Troopilised puuviljad (1)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Merilin Vallimäe
011MT
REFERAAT
Troopilised puuviljad
Juhendaja : Milvi Kasemäe
Tallinn 2009
SISUKORD
1. TIITELLEHT ...................................................................................1
2.SISSEJUHATUS..............................................................................3
3. Mango ..............................................................................................4
4. Hurmaa .............................................................................................5
5.Granaatõun.......................................................................................6
6. Kiivi ..................................................................................................7
7. PILDID ...........................................................................................8
8.KOKKUVÕTE.................................................................................9
9. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................10
Sissejuhatus : Puuviljad on ühed vajalikumad ja kasulikumad mida
loodus meile andnud on . Troopilised puuviljad on omapärased ,
erineva päritoluga ning kasvatusviisiga puuviljad . Antud referaadis
on ülevaade neljast troopilisest puuviljast .
Mango ( Pilt 1.1 , Pilt 1.2 )
Ladina keelne nimetus : Mangifera indica
Kasvatamine ja Kodumaa : Mango on 10-30 meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili , mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas .Mango kodumaa on Ida- Aasia , India, malaisia , Filipiinid ja Lõuna- Hiina. Indias tunti mangot Gangese viljakatel kallastel juba 4000 aastat tagasi.
Ka praegu on mango Indias üks tähtsamaid kultuurtaimi, mida viljeldakse 800000 hektaril, see on rohkem kui kõikides maailma maades kokku. Lõuna-Aafrikas, Iisraelis, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias jm. kasvab ligi 40 mangoliiki, sorte aga 1000 piires. Rikkalikus mangosortide valikus on Euroopas suurim osatähtsus hästi säiliv, keskmise suurusega, ovaalse või neerukujulise kollase viljaga sort Alphonso, mida imporditakse peamiselt Lääne- Indiast .
Välimus : Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates
ploomist ja lõpetades meloniga . Kaalub keskmiselt 300g kuid võib olla ka kuni 2kg raskuseid vilju . Vili võib olla ümmargune , muna – või silindikujuline , neerule või sidrunile sarnanev ,värvuselt rohekaskollakas kuni punaseni . Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. Vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas mahushapu aprikoosivärvi viljaliha , millest sisaldub suur kiuline , munakujuline ja raskesti
eraldatav luuseeme .
Maitse : Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset.
Sisaldus : Mangos on palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini 45 mg% ning rikkalikult provitamiini A. Viimase sisalduse poolest on mango silmapaistvaim puuvili . Seetõttu on ta hinnatud toit imikutele ja haigetele, eeskätt seedimist soodustavana ja lahtistina toimiva vahendina. Energeetiline väärtus: 100 g/44 kcal /185 kJ.
Valmimine : Mango koristatakse poolvalminuna ja pakitakse ettevaatlikult puitvillaga vooderdatud pappkarpidesse. Järelvalmimine toimub toatemperatuuril 6-8 päeva jooksul. Valmimisel eraldub meeldiv tugev aroom ja täisküpsuse saabumisel kattub vilja koor väikeste mustjaspruunide plekkidega.
Kasutamine : Müüakse tükikaubana.
Mango vilju süüakse eeskätt värskelt, kusjuures vili lõigatakse pikuti või risti pooleks, eemaldatakse noa abil viljaluu ja süüakse mahlakat sisu lusika abil. Serveeritakse koos suhkru, vanilje ja vahukoorega. Kasutatakse puuviljasalatites, Kompottide, marmelaadide, kookide ja tortide valmistamisel.
2 tunni jooksul pärast mango või selle konservide söömist ei ole soovitatav tarbida alkoholi ja juua piima -võib tekkida kõhuvalu.
Diospüür e. Hurmaa ( pilt 1.3 , pilt 1.4 )
Välimus ; Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk , hiina
datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia .
Diospüüri vili on mari, selle läbimõõt on 6-8 cm ning meenutab kujult ja suuruselt siledakoorelist ümmargust õuna. Keskmine kaal 100-400g, õhukese sileda ja läikiva koore värvus varieerub kollasest sügavpunaseni.
Maitse : Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisum, mis paistab läbi õhukese koore. Toored hurmaad on kõvad ja tanniinisisalduse tõttu mõrkjad ning tekitavad süües suus “paksu tunde” nagu toomingamarjad. Küpsedes lähevad viljad pehmeks ja sisu muutub läbipaistvaks (eriti hästi on see näha, kui lõigata hurmaa viiludeks), aga süüa kõlbavad nad juba ammu enne lödiks muutumist. Hurmaa on üsna õrn ega talu jõhkrat käitlemist.
Sisaldus : Diospüür sisaldab kuni 20% suhkruid ning rohkesti provitamiini A. Energeetiline väärtus: 77 kcal.
Kasutamine : Vilju süüakse toorelt , kusjuures õhuke koor eemaldatakse või süüakse lusikaga nagu kiivit. Likööri või rummi lisamine annab viljale eriti pikantse maitse.Kasutatakse ka puuviljasalatites, kompottide, siirupite ja keediste valmistamisel.
Veel kasutatakse hurmaad küpsetistes, jookide valmistamisel ning juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Selle vilju säilitatakse ka kuivatatult. Kui hurmaa juhtub olema seemnetega sordist, võib seemned toas potti kasvama panna. Neist sirguvad kenad väikesed puud.
Kasvatamine : Eestis eelkõige sügiseti müügile jõudev Diospyros kaki kuulub diospüüriliste sugukonda ja diospüüri perekonda, kuhu kuulub ka näiteks musta puiduga eebenipuu ehk eebendiospüür. Meie puuviljalettidel umbes 18–23- kroonise kilohinnaga lebavate viljade päritolumaaks on kõige sagedamini märgitud Hispaania , aga tegelikult on kaki- ploomipuu pärit Ida-Aasiast, kus teda kasvab ka metsikult . Hiinas, Jaapanis ja Koreas on ta kauatuntud viljapuu, mis 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Eestile lähimad kohad, kus hurmaad viljapuuna kasvatatakse, on Vahemere ja Musta mere ääres.
Granaatõun : (pilt 1.5 , Pilt 1.6 )
Granaatõun on hariliku granaadipuu vili. "Granaatõun" tähendab sõna-sõnalt "paljude seemnetega õuna". Sõna grenade, viidates väiksele lõhkevale pommile, mis lendab paljudeks pisikesteks tükkideks, näib olevat tulenenud granatum 'ist
Välimus : Granaatõun on tiheda punase koorega sidrunist veidi suurem 5–12 cm läbimõõduga mari, mis sisaldab umbes 600 seemet . Seemned koos neid ümbritseva mahlaka viljalihaga on söödavad. Granaatõuna mahl on ergutava ja immuunsüsteemi tugevdava toimega.Granaatõun on viljakuse ja võimu sümbol.
Kasutamine : Toorelt süües murtakse puuvili lahti, seemned aetakse lahti, tavaliselt pähkliorgi abil, ning imetakse viljaliha seemnete küljest ära. Seemneid kasutatakse ka magustoitude ja salatite garneeringuis. Mahla võib kasutada jookide ja jää tegemisel. Ekstraktist saab valmistada tinti. Koorest saab pruulida kibedat jooki , mida nii mõnigi seikleja ja maadeuurija leidis olevat väärtusliku võitluses düsenteeria vastu. Granaatõunamahlast tehakse jookide maitsestamisel kasutatavat siirupit. Mahla tarvitatakse ka zheleemagustoitude, koogiglasuuride, puuviljajookide ja pudingukastmete valmistamise juures.
Kasvatamine : Granaatõunapõõsad, mida pole mitu aastat kastetud, kasvavad ikka jõudsalt edasi. Siiski ei anna granaatõun, nagu oliivgi, mis samuti suudab vastu panna pikkadele vähese veega perioodidele, ilma piisava niiskuseta suuri hea kvaliteediga vilju. Enamik kasvatajaid annab neile hooaja vältel sama palju vett kui on vaja tsitrustele. Enamik kasvatajaid on arvamusel, et küllaldane pinnase niiskus hilissuvel ja varasügisel on vajalik hoidmaks ära liigset viljade lõhkemist.
Sisaldus :Keskmise suurusega granaatõun sisaldab ¾ tassi seemneid või ½ tassi mahla. Väga vitamiinirikas .
Maitse : Maitse on mahlakas ja magus või magus-hapu . Kustutab suurepäraselt
janu.
Granaatõuna mahla polüfenoolid mõjuvad efektiivselt järgmiste hädade puhul:
- rakkude vananemine
- kroonilised põletikulised protsessid
- vähkkasvajad, eriti eesnäärme vähk
- ateroskleroos ja südame- veresoonkonna haigused

Kiivi : (Pilt 1.7 , Pilt 1.8 )
ladina keelne nimetus : Actinidia chinensis
Välimus : Piklikümar roheka viljalihaga lõunamaine puuvili .
Kiivil on pruun karvane kest, roheline ja klaasjas seemneterohke
viljalihaga . Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi

Sisaldus : Kiivi sisaldab väga palju C- vitamiini . Üks kiivi annab 120% organismi
ööpäevasest C- vitamiinivajadusest . Sisaldab ka provitamiini A , D – vitamiini ,
kaltsiumi ,- kaaliumi – ja rauaühendeid .
Kodumaa : Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus- Meremaal , kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi- kiwi järgi oma nime on saanud. Viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud.
Kasvatamine :Kiivi on aktiniidia (pms. hiina aktiniidia) vili. Aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. 7-8 emastaime kohta on vaja vähemalt 1 isastaim. Niisiis viljaks kutsutakse “kiivi”-t. Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi . Kiivi on piklikmunajas või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g.

Kasutamine : Värskelt tarbimisel on kõige parem vili eelnevalt hästi jahutada, lõigata siis piki või risti pooleks ja sisu lusikaga poolmetest välja koukida. Võib ka eelnevalt koorida , siis seibideks lõigata ja niiviisi lauale anda. Süüakse koos seemnetega. Samuti võib näiteks tükeldada ja koos maasikate, melonitükkide, k kirsside jt puuviljadega salatina serveerida . Maitset võib parandada sidruni- või apelsinimahla , vaniljekastme, vaarikaessentsi või vahukoore lisamisega. Seibideks lõigatud kiivit kasutatakse rohkesti mitmete roogade garneerimiseks. Kiivi leiab kasutamist mitmete karastusjookide, nagu limonaadi, puuviljamahlade, vitamiinijookide, likööride jne. tootmisel. Temast valmistatakse ka marmelaadi, zheleed, kompotte, essentse jne.


Pildid :
Pilt 1.1 Pilt 1.2
Pilt 1.3 Pilt 1.4
Pilt 1.5 Pilt 1.6
Pilt 1.7 Pilt 1.8
Kokkuvõte : Iga puuvili on omapärane nii välimuse , kasvukoha ja kasutamise
poolest . Neil igaühel on oma ajalugu , mis iseloomustab neid kõige paremini .
Igast fruktist saab omamoodi maitseelamuse olgu see magus , hapu või mõru .
Need neli troopilist puuvilja olid minujaoks kõige huvitavama taustaga .

Kasutatud Kirjandus :
http://nammy.pbworks.com/Kiiv i
http://et.wikipedia.org/wiki/Granaat%C3%B5un
http://loodustooted.com/granaatoun-loodustooted.html
http://www.coffeetea.info/ee.php?page=news&action=article&id=493
http://nammy.pbworks.com/Diosp%C3%BC%C3%BCr
http://www.epl.ee/laupaev/363189
http://nammy.pbworks.com/Mango

10