(. Citrus) -- , ( , ) . -- . , citrus « ». -- - . : , , - +10°C. : - , . - -- , -, . : . - , +25°C, . . - , . : - . .. , 0,2% . : - . 5-10°C, . : . : , , . , . . : · Citrus aurantifolia -- , · Citrus maxima -- (, ), · Citrus medica -- , 2 · Citrus reticulata -- , · Poncirus trifoliata -- , · : o Citrus australasica -- o Citrus australis -- o Citrus glauca -- · , - · : o Citrus halimii, o Citrus indica -- , : · Citrus aurantium -- · Citrus bergamia -- · Citrus bigarradia -- (. ) · Citrus chrysocarpa -- · Citrus combava -- · Citrus deliciosa x C. salicifolia -- · Citrus grandis -- · Citrus hassaku -- · Citrus ichangens...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED....................
o Haavade aeglane paranemine · Tõsisel puudusel: o Hammaste väljalangus o Kergesti murduvad luud o Lihasnõrkused · Liigtarbimisel: o Oksendamine o Kõhulahtisus o Neerukivid o Väsimus o Iiveldus · C vit laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel · Seda leidub: marjad, puu- ja köögiviljad, mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitrulised, kaalikas, kartul · Kokkupuutes raua või vasega laguneb kohe · Tõstab tuju · Osaleb suguhormoonide tekkes · Parandab veresoonte tööd · C vitamiin hävib toidu korduval ülessoojendamisel
sest tegu on arengumaaga ja seal on odav tööjõud, mistõttu töötavad paljud inimesed põllumajandus valdkondades.. · Põllumajandusliku tootmise vormid. Tootmise vormiks segapõllundus, ekstensiivne karjandus, istandused ja talud. · Valitsuse põllumajanduspoliitika. Tollimaksuvaba poliitika, · Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Loomakasvatusele · Peamised põllukultuurid. Tsitrulised, tubakas, Nisu, suhkruroog, puuvill, mais · Enamarenenud loomakasvatusharud. Veised ja lambad · Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Eksporditakse tubakat, puuvilla, suhkrurooga, tsitruselisi · Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Maisiga, nisuga, piima saadustega varustab LAV ennast ise. · Milliseid põllumajandustooteid impordib? LAV impordib ligi kolmandiku tarvitatavast nisust
Fosfor P Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energirikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid Naatrium Na Peamiselt rakuväline element. Kaalium K Osalevad närviimpulsi moodustamisel (Naatrium ja Kaalium). Kaalium on peamiselt rakusisene. Kaltsium Ca Luu-ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis. Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, sokolaad, banaan, tsitrulised (mandariinid, apelsinid). Magneesium Mg Klorofüll, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Kloor Cl Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Leidub soolas. Mikroelemendid Raud Fe Seob 02 Hemoglobiini koostises, rahaühend heem annab verele punase värvuse. Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. Türoksiini sünteesiks, Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund.
- energeetiline · enamus anorgaanilisi aineid on rakus lahustunud kujul · katioonidest on olulisel kohal: H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe Kaalium ja naatrium: - närviimpulsside edastamine - oluline südamelihaste töös - 0,9 % NaCl- füsioloogiline lahus( vee- või verekaotuse puhul) - taimne kaltsium organismis ei imendu - kaltsiumi viivad organismist välja must kohv ja tsitrulised Ammoonium: - valkude jt lämmastikühendite lagundamisel tekib ammoniaak maksas - ammoniaak lagundatakse ammooniumioonideks või karbamiitideks, filtreeritakse neerudesse ja kantakse uriinina välja Kaltsium: - luude ja hammaste koostises ja annab neile tugevuse - esineb karbonaalsel või fosfaalsel kujul - vananedes kaltisumihulk suureneb võrreldes org. ainega - inimene omandab kaltsiumi suhteliselt vähe - orgaaniline aine annab elastsuse, kaltsium tugevuse
Flavonoolid (kempferool, müritsetiin) - roheline Lehtkapsas, petersell spinat, - kollane-oranz apelsin, sidrun, astelpajus, kartul - pruun sokolaad Flavonoonid (hesperidiin, neohesperidiin, - oranz Tsitrulised nt naringiin) greip, apelsin, sidrun Leukoantotsüanidiinid Flavanonoolid (http://www.tervislikettevotlus.ee/Flavonoi sojas, ristikus d-Complex) TEISED AINED Kvertsetiin - punane Leidub punases sibulas, kirsis,
kultuurtaimed. Parasvöötme kliimavööde põllumajanduslikku maad kõige rohkem. Põhjapoolkeral ülekaalus maismaa. Lõunapoolkeral ookean. Vähe põllumaad okasmetsavööndis (jahe, lühike suvi). Lehtmetsa- ja rohtlavööndis kasvatatakse nisu, rukist, otra, kaera, kartulit, köögivilja, söödajuurvilja. Lähistroopiline kliimavööde põllumaad palju, selle kvaliteet sõltub sademete hulgast. Seal tegeldakse sega põllundusega (oliivipuud, tsitrulised, viinamarjad). Kuiv lähistroopilistel aladel puuvillapõõsaid. Mussoonkllima aladel riis, teepõõsad, tsitrulised, õlitaimi, nisu, mais, tubakas. Troopika vööde temperatuur kõrge, ööpäeva temperatuuri kõikumine suur, sademeid vähe. Kasvatatakse datlipuid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbealad põllumajandusele kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne vööde temperatuur aastaringselt kõrge, ühtlane. Sademeid toovad passaadid
2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ,maapähkel ,raps ,oliivid ,lina ,kanep. · Suhkrukultuurid : suhkruroog ,suhkrupeet. · Mõnukultuurid : kohv ,tee ,kako ,tubakas ,narkootikumid ,koka. · Kiukultuurid : puuvill ,lina ,kanep ,sisal ehk agaav. · Köögiviljad : tomat ,kurk ,hernes ,uba. · Aiandus : viljapuud ,marjapõõsad ,tsitrulised ja muud istandused · Veised : piimakari ,lihakari ,tööloomad. · Sead · Lambad : lihalambad ,villalambad. · Liinud. · Karusloomad. · Muud loomad : hobused ,põhjapõdrad ,kaamelid ,kitsed jne. · Siidiussikasvatus. · Mesindus Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara. · Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ? 1
2% midagi Saksamaa Kenad spetsiaalset Teliselt vÄike.Tekivad kasvab Taani a töötlust. Tuhk ja heitgaasid. Eesti Lk.42-43 -Nafta vv-Kivisüsi -Maagaas HEJ- Hüdroelektrijaam Lk.53 Põhja-Ameerikasse on kirjutatud MAIS.Aafrika üleval on TSITRULISED ja NISU.Aafrika juures kohe on KOHVI.KOHVI kõrval on TEE.TEE-st ülesse ja paremale on kirjutatud RIIS,NISU,SUHKRUROOG ja TEE. Lk.58 1.Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? Merekarbid,teod,krevetid,kaheksajalad,vetikad. 2.Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel enam suurenenud? Üha enam kalu püütakse/saadakse kalakasvandustest.Püütakse rohkem siseveekogudest. 3.Esimene tulp: Majandusvöönd-Riigisisene asi,vaba tegevus
POOLKÕRBED JA KÕRBED: · Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate · Tihe asustus · Vaesunud loomastik · Istandused viinamarjad, oliivid, tsitrulised jne. · Puhkemajandus ja turism NIISKED LÄHISTROOPILISED METSAD: · Mandrite idaosas · Soe talv, kuum, niiske suvi · Mittetroopilised tsükklonid · Puna ja kollamullad · Rannikutel mangroovid · Igihaljad ja heitlehised liigid · Tihe asustus · Istanused, terrasspõllunuds · Mitmekesine loomastik SAVANNID: · Asuvad pöörijoonte vahel · Kuiv talv , vihmane suvi · Punakaspruunid, viljakad mullad
Tali-ja suvivormide esinemine Esineb tali ja suvivorme Anult suvivormid Reageerimine päeva pikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed Algareng Kiire Väga aeglane 1. Geentsentrid ja mis vili sealt pärit Austraalia:puuvili, tubakas, riis Aafrika: nisu, sorgo, kurk, lina, riistinus, hirss Hiina-Jaapani: riis, paljasteraline kaer, sojauba, tee, tsitrulised Indoneesia-Hiina: riis, aasia puuvill, mango, kookospalm Hindustani: riis, sorgo, puuvill, kurk Lõuna-Ameerika: ananass Kesk-Ameerika: mais, aeduba, kartul, kakao Põhja-Ameerika: päevalill, maasikas, vaarikas, tubakas. 2. Suvirapi ja talinisu saagikus Suvirapsi saagikus aastal 2014 on umbes 1750 kg/ha ja talinisu saakigus aastal 2014 on 4300 kg/ha 3. Nim 2 kõrrelist rohttaime - nisu ja rukis. 4. Taliteraviljade optimaalne külviaeg eestis
Nt: Põhja-Aafrika, Argentiina Niiske lähistroopiline kliima Suvel palju sademeid Talved jahedad, kuid mitte alla null kraadi Esineb orkaanid, taifuuni Igihaljad metsad Muld kollakas, punakas, viljakas Kasvatatakse riisi, nisu, tubakat, teed Nt: Brasiilia, Taivan Vahemere kliima Talv pehme ja sajune(5-10 kraadi) Suvi palav ja kuiv(20-30 kraadi) Igihaljad põõsastikud ja metsad Mullad viljakad, erosiooniohtlikud Osa vilju valmib kevadel või suve alguses( tsitrulised); osad kuiva suve lõpus( oliivid, viinamarjad) Kunstlik niisutus on vajalik Nt: vahemeremaad( Itaalia, Türgi) Mereline läänerannikukliima Sademeid väga palju Läänetuuled Talv keskmiselt viljakas ja vajab väetamist talved pehmed( mõned miinuskraadid) Pöök Teraviljakasvatused ja karjakasvatused Nt: Lääneeuroopa, Uus-Meremaa Kuiv kesklaiuste kliima Väga soe ja kuiv suvi Sademeid väga vähe Mustmullad, suur toitainete sisaldus
· ADP-energia molekul Väävel-S · Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Lämmastik-N · Aminohapete ja nukleiinhapete koostises, ehk on siis DNA ja RNA koostises.Hoiab meie pärilikkust. MESOELEMENDID Kalitsium-Ca · Leidub luu-ja kõhrkoe koostises ja lihastes.Osaleb vere hüübimises ning reguleeribvee hulka organismis Magneesium-Mg · Vajalik klorofüllis, luudes, rakukesta koostises ning närvi süsteemi talituses. (tsitrulised, banaan) Kloor-Cl · Närviimpulsside teke ja levik, maosoolhappe süsteemis MIKROELEMENDID Raud Fe · Seob O2 hemoglobiin koostises, rauaühend annab verele punase värvuse. Jood-I · Vajalik kilpnäärme hormoonida nt.türoksiini süsteesiks.Joodi puuduseö kujuneb välja kilpnäärme haigustrauma. VESI-H2O · Vee tähtsus organismis- inimeses on 70% vett · Hoiab ära ülekuumenemise · Hoiab püsivat temperatuuri · Hoiab rakkudes siserõhku, lahustiks.
- Kliimat kujndavad mT(suvel) cP(talvel) - suvel palju sademeid -1000mm talved jahedad aga mitte alla 0C - esineb troopilisi tsükloneid - laialehelised igihaljad metsad Vahemereline kliima - kujundab talvel mP suvel cT - Talv pehme ja sajune 5-10C suvi palav ja kuiv (20-30C)sademeid 400-600mm - taimestik kohastunud põuase suvega -igihaljad kõvalehelised metsad ja põõsastikud - Mullad viljakad,erosiooniohtlikud - Osa vilju valmib kevadel või suve algul(teraviljad, tsitrulised) osa kuivab suve lõpuks - vajalik kunstlik niisutus Mereline läänerannikukliima - kliimat kujundavad mP läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus - sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed - mul on suure läbipesemise tõttu keskmiselt viljakas - laialehiste metsade levikuala - tugevasti kultuuristutatud Kuiv kesklaiuste kliima - kliimat kujunda cP merelise õhu juurdevool on tõkestatud - temp. suur aastane amplituut
vähemalt 800 mg; Kaltsiumit leidub: · Juustus, piimas ja teistes piimatoodetes; · Munas; · Pähklites ja seemnetes; · Brokkolis; · Viigimarjades; · Oliivides; · Aprikoosides; · Apelsinides; · Roheliste lehtedega aedviljades; Kaltsiumipuudus: · Lihaste krampitõmbumine ja käte ning jalgade "ärasuremine"; · Luustiku väärareng; · Liigesevalud, aeglane pulss, hambakaaries; · Luude hõrenemine, osteoporoos; · Tsitrulised ja kohvi viivad kaltsiumi kehast välja; Magneesium (Mg) · Töötab D-vitamiiniga; · Südamelihaste ja teiste lihaste töö; · Süsivesikute ainevahetuse mõjutamine; · Ajutegevus; Magneesiumi leidub: · Täisteratooted; · Pähklid; · Idud; · Lehtköögiviljad; · Mandlid; Magneesiumi puudujääk: · Liigselt töödeldud toiduained; · Alkoholism; · Oksendamine ja kõhulahtisus; · Angiin ja südameinfarkt; · Vereliblede kleepuvus; · Krambid;
lubatakse kasutada ainult piiratud koguses, sest see võib vallandada allergilise reaktsiooni inimestel, kes põevad ekseemi. (Erin, 2009) Joonis 7. Hüdroksüisoheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüdi joonvalem 2.2.5. Linalool Linalool on looduslikult esinev terpeenalkohol, mida on leitud paljudest lilledest ja teistest aromaatsetest taimedest. Üle 200 taimeliigi toodavad linalooli, peamiselt huulõielised, loorberilised ja tsitrulised, kuid ka kased jm taimed troopilisest boreaalse kliimavööndini. Linalooli sulamistemperatuur on -20oC ja keemistemperatuur 200oC ning on vees lahustuv aine (Vikipeedia, 2013). Selle molekulvalem on C10H18O ning selle joonvalem on näidatud joonisel 8. Kuna linaloolil on meeldiv lõhn, siis kasutatakse seda enesehooldusvahendites lõhnaainena. Jaapanis tehtud katsetel rottidega tõendati linalooli sissehingates stressi vähendav toime
2. Etapp toodete küpsetamine. Pärast taina valmistamist pritsitakse tooted pritskotiga pannile ja küpsetatakse ahjus. Keedutainast toodete küpsetamise käigus muudab ahju kuumus tainas oleva niiskuse auruks. Muna ja tainas olevad tärklised hakkavad kalgenduma, moodustades välimise kihi, mille sisse tekkiv aur lõksu jääb. Aur püüab eemalduda, kergitades selle käigus tainast pallikujuliselt. Tainast maitsestatakse soola, jahvatatud pipraga, riivitud juustud, tsitrulised riivitud koored, ürdid, hakitud köögivilju- või puuvilju. Ahjus küpsetamiseks määritkase ahjuplaat rasvainega või asetatakse küpsetuspaber. Pritskotiga vormitakse sobilikud suurusega tooted. Küpsetatakse 180- 200C kraadi juures. Kui ahjud on ilma niisutusseadmeteta siis tuleb enne küpsetamist toodetele külma vett pritsida. Ahju ust ei tohi avada küpsemisel esimesel poolel, muidu vajuvad kerkinud tooted alla. Valmis tooted lastakse jahtuda samal küpsetusplaadil,
annaabi.ee 
