Eksootilised puuviljad (0)

Kutsekool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

SISUKORD

TIITELLEHT...............................................................................1

SISSEJUHATUS..........................................................................3

Hurmaa .........................................................................................4

Papaia ...........................................................................................6

Litši..............................................................................................8

Tähtvili .......................................................................................10

Viigimarjad................................................................................12

KOKKUVÕTE..........................................................................14

Kasutatud allikad.......................................................................15
Sissejuhatus:
Puuviljad on ühed tähtsamad ja kasulikumad toiduained mida loodus meile andnud on. Eksootilised puuviljad on tervislikud, omapärase maitse, välimuse ning erineva päritoluga puuviljad. Minu õpimapis on ülevaade kuuest eksootilisest puuviljast.
Hurmaa
Vanad kreeklased nimetasid hurmaad jumalate toiduks – pole küll teada, kas mõnusa maitse, kena välimuse või hoopis kasulikkuse tõttu. Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk hiina datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia .
Ajalugu: Pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud ajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis . Looduslik hurmaa kasvab Hiina metsades. 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili .
Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna . Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni.
Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas. Seetõttu tekitavad süües suus „paksu tunde“ nagu toomingamarjad. Valminud viljad muutuvad pehmeks , mahlakaks ja magusaks . Küpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisu mis paistab läbi õhukese koore. Maitselt sarnanevad magusa ploomiga.
Sisaldus: Sisaldavad rohkesti A- ja C-vitamiini . Kuni 20% suhkruid, kaaliumi , kiudaineid ja mitmeid antioksüdante.
Kasutamine: Vilju süüakse toorelt , üldiselt koor eemaldatakse kuid osa inimesi sööb ka koos koorega . Süüakse ka lusikaga, nagu kiivit. Kasutatakse ka puuviljasalatites, kompottide, keediste ja siirupite valmistamisel. Veel kasutatakse hurmaad küpsetistes, jookide valmistamisel ning juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Selle vilju säilitatakse ka kuivatatult. Kui hurmaa juhtub olema seemnetega sordist, võib seemned toas potti kasvama panna. Neist sirguvad kenad väikesed puud.
Kasvatamine : Eestile lähimad kohad, kus hurmaad viljapuuna kasvatatakse, on Vahemere ja Musta mere ääres. Meie puuviljalettidel umbes 18–23- kroonise kilohinnaga lebavate viljade päritolumaaks on kõige sagedamini märgitud Hispaania , aga tegelikult on hurmaa pärit Ida-Aasiast, kus teda kasvab ka metsikult .
Viljade valmimine: Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt oktoobris . Kasvuhoones kasvatatud taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks kuud varem - augusti keskel. Eestis on hurmaa taime üsna raske kasvatada, kuid siiski mitte võimatu. Leides viljaliha seest pruunikad seemned võib alati proovida neid ka kasvama panna. Kuna tegu on soojalembese puuga, siis tema kasvatamine meil õues talvepakase tõttu ei õnnestu.
Kasulikkus: Jaapanis ja Hiinas usutakse, et hurmaa söömine aitab võidelda liiga madala vererõhu ja südamehaigustega. Veel kasutatakse seda pohmelliravimina. Küps hurmaa vili sisaldab suures koguses beetakarotiini, mis tugevdab nägemist ja peatab silmade vananemist . Hoolitseb hingamissüsteemi eest, takistab bronhiidi teket. Kui olete kirglik suitsetaja , siis hurmaa on just teie jaoks!
Hurmaa-salsa: kausike eksootikat
Vaja läheb:
- 1 hurmaa
- 1 pikk kurk
- 3 kobartomatit
- pool punast sibulat
- tšilli
- punt koriandrit
- 1 laimi maht
- soola
Eemalda kurgilt ja tomatitelt seemneosa ja lõika kuubikuteks , sama tee hurmaaga, koorida ei ole vaja. Haki peeneks sibul ja tšilli ning tükelda avokaado . Sega kausis kokku, maitsesta soola, laimimahla ja hakitud koriandriga. Säilib külmas päeva jagu.
Papaia
Papaia on hariliku papaia ehk hariliku melonipuu vili. Oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest.
Ajalugu: Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt, üldisemalt Kesk- Ameerikast .
Välimus: Papaia on melonitaoline puuvili , mille viljaliha on kollakas - oranž ning koore värvus võib olla nii roheline ja oranž kui ka roosa . Meenutab välimuselt pirni. Sees on mustad seemned.
Maitse: Maitselt on papaia magus, aromaatne, õrnalt vürtsikas. Kui papaia ei ole veel päris valmis siis soovitatakse lasta sellel kapi peal veel küpseda, kuna toorelt see süüa ei kõlba. Valms puuvilja tunneb ära sellest, et see on koorele vajutades kergelt pehme, koorel võivad olla ka laigud, kuid enne söömist lõigatakse koor ära.
Sisaldus: Keskmine portsjon katab täiskasvanu päevase C-vitamiini vajaduse 150%. Peale selle sisaldab papaia suurel hulgal A-, B- ja G-vitamiini ning rauda ja kaltsiumi. Nigeeria ülikooli teadlased on avastanud, et papaiadel on antibiootiline mõju. Viljad sisaldavad ka papaiini, mis aitab inimese organismil taastuda spordivigastustest ja teistest sarnastest traumadest. Teadlased väidavad, et papaiad pakuvad osalist kaitset ka vähi eest.
Kasutamine: Sööma hakates lõigatakse papaia pikkupidi pooleks ja eemaldatakse supilusikaga seemned. Seemned on küll söödavad, aga enamasti inimesed neid süüa ei taha. Papaiat saab süüa koore seest lusikaga, kuid võib ka eemaldada koore ja lõigata viljast viilud. Kulinaarias kasutatakse papaia ensüüme ka lihapehmendajana. Papaiast saab teha püreed, kasutada puuviljasalatites jne. Papaiast tehakse veel ka komme, moosi , mahla ning teda kasutatakse isegi energiajookides.
Kasvatamine: Usutakse, et papaia on pärit Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse papaiat teisteski troopilise kliimaga riikides nagu India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Sri Lanka . Praegu on kõige suuremaks papaiade importijaks Brasiilia.
Viljade valmimine: Toores papaia on roheline, valmib toatemperatuuril 5-7 päevaga, küps papaia säilib külmkapis kuni nädala.
Kasulikkus: Papaia parandab enesetunnet erinevate seedetrakti haiguste korral, vähendab insuliinivajadust diabeedi puhul. Papaia leevendab maomahla ülihappelisust, eriti maohaavade korral. Melonipuu viljades sisaldub rohkesti A-vitamiini, mis mõjub tervendavalt nahale. Papaia on asendamatu neile, kes soovivad kõhnuda. Selle püree asendab edukalt margariini, koorevõid ja toiduõli erinevate küpsetiste valmistamisel. Ning võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest.
Mango -papaia maius
Vaja läheb:
1 mango
1 papaia
3 laimi mahl või 2 sidruni mahl
2 spl Demerara suhkrut
1/4 tl hakitud tšillit
Soola ja pipart
Eemaldage mango ja papaia koor ja südamik ning lõigake need 1,5 x 1,5 cm kuubikuteks. Pange laimimahl , hakitud tšilli ja Demerara suhkur potti ja ajage segu keema . Lisage mango ja soojendage uuesti kuni keemiseni. Seejärel lisage papaia ja keerake kuumust väiksemaks. Laske roal veel 5 minutit keeda, seejärel maitsestage soola ja pipraga.
Litši
Litši on hiina litšipuu vili. Hiina litšipuu on Hiinas kasvav kõrge igihaljas puu.
Ajalugu: Pärineb Lõuna-Hiinast, kus seda on kasvataud juba tuhandeid aastaid. Hiljem viidi litšipuud ka naaberriikidesse (nt Indiasse ja Jaapanisse ), Lääne-India saartele, Lõuna-Aafrikasse, USA-sse, Austraaliasse ja Uus- Meremaale .
Välimus: Vili on 2-5 cm läbimõõduga, kaetud õhukese roosaka või punaka koorega mis on väljast kare. Viljaliha on läbipaistev ning vilja sees on pruun, sile ja kergelt eemaldatav mittesöödav seeme .
Maitse: Viljaliha on mahlane, väga aromaatne ja magus. Meenutab maitselt magusamat sorti viimamarja või melonit. Küpsed viljad muutuvad (tume)punaseks ja koore kühmud tasanevad.
Sisaldus: Sisaldavad rohkesti C-vitamiine. Nagu enamik taimetoite, sisaldavad litšidki vähe küllastunud rasvu ja naatriumi ning kolesterooli ei sisalda üldse.
Kasutamine: Süüakse põhiliselt värskelt. Vili kooritakse ning seeme eemaldatakse. Seda lisatakse salatitesse, magustoitudesse, kokteilidesse. Seda tehakse püreeks ning keedetakse kompotiks. Samuti võib serveerida liha, kala ning kõige muuga mis meeldib.
Kasvatamine: Kasvatatakse Hiinas, Jaapanis, Lääne-India saartel, Lõuna-Aafrikas, USA-s, Austraalias ja Uus- Meremaal . Hiinas kasvab litšipuu ka metsasaludena, eriti USA-s on need laia võraga puud hinnatud ka maastiku kujundamisel.
Viljade valmimine: Hooaeg algab Mais ja kestab Juuli lõpuni.
Kasulikkus: Usutakse, et litši on kasulik seedimisele ning on hea ka kaalujälgijatele kuna selles on vähe kaloreid . Samuti ei sisalda need kolesterooli. Vähi vastu võitlevad omadused, luude tugevdamine, antioksüdantide sisaldus, naha parandamine jne.
Kreemjas kaerahelbepuder litšidega
Vaja läheb:
6 litšit (konserveeritud või värsket)
½ tassi täisterakaerahelbeid
½ tassi piima
¼ tassi litšisiirupit või veel piima
¼ tl mandliekstrakti
noaotsatäis meresoola
kakaonibse
kaneeli
Sega väikeses potis kokku piim, litšisiirup, mandliekstrakt ning sool.

Kalla sisse kaerahelbed ning jäta paariks tunniks külmkappi likku.

Lase madalal tulel keema ning keeda kuni puder on täiesti pehme.

Aseta potti litšid ning kasutades käsiblenderit purusta need.

Võid vaba käega blenderiga ka pudrust üle lasta, et tulemus oleks eriti kreemjas.

Kuumuta veel minutike ning serveerides raputa üle kaneeli ja kakaonibsidega!
Tähtvili
Karamboola ehk tähtvili on karamboola-averroa vili.
Ajalugu: See dekoratiivne tähtpuuvili on arvatavasti pärit Malaisiast ja Tänaseks kasvatatakse teda troopilistes maades.
Välimus: Tähtpuuvilja tunneb kergesti ära tema ebatavalise viienurgalise kuju poolest. Ta näeb välja nagu kollane täht ja sellepärast kutsutakse teda tähtpuuviljaks. Vili on 3-6 cm pikk, sama läbimõõduga ning kaalub umbes 100g . Vilja koor on läbipaistev ja kahvatukollane. 2-12 seemet asuvad vilja ribides.
Maitse: Viljaliha on mahlakas ja meenutab kurki ning maitseb sama värskelt kuid on palju hapukam. Valmimata vili on heleroheline ja valmis vili kollane. Kuid vilja valmimist pole vaja oodata, kuna valmimata vili maitseb täpselt samamoodi kui valmis vili.
Sisaldus: Tähtviljas on palju antioksüdante ja C-vitamiini ning vähe suhkruid ja naatriumi. Tähtpuuvilja C- vitamiin aitab külmetuse vastu.
Kasutamine: Tähtvilja võib süüa toorelt või keedetuna ja see sobib hästi nii köögi- kui ka puuviljadega. Tähtviljaviiludega kaunistatakse kokteile, eelroogi, kooke ja pirukaid. Seda võib kasutadasorbettide tegemisel. Tähtviljast valmistatakse ka mahla.
Kasvatamine: Taim kasvab troopikas ja lähistroopikas ning seda kasvatatakse paljudes maailmariikides: CostaRicas, Peruus,Columbias, Trinidadis, Ecuadoris, Guyanas, Brasiilias ja Ameerika Ühendriikides – Lõuna- Floridas ja Hawaiil. Tähtpuuviljad kasvavad puude otsas, mis on 10-12 meetrit kõrged.
Viljade valmimine: Tähtpuuvili kasvab puu otsas, mis on 10-12 meetrit kõrged. Iga puu annab kindla detsimeetri suurusega vilja.
Kasulikkus: Tähtpuuvilja C-vitamiin aitab külmetuse vastu.
Viigimarjad
Viigimari ehk viik on hariliku viigipuu vili.
Ajalugu: Viigipuu arvatakse olevat pärit Lääne-Aasiast ja sealt on see tänu inimese abile levinud üle kogu Vahemere piirkonna. See on üks vanemaid kultiveeritud puuvilju, mida on kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Viigipuud võib julgelt pidada maailma vanimaks viljapuuks, kuna hiljaaegu Jordani jõe orust leitud kivistunud viigimarjade vanuseks hinnati vähemalt 11 000 aastat. Kiirelt omastuva energia allikana olid kuivatatud viigimarjad juba Antiik-Kreekas kasutusel olümpiamängudel võistlevate atleetide toidusedelis. Rooma orjapidajad olevat neid söötnud aga orjadele , et suurendada nende töövõimet.
Välimus: Viigid on ümara, pirni- või sibulakujulised, 2,5–10 cm pikkused, värvus varieerub kollakasrohelisest kuni vaskpunase või tumepurpurjani. Viigimarja nahk on õhuke ja pehme, viljaliha on kahvatukollane, merevaigukollane, roosakas, punane või purpurjas, valminult mahlane ja magus. Seemned on erineva suurusega, ühes marjas võib neid olla 30–1600.
Maitse: Meetaolise maitsega. Magushapud, kuivatatult veelgi magusamad. Toored viljad on helerohelist värvi ning mida valminumad on viljad, seda lillakamaks need muutuvad.
Sisaldus: Viigimarjad on ühed kõige suuremad taimse kaltsiumi ja kiudaineallikad. Sisaldavad kuni 70% suhkrut. Kuivatatud viigimarjad on rikkalikud kiudainete, vase, mangaani , magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi ja vitamiin K allikad. Viigimari pehmendab seedimist ja ta sisaldab paljusid antioksüdante.
Kasutamine: Värskeid viigimarju tarbitakse peamiselt nende kasvupiirkonnas, sest valminuna on nad väga õrnad ja ei talu eriti transportimist. Kuivas kliimas süüakse tavaliselt koos koorega. Toiduvalmistamisel viike veidi keedetakse või hautatakse ning kasutatakse seejärel mitmesuguste pagaritoodete valmistamisel või lisatakse jäätisele. Kodustes tingimustes säilitatakse viike suhkrusiirupis või tehakse sellest keedist , marmelaadi või pastilaad.
Kasvatamine: Viigipuud viljeldakse kõige rohkem Türgis, Alzheerias, USA-s (eelkõige Californias). Ka teistes soodsa kliimaga Vahemeremaades on viigipuu viljelemine levinud.
Viljade valmimine: viigipuu kasvatab iga vilja jaoks uskumatult palju, isegi enam kui tuhat imetillukest ühesoolist õit, mis peituvad omapärase kotitaolise õisikuseina õõnsuses ning jäävad kogenematule silmale märkamatuks.
Kasulikkus: Tänu kõrgele kiudainete sisaldusele parandab viigimarjade söömine ainevahetust, aitab organismil mürkidest vabaneda ning tekitab kiiremini täiskõhutunde.
Viigimarjad tarretises
Vaja läheb:
200 g kuivatatud viigimarju
3,5 dl keeva vett
0,5 dl suhkrut
0,5 dl purustatud mandleid
Tarretis
3 tl želatiinipulbrit
2 sl vett
1 sl sidrunimahla
Lõika viigimarjad pikuti pooleks. Lahusta suhkur keevas vees ja kalla vedelik viigimarjadele, hoia kaane all järgmise päevani. Nõruta ja lao viigimarjad kenasti sümmeetriliselt laia klaasvaagna põhjale ja puista üle mandlipuruga. Paisuta želatiin vee ja sidrunimahla segus ning sulata siirupis, mis on uuesti kuumaks aetud . Lase vedelikul veidi jahtuda, nirista see siis viigimarjadele peale ning lase külmas tarretuda.
Avokaado
Avokaado on ameerika pirnloorberi vili. Avokaadoks võidakse nimetada ka ameerika pirnloorberit ennast.
Ajalugu: Avokaado pärineb algselt Kesk- ja Lõuna - Ameerikast (Mehhikost) kus see kasvab kaheksa-üheksa meetri kõrguse puuna. Osade allikate sõnul leidsid Hispaanlased avokaado Santa Maria lähedalt Kolombiast ja tõid sealt Euroopasse.
Välimus: Avokaadod on pirni kujuga, 7-20 cm pikad ja kaaluvad 0,1-1 kg. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani. Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub ümmargune kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust .
Maitse: Maitselt on avokaado pehme, kreemjas, õline ja õrnalt pähkli maitsega. Viljad korjatakse alati poolvalminuna. Kui ostame neid poest, on nad endiselt pooltoored, kuid valmivad toasoojuses paari päevaga. Kui koor sõrmega ettevaatlikult vajutades veidi järele annab, on vili küps. Kogu vilja pehme olek, suured pehmed laigud ning vilja raputamisel kuulduv loksumine (kokkutõmbunud kivi on viljaliha küljest lahti) kuulutavad vilja üleküpsemist ja söömiskõlbmatuks muutumist.
Sisaldus: Avokaadod on väga toitaineterikkad. Neis sisaldub 20 erinevat vitamiini ja mineraali. Avokaados on palju vitamiini K, foolhapet ehk vitamiine B10 ja B11, kaaliumi, vitamiini B5, vitamiini B6 ja vitamiini E. Väikses koguses magneesiumi, mangaani, vaske, rauda, tsinki , fosforit , vitamiine A, B1, B2 ja B3. Avokaados on keskmiselt 160 kalorit, 2 grammi proteiini ja 15 grammi kasulikke rasvu. Avokaado on kõrge rasvasisaldusega puuvili – 77% kaloritest tulebki sisalduvast rasvast. Seetõttu on tegu ühe rasvarikkama taimtoiduga. Avokaado on väga kiudaineterikas ja alandab ka kolesterooli.
Kasutamine: Teda võib süüa maitsestatult soola ja pipraga ning segatult vähese majoneesi, veiniäädika või sidrunimahlaga võileivakattena või panna salatitesse. Püreestatud viljaliha lisatakse külmadele või kuumadele suppidele, mereandidele, kanalihale. Avokaado lisatakse vahetult enne toiduvalmistamise lõppu, kuna keemine rikub vilja maitset . Avokaadot kasutatakse ka magustoitude valmistamisel lisatuna puuviljasalatitele, jäätisele, vahukoorele. Indiaanlased kutsuvad maitsestatud avokaadopüreed ka „ vaese mehe võiks”, mida ta kohalikke hindasid arvestades ka muidugi on.
Kasvatamine: Pirnloorberid kasvavad ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas.
Riikidest on maailma suurimad avokaadokasvatajad Mehhiko, Indoneesia, USA, Colombia , Brasiilia ja Peruu .
Viljade valmimine: Õhuniiskus peab olema suur ja isegi tugev tuul pole soovitatav, sest see kuivatab õisi ja mõjutab tolmlemist. Õõkülmade ajal võivad viljad, sealhulgas toored, puu otsast alla kukkuda . Puude kastmise vesi ei tohi olla soolane , sest see vähendab saaki.
Kasulikkus: Enamik inimesi ei saa toidust piisavas koguses kaalium , mis on vajalik rakkudele ja nende normaalsele funktsioneerimisele. 100 grammis avokaados on 14 protsenti kaaliumi päevasest soovitatud kogusest. Kaalium aitab ennetada kõrgenenud vererõhku, mis seotud infarkti ja neerupuudulikkuse tekkega. Avokaadost leiab ka lahustuvat kiudainet – kasulik soolestikus olevatele bakteritele. Avokaado alandab kolesterooli. Avokaado sisaldab antioksüdante, mis kaitsevad silmi.
Mahlane wrap avokaadoga
Vaja läheb:
75g Farmi toorjuustu
3 tortiljat
2-3 tl magusat sinepit
1-2 tl laimimahla (vastavalt soovile)
6 kirsstomatit
1 avokaado
sool, pipar, tükk küpsetuspaberit
toekamaks wrapiks ka 100g praetud kanafilee tükke
Sega toorjuust sinepiga, kontrolli maitset, et sinepi tugevus liiga vänge ei oleks. Määri segu igale tortillale nii, et see oleks õhema kihiga kaetud. Lõika kirsstomatid 6-ks sektoriks ning poolita need sektorid omakorda. Puhasta ja koori avokaado, lõika väikesteks kuubikuteks ning sega kokku kirsstomatitega. Lisa laimimahl ning maitse järgi soola, pipart. Kui otsustasid kana lisada, siis sega see hulka nüüd. Jaga segu kolme tortilja vahel ära. Rulli tortiljad kokku ning keera küpsetuspaberisse, et oleks mõnusam süüa.
Kokkuvõte:
Iga puuvili on omapärane nii välimuse , kasvukoha ja kasutamise poolest . Neil igaühel on oma ajalugu, mis iseloomustab neid kõige paremini. Igast fruktist saab omamoodi maitseelamuse olgu see magus , hapu või mõru . Need viis vilja pakkusid mulle kõige rohkem huvi ning neist proovinud olen ma ise ainult ühte.
Kasutatud allikad:
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/namma-litsi-ehk-hiina-ploom?id=51066531
http://tervistav.blogspot.com.ee/2012/04/hurmaa-uhendab-kasuliku-ja-maitsva.html
http://tervistav.blogspot.com.ee/2012/04/papaia-inglite-vili-mis-toob-tervise.html
http://toidutare.ee/oma_maitse_rubriik/maitsetark/17B4A/
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/puuviljad/13E02/
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/puuviljad/13CFB/
http://www.ohtuleht.ee/505249/eksootilised-vitamiinipommid
http://www.sojapood.ee/toode/viigimari/
https://et.wikipedia.org/wiki/Hurmaa
https://et.wikipedia.org/wiki/Karamboola
https://et.wikipedia.org/wiki/Lit%C5%A1 i
https://et.wikipedia.org/wiki/Papaia
https://et.wikipedia.org/wiki/Viigimar i
https://mexgourmet.wordpress.com/2014/10/08/papaia/
https://et.wikipedia.org/wiki/Avokaado
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/avokaado-sobib-hasti-voileivale-ja-salatisse?id=38849789
http://www.ohtuleht.ee/602245/10-teaduslikku-pohjust-miks-suua-rohkem-avokaadot
27

.DOCX Laadi alla originaalfail 27 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ClaudiaOks Õppematerjali autor

Kokkuvõte mõndadest eksootilistest puuviljadest.

papaia avokaado viljad hurmaa vitamiin viljaliha viigimarjad kasvatamine puuviljad viigipuu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eksootilised-puuviljad

valminud ja viljaliha tumedaks tõmbunud. Kui vili vajab järelvalmimist, võib teda säilitada paberkotis koos banaani või kiiviga. Mangos olevad ained vms Mangotort Avokaado ● Avokaadod on pirni kujuga, 7–20 cm pikad ja kaaluvad kuni 1 kg ● Vilja sees on kõva seeme, mis on 5–6 cm pikk ● Nad kasvavad ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas, õhuniiskus peab olema suur ● Öökülmade ajal võivad viljad, sealhulgas toored, puu otsast alla kukkuda. ● Puude kastmise vesi ei tohi olla soolane, sest see vähendab saaki. ● Kasvatatakse paljudes maailma piirkondades ● Avokaadodest aretatud palju sorte ja üldiselt on igas maailma otsas omad sordid ● Pole kindlat kasvuhooaega, terve aasta Suurimad avokaado kasvatajad 1) Mehhiko (1 040 390 t) 2) Indoneesia (263 575 t) 3) USA (214 000 t) 4) Colombia (185 811 t) 5) Brasiilia (175 000 t)

toiduainete sensoorse hindamise alused

docx

Eksootilised viljad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola

Toiduainete õpetus

pptx

Eksootilised puuviljad

on lihtsam koorida, kui kasta see hetkeks keeva vette.  Hoida külmas, 2-5 soojakraadi juures.  Sisaldab A, B, C ja K vitamiine  Kilohind 18,66 eurot (292 krooni).  Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta › Vesi 81 › Valgud 1,5 Rasvad 0,79 Kiudained 4 http://www.youtube.com/watch?v=COr8D7MtcRE& RAMBUTAN  Rambutani nimi tuleneb vilja koorest, mis oleks justkui kaetud karvadega. Metsikult kasvavad need viljad Malaisias, haritult laiemalt Kagu-Aasias. Rambutani sisu on valkjas või roosaka varjundiga, maitse on magus ja samal ajal kergelt hapukas. Oluline on teada, et vilja sees on ovaalne kivi, mis on mürgine. Rambutane tarvitatakse värskelt, aga ka moosi või kompotina.  Kilohind 18,66 eurot (292 krooni).  http://www.youtube.com/watch?v=_FVQTpWTZK4 Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: › Energia 343 kJ (82 kcal) › Süsivesikud 20,87

Bioloogia

doc

Referaat "Puuviljad"

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Puuviljad referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Papaia 2)Tähtvili 3)Lichi Sissejuhatus Teen referaadi erinevatest puuviljadest. Puuviljad, mida kirjeldan on: papaia, tähtvili ja lichi. Papaia Millist puuvilja kutsutakse inglite viljaks? Selleks on papaia, mis oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest. Papaia on melonitaoline puuvili, mille viljaliha on kollakas-oranž ning koore värvus võib olla nii roheline ja oranž kui ka roosa. Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt, üldisemalt Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse

Kokandus

docx

EKSOOTILISED VILJAD

EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD

Toiduainete õpetus

doc

Troopilised puuviljad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 011MT REFERAAT Troopilised puuviljad Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.TIITELLEHT...................................................................................1 2.SISSEJUHATUS..............................................................................3 3.Mango ..............................................................................................4 4.Hurmaa................................................

Kokandus

odt

Eksootilised puuviljad

EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu.

Mikrobioloogia ja toiduhügieen

doc

Referaat Puuviljad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3

Toitumisõpetus

Rohkem sarnaseid