Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RTJ9 Rendiarvestus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

RTJ 9  Rendiarvestus
Rakendusala
Kõigi rendilepingute kajastamisel raamatupidamisaruannetes
Olulisi mõisteid
Rent – kokkulepe, makse(te) tulemusena on rentnikul õigus kasutada vara 
kokkulepitud perioodi jooksul.
Kapitalirent – rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud  riskid  
ja hüved  kanduvad  üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle 
minna. 
Kasutusrent – on see, mis pole kapitalirent.
Kapitalirent vs kasutusrent
Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga 
seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse 
antud lepingut kasutusrendiks.
Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul  optsioon , leping ületab 
maj. eluea , lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega 
ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja.
Kapitalirendi kajastamine 
Rendileandja  aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis 
nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Tekkiv tulu: müügitulu 
ja finantstulu
Rentniku aruannetes: oma pilansis vara ja kohustustena renditud vara õiglase 
väärtuse summas või rendimaksete min.summa nüüdisväärtuses, juhul, kui see 
on madalam. 
Min.summa arvutamisel diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või 
alternatiivne määr.
Kasutusrendi  kajastamine
Rendileandja kajastav kasuturendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis 
tavakorras, analoogiliselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. 
Kajastatakse lineaarselt, kui mõni muu meetod pole objektiivsem.
Rentniku aruannetes kajastatakse lineaarse kuluna välja arvatud juhul, kui mõni 
muu meetod on objektiivsem. 
Müügi­ ja tagasirenditehingud
Kapitalirendi tingimustel kajastatakse tagasirenti kui finantseerimistehingut, 
perioodilised  laekumised  kajastatakse intressikuluna.
Kasutusrendi tingimustel tagasirent kajastatakse ostu­müügitehinguna, 
kusjuures kasum/kahjum kajastatakse kohe, kui müügihind pole madalam 
õiglasest väärtusest ning vahe ei kaeta madalamate intressimääradega 
tulevikus või kui müügihind pole kõrgem kui vara õiglane väärtus.
Tänud tähelepanu eest! 

Document Outline

  • Slide 1
  • Rakendusala
  • Olulisi mõisteid
  • Kapitalirent vs kasutusrent
  • Kapitalirendi kajastamine 
  • Kasutusrendi kajastamine
  • Müügi- ja tagasirenditehingud
  • Slide 8
Vasakule Paremale
RTJ9 Rendiarvestus #1 RTJ9 Rendiarvestus #2 RTJ9 Rendiarvestus #3 RTJ9 Rendiarvestus #4 RTJ9 Rendiarvestus #5 RTJ9 Rendiarvestus #6 RTJ9 Rendiarvestus #7 RTJ9 Rendiarvestus #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mandakas Õppematerjali autor
Raamatupidamise Toimkonna Juhendi 9 Rendiarvestus ettekanne-kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Kasutus- ja kapitalirent
9
odt

Kasutus- ja kapitalirent

Kool Klass Nimi KASUTUS -JA KAPITALIRENT Referaat Juhendaja: Nimi Linn Aasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................................... lk. 3 2. Kasutus-ja kapitalirent ........................................................................................... lk. 4 - tootjad ja vahendajad ........................................................................................... lk. 5 - kasutusrendid ....................................................................................................... lk. 5 3. Rentide kajastamine rentniku aruannetes .................................................................... lk. 5 - kapit

Raamatupidamine
Rendiarvestus konspekt
13
rtf

Rendiarvestus konspekt

Alver, J., Alver, L. Finantsarvestuse keskkursus I. Loengukonspekt. Tallinn, 2002 2. Alver, J., Alver, L. Finantsarvestuse keskkursus II. Loengukonspekt. Tallinn, 2002 3. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999. 4. Kieso, D. E., Weygandt,J. J. Intermediate Accounting. 9th ed. New York, 1998. 5. Raamatupidamise Seadus. http://www.easb.ee/ detsember 2005 6. Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 17. Rent. http://www.easb.ee/, detsember 2005. 7. RTJ 9 Rendiarvestus (muudetud 2005). http://www.easb.ee/, detsember, 2005. 8. Tikk, J. Finantsarvestus. Tallinn, 2003. 13

Rendiarvestus
Aruanne Baltic Premator
40
pdf

Aruanne Baltic Premator

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 R

Raamatupidamine
Finantsaruandluse praktikaaruanne
24
pdf

Finantsaruandluse praktikaaruanne

Sigrid Ruul FINANTSARUANDLUSE PRAKTIKA PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: ARUANDLUSE PRAKTIKA Teenusmajanduse intituut Õpperühm: KMA 51/61 Juhendaja: Malle Kasearu Mõdriku 2021 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE OÜ DOLOSTARIS .............................................4 1.1 Pearaamatupidaja tööülesanded .............................................................................................4 1.2 Raamatupidamise tarkvara ....................................................................................................5 1.3 Raamatupidamise sise-eeskiri................................................................................................6 1.4 Raamatupidamise registrid ettevõttes .......................

Finantsraamatupidamine
Raamatupidamise aastaaruanne näidis
26
doc

Raamatupidamise aastaaruanne näidis

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. AS Simpel Majandusaasta aruanne 200

Raamatupidamine
MINIUURING
23
docx

MINIUURING

Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Birgit Rool BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS KEHTIVATELE NÕUETELE RIMI EESTI FOOD AS NÄITEL Miniuuring Õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSILE JA SELLE LISADELE KEHTIVAD NÕUDED.................................................................................................5 2. RIMI EESTI FOOD AS 2018 .A MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS NÕUETELE...............................................................11 KOKKUVÕTE.............................................................................................................

Kategoriseerimata
Finantsarvestus II Põhivara arvestus
21
odt

Finantsarvestus II Põhivara arvestus

PÕHIVARA ARVESTUS Põhivara arvestust reguleerivad EFS järgi: RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad Osaliselt ka RTJ 1 raamatupidamisprintsiipide ja hinnangute muutuste mõju kajastamine RTJ 2 nõuded põhivaraga seotud informatsiooni esitusviisile RTJ 9 renditavate põhivarade kajastamine RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS Varad ja kohustused liigitatakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Bilansis on põhivara järjestatud likviidsuse järgi ning kajastub nelja põhirühmana: 1. Finantsinvesteeringud 2. Nõuded ja ettemaksed 3. Kinnisvarainvesteeringud 4. Materiaalsed põhivarad 5. Immateriaalsed põhivarad 6. Bioloogilised varad Pikaajalised finantsinvesteeringud on

Finantsarvestus
Ettevõtte rahandus
3
docx

Ettevõtte rahandus

Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt keskkond (õiguslik, majandus

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun