaldama tekkinud puudused VÕS § 345 lg. 1 toodud tingimustel (kandma kulu). Rentnik on kohustatud tagastama puhta sõiduki. Määrdunud sõiduki tagastamisel nõutakse puhastusteenuse tasu 25eur.
5. Rentnik on kohustatud sõidukit kasutama ainult teedel, mis on teed Teeseaduse mõttes ja täitma kõiki liikluseeskirju, rikkumisel leppetrahv 25€.
7. RENDIAUTOS EI SUITSETATA!!! ( SUITSETAMINE AUTOS=KEEMILINE PESU al. 100 eur).
Olen läbi lugenud rendilepingu ja aktsepteerin seda. Täidan parkimise ja liikluseeskirju.
Rentniku allkiri/Signature of the Lessee: _ _____
8. Rentnik võib sõita kehtestatud kiiruse ulatuses arvestades teeolusi ja ohutut liikumiskiirust. Ohutuse mõttes on rendisõidukiga keelatud sõita kiiremini kui 100km/h. Rendisõidukiga lepingus kehtestatud piirkiiruse 100km/h ületamisel on leppetrahv 25€ ja korduval kiiruseületusel 200€.
9. Rentnik on kohustatud sõidukit tankima üksnes kvaliteetse ja sõidukile ettenähtud mootorikütusega ja säilitama ja esitama kõik rendisõiduki tankimisega seotud dokumendid ja kviitungid. Nende mitte esitamisel on rendileandjal õigus nõuda leppetrahvi.
10. Rentnik on kohustatud tegema kõik, et rendileandjale, ega kolmandatele isikutele vältida kahju tekkimist.
11. Rentnik on kohustatud sõidukit mitte kasutama: ebaseaduslikuks tegevuseks või seadusevastastel eesmärkidel, samuti pukseerimiseks, autovõidusõiduks, treeninguks jne.
12. Liiklusõnnetuse, varguse, vandalismi jms. juhtumi korral on rentnik kohustatud viivitamatult teavitama rendileandjat juhtunust. Kui tegemist on olukorraga, kus rentnikul tekib seadusest tulenev kohustus teavitada juhtunust päästeametit või politseid on rentnik kohustatud seda tegema.
Sõidukit ei tohi hüljata.
13. Kahju tekkimisel rendile andjale või kolmandatele isikutele või dokumentide või esemete kadumisel on rentnik ja teine juht kohustatud hiljemalt 24 tunni möödumisel esitama rendile andjale kirjaliku seletuse juhtunu kohta. Kui puudub muu võimalus kirjaliku seletuse andmiseks võib seda esitada rendile andjale erandkorras ka lepingus toodud e- maili aadressile varustades seletuse digitaalallkirjaga.
14. Rendisõiduki viimine üle Eesti Vabariigi riigipiiri on Rendileandja kirjaliku loata keelatud!
IV Rentniku vastutus
1. Liiklusõnnetusest või kolmanda isiku õigusvastasest käitumisest tekkinud kahju kannab rentnik ulatuses, mida ei kanna kindlustus (s.h. omavastutuse määra).
2. Omavastutus 450eur, omavastutus varguse ja röövimise korral 20% sõiduki turuväärtusest.
2. Rentnik vastutab täielikult kõikide sõidukist kadunud või vahetatud detailide ja lisavarustuse eest.
3. Sõiduki kahjustamisel rentniku enda või kolmandate isikute poolt kannab kahju rentnik.
4. Kui rentnik või teine juht on oma teoga (tegevuse või tegevusetusega) põhjustanud kahju rendile andjale või kolmandale isikule tahtlikult, kannab rentnik kahju täielikult.
5. Rentnik kannab täielikult kahju, mis on tekitatud joobeseisundis rentniku või teise juhi süül.
6. Kui rentnik annab sõiduki üle kolmandale isikule, kannab rentnik täielikult rendileandjale või kolmandatele isikutele tekkinud kahju.
7. Rentnik kannab sõiduki vargusel tekkinud kahju täielikult juhul, kui ta ei tagasta rendileandjale sõiduki võtmeid ja signalisatsioonipulti ja immobilaiserite- ning aktivaatorit ja sõiduki registreerimistunnistust ja kindlustuspoliise.
8. Kui rendileandjale tagastatud sõiduk vajab remonti, kannab rentnik iga remondipäeva eest lepingus kokkulepitud rendipäeva hinna lisaks remondikulule. Sõiduki taastamise või remondi ajal kohustusb Rentnik tasuma renti iga päeva eest kogu summa ulatuses, sõltumata sellest, kas kahju tekkimises oli vastutav (süüdi) Rentnik või kolmas isik.
9. Ebakvaliteetsest kütusest tekkinud kahjud kannab rentnik.
10. Sõiduki dokumentide või võtmete mittetagastamisel või puuduliku varustusega sõiduki tagastamisel tasub rentnik rendileandjale leppetrahvi 200 eurot iga kaotatud või puuduva dokumendi või eseme kohta.
11. Rentniku poolt sõiduki hülgamisel tasub rentnik rendileandjale leppetrahvi sõiduki soetusmaksumuse ulatuses.
12. Rentnik vastutab omanikuvastutuse põhimõtete kohaselt rendileandja eest ja tasub rendileandjale määratud trahvid .
V Rendileandja kohustused
1.Rendileandja kohustub sõiduki rentnikule andma üle lepingus märgitud kokkulepitud kohas ja ajal.
2.Rendileandja ei vastuta kulutuste eest, mis võivad Rentnikul tekkida seoses reisi katkemisega Rendisõiduki purunemisel ja/või tehnilise rikke tõttu.
VI Rendileandja õigused
1. Rendileandjal on õigus nõuda tagatisraha.
2. Rendileandjal on õigus kontrollida sõiduki seisundit ja selle korrashoiu tagamist.
3. Rendileandja määrab sõiduki remondi koha, tingimused ja ulatuse sõltumata sõiduki asukohast.
4. Rendileandjal on õigus loobuda sõiduki rentimisest ja lõpetada rendileping, kui rentnik või teine juht äratab kahtlust või võib arvata, et sõidukit kasutatakse pahatahtlikul eesmärgil või eiratakse ekspluatatsiooni nõudeid.
5. Sõiduki rikkest tingitud ja muud kahjud (avarii, liiklusõnnetus , reisi ära jäämine või katkemine, töö või muude kohustuste täitmata jätmisest tulenev kahju rentniku või teise juhi ja kolmanda isiku vahel) ei kuulu kandmisele rendileandja poolt. Need kulud jäävad rentniku enda kanda ja see on rendirisk.
6. Kahju tekkimise juhtumist rendileandja mitteteavitamisel tasub rentnik kolmekordselt rendisumma ja kannab rendile andjale sellest tekkinud kahjud. Kahju hüvitamine toimub ühekordse rahamaksmise kaudu.
7. Käesolev leping on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Alloleva allkirjaga tõendan, et olen rendilepingu täielikult läbi lugenud, selle sisust ja mõttest aru saanud ning nõustun nende tingimustega.
VI Muud sätted
1. Alloleva allkirjaga tõendab rentnik, et on rendilepingu täielikult läbi lugenud, selle sisust ja mõttest aru saanud ning nõustub lepingu tingimustega.
2. Retnik lubab avaldada oma isikuandmed internetis ja muudes infokanalites lepingu rikkumise ja võlgnevuse korral (ka. võlgnevus , leppetrahv, liikluseeskirjade rikkumine, parkimistrahv, jne.) kuni kohustuste täitmiseni täies mahus .
2. Lepingus sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Võlaõigusseaduse § 339 kuni § 390 sätetest.
Märkused ja lisavarustus :
Olen läbi lugenud rendilepingu ja aktsepteerin seda. Täidan parkimise ja liikluseeskirju.
RENTNIK KOHUSTUB ESITAMA KÕIK KÜTUSE TANKIMIST TÕENDAVAD KVIITUNGID. TANGITUD KÜTUSE KOGUSE TÕENDITE ESITAMATA JÄTMISEL RAKENDATAKSE LEPPETRAHVI 25EUR, MILLELE LISANDUB PUUDU OLEVA KÜTUSE MAKSUMUS!
Rentniku nimi ja allkiri/Signature of the Lessee: _ _____
Sõiduki tagastamise akt kuupäev/kell___________________ Läbisõidu näit tagastamisel______________läbisõit (km)________ Tangitud kütus ( liitr .) arvestusega 10l/100km_______
Allkiri tagastamise akti osas, kui see erines lepingus märgitud ja osas________________________________
Sõiduki rendileping näidis #1 Sõiduki rendileping näidis #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 304 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karlo49 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Näidis - Maa rendileping
6
doc

Näidis - Maa rendileping

MAA RENDILEPING Käesoleva maa rendilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite arv] ha ning mis on piiritletud Lepingu lisak

Kategoriseerimata
Rendilepingu referaat
26
docx

Rendilepingu referaat

TALLINNA MAJANDUSKOOL Marius Kuningas Kersti Annok Ketly Kukesman Eva Marie Kutsar KM219 RENDILEPING Referaat Juhendaja: Marius Kuningas Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on rendileping. Referaadi eesmärk on mõista paremini rendilepingu tähendust ja selle sisu ning seotust kinnisvara maailmaga. Töös on uuritud infot erinevatelt lehekülgedelt, millest põhiliseks oli Riigi Teataja. Lisaks on välja toodud ka kohtulahend, mis on seotud rendilepinguga. Majanduskooli õppejõud tõid ühe hea näite rendilepingu ja üürilepingu sõnastamiseks, mis jäi kooli õppima tulles kohe meelde: “Kui õunapuud

kinnisvara alused
Projekt-kohvik
64
odt

Projekt "kohvik"

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.....................................................................................

Projektimeetodid/ projektikirjutamine
Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule
9
pdf

Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule

(VÕS § 11 lg 5) Lepingu kehtivus Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust (VÕS § 12 lg 1). Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes (VÕS § 12 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 4/ 9 Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping Üürilepingu mõiste - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu puhul tekib ainult asja kasutamise õigus. Tavaliselt on üürilepingu esemeks

Õigus
LEPINGUTE-KOGUMIK
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a.

Õigus
TÖÖÕIGUS
28
docx

TÖÖÕIGUS

VÕS ka teistest õigusaktidest ja pooltevahelisest kokkuleppest. Võõrandamislepingute sõlmimisel kuulub kohaldamisele abstraktsiooni printsiip ehk eraldatuse põhimõtte. Abstraktsiooni printsiip tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tuleb teha vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st. käsutustehingul. Näiteks kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab sõiduki eraldi omandi üleandmise tehinguga, käsutustehinguga, ostjale üle, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Seega selleks, et võõrandamislepingu alusel läheks ühelt isikult teisele üle lepingu ese, tuleb sõlmida võlaõiguslik tehing ja asjaõiguslik tehing. Müügileping.

Tööõigus
Lepinguo igus kollokviumid
81
pdf

Lepinguo�igus kollokviumid

Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügile

Lepinguõigus
Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused
15
doc

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused

Tagasiostuõigusega müük - Lepingupooled võivad müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). Tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale. Tagasiostu puhul eeldatakse, et tagasiostuhinnaks on hind, millega ese müüdi. Müük prooviks, näidise või kirjelduse järgi - eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. Järelmaksuga müük Ostueesõigusega müük - Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava

Lepinguõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun