Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsitrusviljalised (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KOKK
Kaisa Kotter, Merilin Karen , Pirgit Selart , Ingrit Nikkel
Tsitrusviljalised
Referaat
Juhendaja : Elle Möller
Pärnu 2010
SISUKORD
  • TSITRUSVILJAD …..…………………………………………………………………3
  • APELSIN ……………………………………………………………………………… 4
  • GREIP …………………………………………………………………………………..5
  • MANDARIIN…...……………………………………………………………………...6
  • SIDRUN ………………………………………………………………………………...7
  • LAIM…………………………………………………………………………………...8
  • POMELO ………………………………………………………………………………9
  • KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………………10
    Tsitrusviljad
    Tsitrusviljad on happelised puuviljad , mis on rikkad C-vitamiini sisalduse poolest. On olemas erinevaid tsitrusviljade liike, millel on palju kasulikke mõjusid meie tervisele.
    Tsitrusviljadel, mida kutsutakse ka happeviljadeks, on palju terapeudilisi kasusid tänu nende neutraliseerivale olemusele.
    Tsitrusviljapuid kutsutakse ka ilupuudeks, kuna nende viljad on mitmesuguse kuju ja suurusega, alustades väikestest kuni suurteni ja ümaratest ovaalseteni.  
       
    Tsitrusviljad on väga hästi tuntud oma maitse, aroomi ja mahlakuse poolest. See võib olla tingitud sidrunhappe , flavonoidide ja limonoidide olemasolust. Need puuviljad sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Kuigi tsitrusviljade täpset päritolumaad ei teata, usutakse, et need pärinevad umbes 8000 aastat tagasi kusagilt Kagu-Aasiast. Nüüd neid vilju kasvatatakse paljudes maades ja tsitrusviljad on esikohal rahvusvahelises värskete puuviljade kaubanduses. Hispaania on üks juhtivamaid riike, mis ekspordib neid puuvilju .
    On loendamatul hulgal tsitrusviljade liike, sorte ja teisendeid varieerudes väikestest suurteni.Tsitrusvilju ei tarbita üksnes nende maitse pärast, vaid ka sellepärast, et neil on kasulikke mõjusid tervisele.Tsitrusviljade tarbimisega kaasneb mitmeid positiivseid aspekte tervisele, kuna nad ei sisalda rasva, on kolesterooli- ja naatriumivabad.Tsitrusviljadel pole negatiivseid mõjusid tervisele, aga neid tuleks vältida, kui sa kannatad külmetuse ja gripi all, kuna nad võivad su teha haigemaks. Mõnel inimesel võib tekkida probleeme tsitrusviljade tarbimisega nende happelise sisu tõttu.
    Apelsin
    Kujult ümmargune, värvuselt punakaskollane ja paksu koorega . Sisaldab palju sidrunhapet ja vitamiine. Apelsine saab tarbida värskelt, kasutada kergetes jookides või teha mahlaks.
    Kui apelsini koort painutada, pritsub välja eeterlikku õli. Apelsini koortest pressitud apelsinikooreõli ei ole maitselt mõru, on kollane või pruunikaskollane apelsinilõhnaga vedelik, mida kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel.
    Apelsiniõli, millel on imeliselt värske lõhn, mõjub siseorganitele ergutavalt, psüühikale aga rahustavalt ja meeleolu tõstvalt.
    Apelsiniõli kasutada:
    • loid seedimine;
    • halb nahavarustus, tselluliit;
    • kurbus ;
    • hirmud;
    • närvilisus;

    Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranž väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahlaga täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1–2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini.Tööstuses toodetakse apelsinimahla , keedist ja marmelaadi.
    Greip
    Ümmargune, suur kollane tsitrusvili hapu mahlaka viljalihaga. Seda võib süüa toorelt või kasutada marmelaadide valmistamiseks.
    Greibiõlid levitavad värsket, kihisevat, eksootilist lõhna.
    Tsitruseviljadeõlisid kasutada:
    • hingamisteede haigused;
    • unehäired;
    • keskendumisraskused.

    Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem.Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru.
    Greipfruut on väärtuslik puuvili , eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B-vitamiini. Väga hinnatakse teda Ameerika Ühendriikides. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga ja seejärel eraldatakse tsentrifuugi abil kergem eetrlik õli viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse loomasöödaks.
    Greipfruudi koor on mõru ja sellest toodetakse mõruainet limoliini. Mõruaine tekitab söögiisu. Vilja koorest valmistatakse ka pektiini.
    Mandariin
    Väike, punakasoranž, lahtise koorega tsitrusvili. Seda võib süüa värskelt või saab kasutada magusainena greibimahlades.
    Mandariiniõlid levitavad värsket, kihisevat, eksootilist lõhna.
    Tsitruseviljadeõlisid kasutada:
    • hingamisteede haigused;
    • unehäired;
    • keskendumisraskused.

    Mandariinid on maitselt lähedased apelsinidele. Viljad on väiksema ja õhema koorega kui apelsinid ja pisut laiaks litsutud väliskujuga. Punaka varjundiga oranž koor eraldub viljalihast väga kergesti. Koores leidub eeterlikku õli, mida pressitakse; saadust nimetatakse mandariiniõliks.
    Mandariinid sisaldavad rohkesti provitamiini A ja C-vitamiini.
    Maailmatoodangult jääb apelsinist suuresti maha ja maailmaturul erilist rolli ei mängi. Tarvitatakse peamiselt värskelt söömiseks.
    Sidrun
    Kõige tavalisem tsitrusvili, mis on ovaalse või ümmarguse kuju ja kollase või rohelise värvusega ning sellel on mahlane happeline viljaliha. Sidrunid on väga rikkad vitamiinide poolest ja neid kasutatakse paljudes kergetes jookides nagu näiteks limonaadides.
    Sidruniõli toimib desinfitseerivalt ja põletikuvastaselt, hingele mõjub see aga ergutavalt.
    Sidruniõli kasutada:
    • külmetushaiguste profülaktika;
    • maohaavad ;
    • nahalööbed, rasune nahk ja juuksed;
    • reumaatilised vaevused , podagra;
    • depressioonid, keskendumisraskused.

    Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, sisaldavad 5...7% sidrunhapet.Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor läigib.
    Sidrun on tähtis toidulisand , maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa . Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastujooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi.
    Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsub nagu apesinilgi. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeka maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina. Tuhande sidruni koorest pressitakse 475 grammi õli. Eeterlikku õli sisaldavad ka sidrunipuu õied ja lehed.
    Laim
    Ovaalse kujuga, väike heleroheline tsitrusvili, milles on rikkalikult sidrunhapet ja vitamiine. Seda kasutatakse samuti paljudes suvejookides.
    Laimiõlid levitavad värsket, kihisevat, eksootilist lõhna.
    Tsitruseviljadeõlisid kasutada:
    • hingamisteede haigused;
    • unehäired;
    • keskendumisraskused.

    Ta kodumaa on tõenäoliselt India ja Malaisia vahel. Laimipuu kasvab 3-5m kõrguseks. Õitseb ja viljub aastaringselt . vili on 2,5 - 5cm läbimõõduga. Lõhnav ja mahlakas viljaliha on väga hapu.
    Kvaliteedinõuded: laim peab olema tumeroheline, sileda ja nõrgalt läikiva kestaga. Vältige tuhmi kestaga, pehmeid ja liigselt läbikuivanud laime. Pruunid täpid kestal laimi maitset ei riku.Ereda valguse käes muutub laim kollaseks ja kaotab iseloomuliku hapu maitse.
    Pomelo
    Suur, pirnikujuline, värvuselt kollane, kareda kuiva viljalihaga tsitrusvili. See on sarnane greibile ja kutsutakse suure suuruse tõttu greipide isaks.  
    Pomelo on pompelmuusi ja greibi ristamisel saadud vili, pärit Iisraelist. Üldiselt on pomelo vili pompelmuusist väiksem, greibist aga suurem. Pomelod on pirnikujulised, nende koor on paks, valkjaskollakas või - rohekas . Pomelod on maitselt hapukad.Euroopas müüakse pomelot vähe. Pomelokoorte õli kasutatakse pagaritööstuses.Vilja siseehitus sarnaneb ainult üldjoontes apelsini omaga .
    Kasutatud kirjandus
    Käisime Pärnu Rimi hüpermarketis, puuvilja osakonnas.
    Informatsiooni leidsime:
    www. eeva .ee
    www.saunamaailm.ee
    www.wikipedia.org
    www.toidutare.ee
    www.google.ee
  • Vasakule Paremale
    Tsitrusviljalised #1 Tsitrusviljalised #2 Tsitrusviljalised #3 Tsitrusviljalised #4 Tsitrusviljalised #5 Tsitrusviljalised #6 Tsitrusviljalised #7 Tsitrusviljalised #8 Tsitrusviljalised #9 Tsitrusviljalised #10 Tsitrusviljalised #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaisa Kotter Õppematerjali autor
    Uurimustöö

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Puuviljade iseloomustused
    7
    doc

    Puuviljade iseloomustused

    Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Puuviljade iseloomustused Koostaja : Liisi Pernik K-08A Juhendaja : Elle Möller PÄRNU 2008 KIIVI : (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) Kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena. Tegelikult on kiivi aktiniidia vili. Aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. 7-

    Kokandus
    Tsitruselised
    7
    doc

    Tsitruselised

    Tsitruselised referaat Juhendaja õpetaja Sissejuhatus Tsitrus on lehtpuude- ja põõsaste perekond. Sinna kuuluvad meile väga tuntud taimed nagu näiteks apelsin ja sidrun. Tsitrustel on hästi palju liike ja sorte. Valisin selle referaadi teema, sest mulle tundus see huvitav ja südamelähedane. Ma olin varem kuulnud tsitruseliste tervislikkusest ja samuti on mulle nende viljad alati väga maitsenud. Ma ei suudaks ette kujutada jõule ilma mandariinideta ja teed ilma sidrunita ning ma usun, et ma pole ainus inimene, kes nii arvab. Seetõttu tunduski hea mõte teha sellel teemal referaat. 2 Tsitrus on igihaljaste, mõnikord ka asteldega varustatud lehtpuude ja -põõsaste perekond. Tsitruste lehed on jagunematud ja harilikult nahkjad, õied on valged või roosad. Viljaks on hesperiid, mis on marja ehitusega, mahlakas ning sisaldab rohkelt vitamiine, hap

    Bioloogia
    PUUVILJAD KULINAARIAS
    19
    doc

    PUUVILJAD KULINAARIAS

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

    Eesti keel
    Referaat Puuviljad
    19
    doc

    Referaat Puuviljad

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

    Toitumisõpetus
    Tsitsruselised
    19
    doc

    Tsitsruselised

    Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Lehte vastu valgust vaadates märkame

    Kokandus
    VILJAD
    2
    docx

    VILJAD

    VILJAD Heidi-Yoko Viiard Vilja nim. Kus kasvab? Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne Iseloomulik 100 g kohta kasutus tunnus Apelsin Vahemere Koor sisaldab Vesi- 85,97 Apelsinimahl Ümar, koor on maad,Lõuna eeterlikke Kcal- 49 Apelsiniõli oranz,sektorite -Aafrika, õlisi,sisekest Valgud- Apelsinipuu õis s on seemned Argentiina jaotatud kilega 0,91 Apelsinimarmela 10ks sektoriks Süsivesikud ad -12,45 Kuivatatud Sahharoos- apelsin 4,28 Alkoholitõmmis Glük

    Toiduainete õpetus
    Eksootilised puuviljad-referaat
    5
    odt

    Eksootilised puuviljad (referaat)

    Rakvere Ametikool Kadri Trilljärv K-12 EKSOOTILISED PUUVILJAD Toiduainete õpetuse referaat Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 1. Apelsin Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on hinnatud kolme järgmisse rühma kuuluvad sordid. Eriti otsitud on turul nõndanimetatud nabaapelsinid, mille vilja ülaosas koore all end v

    Kokandus
    Puuviljad ja pähklid
    26
    docx

    Puuviljad ja pähklid

    LÄÄNE ­ VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja ­ Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterlike õlide, fütontsiidide ja teist

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    meribel11 profiilipilt
    meribel11: võib rahule jääda.
    12:50 30-10-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun