Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Ki...
Tekkis 1919.a. Prantsusmaal. Olemus: Sigmud Freudi psühhoanalüütilistest õpetustest mõjutatud (alateadvus, unenöod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid). Ootamatud mõtteseosed, huvi inimese alateadvuse vastu, instinktide vastu, keerukate tungide vastu. Eesmärk: Elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvusetulvadele. Tunnused: Automaatkirjutamine, teadvuse hämarseisud (alkohol, hüpnoos, narko). Keeruline sümboolika, oma sisepingete kajastamine, vaba voli kujutlusvõimele. Must huumor-ootamatu sõnaseos. Esindajad: L.Aragon, P.Eluard, A.Breton, Apdlinaire. Eestis: A.Alliksaar, E.Ehin, J.Laaban, Kivisildnik 3. Modernistliku romaani põhilised tunnusjooned Suhtumine üldtunnustatud väärtustesse Ühegi varem kõikumatuks väärtuse peale ei saanud enam kindel olla
Prop kunsti mis ühendab kõik kunstiliigid.automaatkijutamine. Loominguis erinesid kõigist, ignor keele põhialuseid. Pealkirjatud, mitetkirjamärke, Mürakultus. Skandaal skandaali pärast. N Tristan Tzara ja Hugo Ball Sürrealism. (pealerealism) Apollineir. Tekkis 1919 a Prantsusmaal futurismi ja dadaismi põhjal. Ühendas kõike kunstiliike. Juht dad Andre Breton. 1924 maniseft. MõjutanudSigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus. Automaatkirjutamine. 3 etappi 1)1919-32 automatism ja teadvuse vool. Kaob mõistuse ja hea maitse kontroll. 2)1930-20 sihiline juhus, must huumor 3) 1940-60 müüditeooria. Eepiline teater Bertolt Brecht näitekirjanik, lavastaja,teoreetik. Saks. Realg+med. Tunnustus : staatiline luuleteos ,,legend surnud sõdurist". Teatritebüüt ,,trummid öös" dramaturg. Teatriarvustused. Eepilise teatri aluseks kaine ja skeptiline vaade maailmaasjadele ,,mees on mees" võõritusefekt.. Näidendi eesmärk on näidata
taotlev, vabavärsiline; varajane eks.: vormikeskne, hiline: tähelepanu inimestega seonduval; sõjavastased //Brecht, M.Under, J.Barbarus Imazinism- "kujund"; Ing ja Am 20s algus; sümbolismi ja impressionismi tunnusjooned; tähelepanu luuletuse kujundil, väljenduse täpsusel, vabanetakse ilutsemisest; zanr- vabavärsiline //E.Pound, Paul-Eerik Rummo, Eliot Sürrealism- Pr 1919 dadaismi ja futurismi aluspõhjal, A.Breton pani sürrealismile aluse, kirjutas sürrealistide manifesti, automaatkirjutamine (transiseisundis) , kõik tleb alateadvusest, mõistus jääb kõrvale; iseloomustus- vabadus, kollektiivsed loomingud // Breton, Artaud, I.Laagan Dadaism- algus 1916 Zürichi kabarus, juht- T.Tzara; võisteldi kehtiva ühiskonnakorralduse vastu, umbusaldati loogikat; D. Oli eluviis, mitte ainult kirjandusvool; segatakse erinevaid kunstiliike, idee- skandaal skandaali pärast, hääbus 1920-ndal //T.Tzara, Hugo Ball, K.Schwitters
Loobuti omadus-ja määrsõnade kasutamisest. Taheti loobuda kõikidest piirangutest. Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne. Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemused. Eitati loogikat, traditsioone, ühiskondlikke norme. Vabaneti teaduse kontrollist nt kujutati end lendamas. Pandi kirja kõik see, mis pähe tuli = Neil oli automaatkirjutamine. Mida seotum, ebaloogilisem kujund seda parem. Kirjanik ei pidand arutlema vaid pani oma nägemuse paberile. Alateadvus oli tähtsal kohal. Kõik pidi olema võimalikult seosetu ja ebaloogiline. Puudusid kirjavahemärgid. Kubism: sisu teisejärguline, pigem rõhutati vormi. Loodi uus tegelikkus. Luule on graafiline (toolid, kroonid jne kujud) riimi ei ole, sisu ootamatu. Eksistentsialism: keskne mõiste on piirsituatsioon- inimene seisab surmaga silmitsi. Piirs
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane ...
ERNI d9 / 2011 Märka ja pane kirja, mida Johannes Barbarus oma ajastu kirjanduses ja kultuuris nägi. Probleemid ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Johannes Barbarus Meie kirjandusloomingulik staatus quo Johannes Barbarus leiab, et kirjandust on ajalehtedes vähe kajastatud, selle asemel on seal rohkelt uudiskirjandust ja muud ,,rämpsu", mis muudab iga ajalehe sisutühjaks ja mõttetuks. Ka kirjanikke endid on vähe, kõikjal on tühjus. Inspireeritust pole, on vaid faktid ja klats. Johannes Barbaruse soovitus on pöörata tähelepanu kaasajale ja ümbritsevale. On tekkinud suurlinnad, bensiini kasutuselevõtt jms, mis just kui annaks uut mõtteainet loominguks. (Ta väitis, et paljud kirjanikud olid vahetamas oma kirjanduszanri, muutuste ja uuenduste märkamine aga tagaks nende säilimise. ) Kirjanike eesmärgiks on teenida palju raha, see pärsib aga kirjandust ja kultuuri. Veel leiab ta, et kirjanike missiooniks...
kujundeid, mille allikateks on sõda, vaesus jne. Futurism seevastu on hoopis teistsugune. Ei peeta kinni õigekirjast ja neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid. 6. Kubism 20.saj. kunstivool, mis hakkas kujunema pariisis. Paul Cezanne Dadaism modernistlik kirjanduse ja kunstivool. Hans Arp 7. Sürrealism 20.saj. kunsti ja kirjandusvool, kus on esikohal ebareaalsed asjad unenäod, hallutsinatsioonid jne. Salvador Dali. Automaatkirjutamine on eelkõige tingitud mingist joobest. Kirjanik pani kirja kõik oma nägemused ja mõtted. Mida segasem seda parem. 8. Modernismi tunnusjooned modernistlik elutunne, teadlik lahkulöömine traditsioonilisest luulevormist, vastandub romantismi õhkavale loomule, ületab realismi üheplaanilisust, Eksperimenteerib nii vormi kui väljendusviisiga. 9. Süvapsühholoogiline romaan, filosoofilis-intellektuaalne romaan, absurdi romaan,
Kuhjati ühtekokku suvalisi häälikuid. Taotleti absurdi. Eesmärgiks oli protesteerida ja naeruvääristada tegelikkust. Puudusid kirjavahemärgid, pealkirjad, loogiline mõttekäik. Tristan Tzara, Max Ernst, Hans Arp Sürrealism Tekkis Prantsusmaal 1920.-ndatel aastatel. Lähtuti vabakirjutamisest. Loomingus kasutati teadvuse hämarseisundit unenägusid ja ebareaalseid nägemusi. Kasutati alateadvust, hetkelist assotsiatsiooni ( suvalisi seoseid). Leiutati automaatkirjutamine, mille tingis joove. Andre Breton Imaism Levis 20.sajandi alguskümnenditel Ameerikas ja Inglismaal. Tähtsaks sai luule konkreetsus, ilmekas väljendus, kindlus, selgus, lühidus. Välditi jutustamist, kasutati tavakeelt mida ei ilustatud, ning sümboleid. Loomingust ei peagi aru saama esimesel lugemisel, et aru saada on vaja süveneda. Intellektuaalne luule, kus olulised on teadmised. Mõte avaneb etappide kaupa.
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid : religioon aitab mõtestada või luua identiteeti...
ei lähtu kirjutisele kui kunstiteosele). Kunst on justkui toode, mida on võimalik luua konveier-printsiibil. Mõjutusi 1860 popkunstist (Andy Warhol), teine mõju 60- 70ndatel tegutsenud OULIPO rühmitus, kes koosnes kirjanduslikest eksperimentidest huvitatud inimeste loomingust. Kivislidniku 90ndate looming rohkem eksperimentaalne, nüüd taandunud pigem. Kivisildnik tugevalt mõjutatud sürrealismist, nt sürrealistlik automaatkirjutamine meetodiks 1999 „Märg Viktor“ (luuletuste esimene osa Underilt, ülejäänud temalt). Teine, humanistlik pool, Kivisildnik räägib rohkem oma sõnadega, ei järgi enam sürrealistliku meetodit, vaid sõnumit sisaldavat vabavärssi. Kasutab silmapaistvat teatud teemade/materjali ringi: viited Eesti luuleklassikale, pornograafia või kehaline kurss, religioon, kapitalistlik majandussüsteem; tihti isamaaline või poliitiline sõnum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
