Kokkuvõte Jaan Aru "Ajust inimeseni" põhjal Kõik me oleme tajunud ennast ümbritsevate inimeste mõttelaadides iseärasusi, selliste iseärastuste tagamaaks on meie aju. Maailm, mida tunneme ja kogeme on loodud meie aju poolt. Mitte ükski aju ei ole identne, seetõttu olemegi enda loomult kõik erinevad: reageerime erinevates situatsioonides teisiti, talletame informatsiooni erinevalt. Inimeste ajud erinevad üksteisest geneetika tõttu, peamiselt aga elus eelnevate kogemuste tõttu. Inimesi ei tohiks nende eripärade tõttu vaadata imelikult, pigem tuleks vaadata asja sellise nurga alt, et me olemegi kõik erinevad. Valisin endale sobivaks märksõnaks just mälu. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Aju on petlik.
närvipinget. See võib kahjustada inimese vaimset tervist. Selline stress on distress. Tavaliselt kasutataksegi stressi mõistena distressi. Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus. Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede
võime me haavata enda lähedaste tundeid. Miks me oleme just sellised nagu me oleme ning miks me käitume sageli veidralt? Elus on palju selliseid küsimusi, millele on raske vastata.Iga inimene on erinev, ka tema käitumine erinevates olukordades.Me kõik ei saa olla sarnased, alustades juba iseloomust, välimusest, häälest ja kehaehitusest.Enese otsimine ja leidmine on iga inimese jaoks tähtis, sest me tahame ennast tundma õppida.Me tahame teada, kuidas me reageerime muutustele, inimeste ütlustele, ilmastikule, õnnelikele hetkedele ja kurbadele hetkedele.Kui inimene saab haiget, ta kas nutab või jääb rahulikuks või hoopiski karjub täiest kõrist.Iga inimese emotsioon on erinev. Emotsioon tekib, kui inimene hindab mingisugust olukorda enda jaoks oluliseks.Näiteks, kui mina pean enda jaoks oluliseks sünnipäevakinki, milleks on reis Hollandisse või Tenerifele ning kui mul õnnestub see saada, siis hüppaksin ma
Väärtused võimaldavad hinnata teiste tegusid Norm ja sanktsioon Ühiskonnas tunnustatud väärtuste alusel kujuneb välja normide ja sanktsioonide süsteem. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Sanktsioonide abil jõustatakse norm. Positiivne sanktsioon kutsub üles. Neg näitab eksimust ja võib kaasa tuua ka karistuse. Neid võib liigitada formaalseteks nt noomitus ja mitteformaalsed on pilkamine hukkamõistev sõna v märkus. Moraalinormide rikkumise korral reageerime samuti mitteformaalselt aga kasutame rangeimaid meetmeid.põlastus, poikott Normid jagatakse tähtsuse järgi : Tavad- käitumisnormid, mida annab edasi üks põlvkond teisele.Tava rikkumisele reageerime mitteformaalselt. Moraalinormid- reguleerivad ,,peab" käitumise . Norm ja sanktsioon Ühiskonnas tunnustatud väärtuste alusel kujuneb välja normide ja sanktsioonide süsteem. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise
tagasi kohkumata, takerdumata. Meie peame seejuures hoolitsema, et raskustes inimesed tunneks end abitutena, tõrjutute või kaitsetutena . Dalai-Laama kujutab meele loomust ette kujutada järveveena. Lohutamine aitab hirmu hajutada. Deprasiooni võib kergendada nõu andmise ja kiindumuse väljendamisega. Igale kavatsetud teole peab eelnema mõtte- või tundeakt. Tihti määrab meie tegude kõlbelise sisu just see, kuidas ja mil viisil me sündmustele ja elamustele reageerime. Kui me reageerime negatiivselt, teisi eirates, on meie teod ka negatiivsed ja ebaeetilised. Meie mõtted ja emotsioonid on nagu valitsuskabineti ministrid. Mõned neist annavad head nõu, teised halba. Teadvus ise on valitsusjuht, kes peab suutma otsustada, kes annan head ja kes halba nõu ja vastavalt ka tegutsema. Kui olukord on lootusetu, siis võib olla lohutuseks usk. KAS KUSKIL ON TEE; KUS VÕIKSID TAGASI MINNA JA UUEL KÄÄNAKUL TEISITI TEHA: Kaastunne
Mis on erutus närvisüsteemis? Närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni Mis on pidurdus närvisüsteemis? Puhkeseisund, mis erutuse põhjustatud reaktsiooni peatab Mis on refleksid? Vastureaktsioonid. Närviimpulsid liiguvad tavaliselt kõigepealt selja-ajju ja sealt edasi pea-ajju, mis saadab organismile andmetele vastava käskluse, kuid reflekside puhul antakse käsklus juba selja-ajus ning me reageerime kiiremini (nt: käsi puudutab, midagi kuuma ning sa tõmbud koheselt eemale) Kuidas refleksid jagunevad? Kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja omandatud ehk tingitud refleksid Mida nimetatakse isiksuse struktuuriks? Isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogumit. Millest koosneb isiksuse struktuur? 1.Suundus: - vajadused - huvid - veendumused - ideed - hoiakud 2. Temperament 3. Iseloom 4. Võimed Iseloomusta seesmise kontrollkeskmega isiksust.
juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üldse ei huvita. Sageli me oleme juba ette kindlad, et vestluse teine osapool annab meile teada meile mingis mõttes vastuvõetamatut infot. Me keskendume kuulates kehvasti seetõttu, et ei loodagi midagi uut ja vajalikku kuulda. Säärase hoiaku on meis kujundanud varasem negatiivne kogemus tühja juttu ajavate inimestega. Tihti ei püüa me kuulates mitte niivõrd tabada teise isiku mõtteid, kuivõrd reageerime üksikuile võtmeärritajaks saanud sõnadele, mis kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Mõned inimesed teesklevad noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu. Agarad püüavad tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on
et inimese piir algab ja lõpeb tema nahaga. Inimese käitumise puhul peame arvestama aga ka tema ümbruskonna ja isikupäraga. Samas, kuigi me võime inimesi liigitada intra- ja ekstravertideks, autoritaarseteks ja egalitaarseteks, apollonlikeks ja dionüüsilikeks tüüpideks, on igaühel meist olemas hulk õpitud käitumisnorme, muuhulgas ka situatsioonilisi. Situatsiooniline isikupära tuleb välja sellest, kuidas me reageerime intiimsetele, isiklikele, sotsiaalsetele või ühiskondlikele toimingutele. Näiteks on mõned inimesed väga kohmakad sotsiaalses suhtluses, nad rikuvad sageli sotsiaalsele suhtlusele vajalikke distantsinorme, põhjustades nii ebamugavustunnet suhtluskaaslases. Teistel jällegi on probleeme käitumisega intiimsetes ja personaalsetes tsoonides, kuna nende nö. “isiklik mull” on tavapärasest suurem ning nad ei suuda taluda kaasinimeste lähedust.
Rahvuvaheline mõõde on tema sõnul teise järguline, sest kui võimas tehnika poolest on Venemaa. Kindrali sõnul on pontentsiaalne oht Venemaalt Balti riikidele, sest seda juhib ainuvalitseja Vladimir Putin ja keegi ei tea, mis tema peas toimub. Ta ise ka tunnitas, et teeb otsuseid kähku nt . Krõmi anekteerimine. Ant Laaneots on nõus, et see kas Venemaal on soov meid või siis laiemalt NATOt rünnata, kahtlemata ei sõltu sellest, kuidas me reageerime, kuid seda ei saa samas ka olematuks teha, see on paratamatu vaba meedia riigis, kus kõige suurem oht ilmselt tuleb idast ning me ei saa meediat sellest vaikima panna. Oudekki Loone aga ei nõustunud sellega, et Venemaa on ettearvamatu. Tema arvates käitub Venemaa kinldasti ratsionaalselt, kuid enda isiklike huvide eemärkideks. Putin ise on ka öelnud, et tema käigud lähenevadki tema huvist, et Venemaa oleks suur maailmas ning oleks ka aktsepteeritav suure jõuna maaailmas
on , et mõtted, tunded, intuitsioonid ei ole kuidagi seotud sellega, mida me teeme. Meie käitumine on tingimise tulemus. Oleme bioloogilised masinad, mis teadlikult ei tegutse, vaid reageerivad stiimulile. Selline idee on vastupidine piibli vaatega inimesele. · Biheiviorism õpetab järjekindlalt, et me ei vastuta oma tegude eest. Kui me olemegi lihtsad masinad, ilma mõistuse ja hingeta, reageerime vaid stiimulile ja tegutseme vastavalt väliskeskkonnale, siis kõik mis me teeme on vältimatu. Sotsiobioloogia, üks biheiviorismi alaliike võrdleb inimest arvutiga-prügi sisse, prügi välja. · Biheiviorism on manipuleeriv. See mitte ainult ei taha mõista inimese käitumist, vaid seda ka ette ennustada ja kontrollida. Skinner leiutas "vormimise" isee. Kontrollides tasu ja karistust, saab vormida teise olendi käitumist. Biheiviorismi puudused:
Raskete kaotuste ja õnnetustega toimetulekuks vajame aega. Tavaliselt reageerime traumale ebatavaliste tunnete, mõtete ja käitumisega. Olenemata kriisi sügavusest või kestvusest läbib kriis üldjuhul kindlad etapid või astmes. Üksiketappide kestus võib kõikuda ja need võivad esineda ka samaaegselt või erinevas järjekorras. Sokk Kriisireaktsioon algab sokiga, sokk on psüühiline kaitsereaktsioon inimese taluvuspiiri ületavate ärritajate vastu ning see võib kesta mõnest minutist mõne päevani. Selle käigus
Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Mis on stressi sümptomid? Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Füüsilised sümptomid peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus. Emotsionaalsed sümptomid ärrituvus, tujukus, depressioon, kontsentratsioonivõime kaotus, närveerimine tühiste
tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Me reageerime tuhandetele sündmustele oma elus automaatselt stressiga. Tänapäeval võib stress olla kõrgtehnoloogilise arengu, kiirete äritehingute, lahutuse või sotsiaalsete perekonna probleemide tagajärjeks. 1.1 Stressi tunnused ja sümptomid Me peame teadma stressi tunnuseid, et kiiremini aidata ennast ja sõpru. Paljud allpool äratoodud sümptomid saavad alguse väikeste ärritajatena, kuid muutuvad järk-järgult raskemaks, ning võivad viia tõsiste stressihaigusteni.
Tähendust tuleb otsida sellest kolmnurgast. Ühes hilisemas variandis ühendas Gerbner S ja VS1 noolega, lisades sellele sõnad truth quality (tõelevastavus). Newcomb'i mudel: kolmnurkne, käsitles esimesena kommi rolli ühiskonnas ja sotssuhetes. Kommunikatsioon peab üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. Newcombi mudel lähtub tõsiasjast, et inimesed vajavad informatsiooni. Me vajame pädevat infot oma sotsiaalsest keskkonnast, et sündmustele reageerida ja ka selleks, et tunda: meie reageerime samamoodi nagu teised meie grupi, kultuuri või subkultuuri liikmed. Westley ja McLeani mudel: Newcombe'i edasiarendus, pidades silmas massikommunikatsiooni eripära. Põhiidee: massikommunikatsioon laiendab B sotsiaalset keskkonda. Maletzke mudel: eristab nelja elementi või positsiooni: saatja (kommunikaator K), sõnum (S), meedium (M) ja vastuvõtja (retsipient R). Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel kujutatud nooltena)
Hariduslik-koik algab siis kui laps läheb kooli ja kohtab uusi inimesi 2. Mida tähendab väide, et vaimuhaigus (nt skisofreenia) on sotsiaalselt konstrueeritud? Antud väitega tahetakse selgitada, et psüühikahäired on sotsiaalselt paika pandud (konstrueeritud) avalikkuse ja psühhiaatrite poolt. Need pole selgelt, objektiivselt määratletavad. Konkreetne ühiskond paneb paika selle, mida me näeme psüühikahäirena ja kuidas sellele reageerime. Eksisteerib teatud vaimuhaigusdiskursus (M. Foucault): eksisteerivad psühhiaatrilised, õiguslikud ja sotsiaalsed mehhanismid, mis tegelevad nendega, keda peetakse psüühikahäirete all kannatajateks. Sellesse diskursusesse on kaasatud vastav kirjandus, uuringud, diagnostilised käsiraamatud, ,,vaimse tervise tööstus" ja ravimitööstus. Samuti kuuluvad sellesse diskursusesse avalikkuse vastav suhtumine taolistesse inimestesse, uskumused, stereotüübid, eelarvamused,
sisendteguritega mängimisele Kaubaveo pakkumist mõjutavad: · Konkurents · Seadusandlus: 1) tehnilised nõuded (piirangud, standardid) 2) maksud, tasud (teed, sillad, tunnelid, raskeveokid...) 3) regionaalpoliitika (Rail Baltica) · Kõikide tootmistegurite kulud: 1) Kütuse hind 2) hooldus 3) rehvid 4) palgakulu · Infrastr arendamine / taandareng · Kliendi vajadused: nt turvalisus, kiirus, aeg, sagedus Kas ennetame / eeldame või reageerime tagasisidele · Majanduskeskkond (surve teenusele, hinnale, pankrot??) · KAUP: hooaeg, nõudluse tipud, puhkused · Pakkuja turvalisus Reisijateveol pakkumist mõjutavad: · Riigi dotatsioonid ja korraldusmudel (nt hanked, vähempakkumine, või kuulub riigile) · Mis ulatuses riik maksab · ,,konkurents turu pärast" VS ,,konkurents turul" · Terminali asukoht · Tarbijate arv, asustus, paiknemine · Geograafia Millest sõltub pakkumine transpordis?
KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS Niipea, kui oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui ka teiste poolt survet käituda järjekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Selle surve tõttu reageerime viisil, mis õigustab meie eelnevat otsust. Me lihtsalt veename ennast, et tegime õige valiku ning kahtlemata oleme tänu sellele oma otsusega rohkem rahul. (Cialdini 2005:64). Mõned mänguasjatootjad on leidnud nipi, kuidas peale jõule kliente enda poodi tagasi meelitada, sellega mängitakse lapsevanemate järjekindluse ja kohusetunde peale. Enne jõule alustatakse teatud eriliste mänguasjade reklaamimist. Selleks on piisavalt aega, et lapses huvi äratada ja
tasu üle pingutada mitte ühegi värviga. Mõnele inimesele sobib kui tal on lilla kübar, mantel ja saapad seda siis vanemale inimesele. Noorem inimene ei tohiks üle pingutada lilla värviga kuna ta on salakaval. Lilla värv nagu mustki muudab saledamaks. Ta mõjub igale inimesele erinevalt. Värvide erinev toime avaldab meile kõigile värvitoonidele vastavat mõju, kuid meile jääb otsustusvabadus, kas see toime on meile meeldiv tunne või mitte ja vastavalt tekkinud tundmusele me reageerime. Lilla värv nagu mustki muudab saledamaks. Ta mõjub igale inimesele erinevalt. Violett-lillat kasutatakse erinevalt nii ruumis kui riietuses. Tema mõju inimesele on samuti erinev. Oleneb täiesti inimese tujust ja meeleolust. Violett-lilla on ammustest aegadest üks erilisemaid värve olnud, seda oli vanasti väga raske saada ning seetõttu ongi temal suur tähendus. Seda värvi rõivaid kandsid enamasti kas maagid,võlurid või kõrgsoost isikud.
Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime, vaatleme ja küsime sotsiaalselt mina-lt nõu (küsib personaalne mina). Cooley peegelpildi mina (,,looking-glass self") -- ,,kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?" Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) Rollide kujunemine (Mead): game (lapsepõlves õpime rolle ära tundma, kujutame ette neid rolle, nt
kontrolli. Hoides stressi kontrolli all saame parandada oma elu kvaliteeti ja ka kvantiteeti. Stressi tunnused ja sümptomid Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus. Levinuimad emotsionaalsed sümptomid: ärrituvus, tujukus, depressioon,
· südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine · suukuivus · hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) · valud või düskomforditunne rindkeres · iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) · lihaspinge ja lihaspingega seotud valud · kuumad ja külmad hood · tuimusetunne või surinad · pearingluse-, ebakindlusetunne · tükitunne kurgus, neelamisraskused Vaatamata tekkepõhjusele reageerime me ärevaks muutumisel füüsiliselt ja psüühiliselt laias laastus samamoodi. Reaalsete ohtude peale ehmudes tekib meil alati ühesugune reaktsioon. Me käitume ühtemoodi nii siis, kui marsime mõtteisse vajununa auto eest läbi ja oleme üsna lähedal selle alla jäämisele, kui ka siis, kui meid ähvardab pimedal ööl joobes inimeste kamp. Emotsioonidega seotud kehalised aktiivsuse muutused on normaalsed füsioloogilised nähtused,
sotsiaalse konteksti tegurid, mis mõjutavad valikuid sobiliku käitumise ning keelekonventsioonide osas; näiteks mõnelpool on sotsiaalsed hierarhiad olulised, teisal mitte. Termin kultuuridevaheline pragmaatika" on kasutusel juba vähemalt paarkümmend aastat ning põhjapanevaid teoseid on ilmunud päris mitu. Üks laiemaid väljundeid selleteemalistes uuringutes on kultuurikonfliktide seletamine ning nende põhjuste paljastamine. Me kõik reageerime aeg-ajalt intuitiivselt negatiivselt selle peale, kui teise kultuuri esindaja tundub liiga pealetükkiv, intiimne, kalk, ükskõikne või lihtsalt ebaviisakas. Enamasti pole põhjuseks suhtleja ülalmainitud isiksuseomadused, vaid lihtsalt teistsugused käitumisnormid tema ühiskonnas. Kultuuridevahelised võrdlused aitavad uurijal ka sageli näha omaenda keeleühiskonnas ilmnevaid konventsionaalseid mustreid, mida ainuüksi keeleühiskonna seest
kortsutame kulmu ja vihasena põrnitseme. 2) Silmside on teine võimas signaal, mida on raske mitte märgata, see võib näidata nii kiindumust kui ka vaenulikkust. Kui inimene meeldib, siis talle pikalt otsa vaadates on meil teistsugune näoilme ja teine näolihaste pinge jaotus kui vaenuliku põrnitsuse korral. 3) Pupillide laienemine kui pupillid laienevad, näitab see, et keegi/miski meile meeldib. See signaal on mittekontrollitav, aga sellele signaalile reageerime me kõige tugevamini, kuigi me ise ei pruugi teada, mis see on millele me hetkel reageerime. 4) Poos kaldume kaugemale, kui pole huvitatud sellest, millest jutt, seisame sirgelt, kui tahame end maksma panna jne. 5) Poosi kaja kui vestleme sõbraga või kuulame kedagi tähelepanelikult võime võtta alateadlikult sama poosi, mis temal võib-olla oma subjektiivse läheduse näitajana tema suhtes.
teada, liiga tõsiteaduslik või tundeline. Säärase hoiaku on meis kujundanud varasem negatiivne kogemus tühja juttu ajavate inimestega. Pannes teisele näiteks tüütava või kamandava inimese tunnuseid, jääb meil kergesti märkamata potensiaalselt uudne ja väärt osa tema jutust. 2. Reageerimine võtmeärritajaile tihti ei püüa me kuulates mitte niivõrd tabada teise isiku mõtteid, kuivõrd reageerime üksikuile võtmeärritajaks saanud sõnadele, mis kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Negatiivset laadi varasema kogemuse tõttu lülitume sageli tüdinud ja väljalülituva kuulaja positsioonile siis, kui teine isik kasutab sõnu: iga kord, kui me..., tuleb, tingimata, vastutus, majandamiskulud, tähtajaks, tuletan teile meelde, pidage alati silmas jne. 3
teada, liiga tõsiteaduslik või tundeline. Säärase hoiaku on meis kujundanud varasem negatiivne kogemus tühja juttu ajavate inimestega. Pannes teisele näiteks tüütava või kamandava inimese tunnuseid, jääb meil kergesti märkamata potensiaalselt uudne ja väärt osa tema jutust. 2. Reageerimine võtmeärritajaile tihti ei püüa me kuulates mitte niivõrd tabada teise isiku mõtteid, kuivõrd reageerime üksikuile võtmeärritajaks saanud sõnadele, mis kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Negatiivset laadi varasema kogemuse tõttu lülitume sageli tüdinud ja väljalülituva kuulaja positsioonile siis, kui teine isik kasutab sõnu: iga kord, kui me..., tuleb, tingimata, vastutus, majandamiskulud, tähtajaks, tuletan teile meelde, pidage alati silmas jne. 3
vormist nagu näiteks sõda kahe tuumariigi vahel, igal juhul on konfliktid osa meie maailmast, mis toovad endaga kaasa konkreetseid tagajärgi viimased võivad olla nii negatiivsed, kui positiivsed. Üks on igatahes kindel, konfliktid ei saa saa inimkonna puhul kunagi olema sajaprotsendiliselt välditavad. Meie võimuses on aga otsustada selle üle, kuidas me tekkinud konflikti või konfliktidesse suhtume, mil moel reageerime ning kui edukalt suudama konkreetse konflikti lahendada. Kuigi konfliktid on igapäevased, ei pöörata neile kohati piisavalt tähelepanu. Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia näol tegemist alaga, mis pöörab just tähelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegureid paremini mõista. Konfliktoloogias on olemas ka selline mõiste nagu konfliktidiagnostika, mille all peetakse
· halvenenud keskendumisvõime; · otsustamisvõime langus ja sellest tulenev organiseerimatus; · vigade sagenemine; · vähenenud võime vastu võtta ja läbi töötada uut informatsiooni; · raskused ka juba tuttavate seadmetega töötamisel või lihtsate tööülesannete täitmisel; · füüsilise koordinatsiooni halvenemine ja selle mõju käelise tegevuse tulemusele. Igat tekkivat muutust ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressi tunnused hakkavad ilmema enamasti just siis, kui inimest tabavad mitmesugused ebameeldivused ja inimene ise on stressialdis. 2. TOIMETULEK TÖÖSTRESSIGA Mare Teichmann arvab (2002: 5), et ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ,,hea" ega ,,halb", vaid sõltub adekvaatsuse tasemest ja sobivusest konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel
,,Vaikuse harjutust" võivat läbi viia igal pool, meditatsioon lihtsalt toimib või mitte. Samuti ei tohi meditatsiooniks võtta kindlat aega ja seda piiritleda. Meditatsiooniga tuleks tegeleda ilma otsuseta, ilma sunnita, kehahoiakuga, mis on mugav, kõndides või istudes. Iga minut, mis on õigesti mediteeritud, kaalub palju rohkem, kui tehes seda tundide kaupa vales vaimus. (Fischer 2000: 74-75) Maagia meis endis Me reageerime elu igapäevastele sündmustele nii, et uurime iga sündmust mõistusega, me vajame analüüsimiseks mõtlemisaega. Kuid iga kord, kui seisame suure või väikse otsuse ees, blokeerime Tao mõju just selle protsessiga, mis meid reageeringuks ette valmistab. Meie sees oleval tarkusel ei ole mingit võimalust tegutseda, sest me ei kuula seda ning oleme liiga hõivatudise lahenduse leidmisest. Me peaksime oma intelligentsi aga usaldama nii elu pisiasjades kui ka suurtes. Meil
kontrolli all hoida. Referaadis tehtud üldistused on tehtud põhikooli õpilaste näitel, kel on emotsionaal- ja käitumisraskused. 3 1. Viha ja vihastamise eeskuju Oluline on enda nördimust ja viha mõista; mõista neid olukordi, asjaolusid ja inimesi, mis või kes meie nördimustaluvust langetavad; mõista, mida me sellistes olukordades meile iseloomulikult teeme, kuidas oma vihale reageerime ja sellele vastame, kuidas seda talitseme ning samuti seda, kuidas püüame aidata teistel nende viha talitseda. Kuid selline mõtestamine on vaevalt võimalik sündmuste emotsionaalses tulipunktis. (Rogers 2011: 153) Kui õpetaja suudab ise oma viha talitseda ja seda ka klassi ees, kus on näiteks EKR- õpilased, kel sellega raskusi, annab see neile eeskuju ja on justkui mudelõpe, kuidas peaks vihasena olles käituma. See näitab, et viha on võimalik kontrollida ja alati ei pea endast
Reaalsust arvesse võttes tehakse plaane tulevikuks. Järkjärgult saab inimene tagasi tunde, et ta on iseenda peremees ja suudab oma elu kontrolli all hoida. Alati ei toimu kaotusvalu üleelamine sellisel sujuval ühest faasist teise üleminekute teel. Võimalikud on tagasilangused ja mõnes faasis pikemalt takerdumised. 3.1.1 Naised & Mehed Olles taas üksi , seisavad mehed ja naised silmitisi erinevate katsumustega . Nii nagu me mõtleme, tunneme ja suhtleme erinevalt, reageerime me ka armastuse kaotusele erinevalt , ning uus algus pärast lahutust või rasket lahkuminekut võib saada meie elu suurimaks katsumuseks. Põhilisi tundeid ja käitumismudeleid pärast lahutust naistelt: · Erineva tugevusega depressioon,kurbus · Viha enda ja partneri vastu · Hirm uue olukorra ees · Häbi · Enesehaletsus · Valu vältimiseks pühendab naine end liiga palju teistele või hoidub intiimsetest suhetest. · On olukorrast lähtuvalt liialt kaitsvad
● Tootlikkuse ja kvaliteedi vahel- kui tahta kõrget tootlikkust, siis võib selle all hakata kannatama kvaliteet. Toodetake kiiresti ja palju aga lohakalt ja ebakvaliteetselt. Kvaliteetne tootmine nõuab kulutusi ja selle tulemusena tootlikkus väheneb. ● Paindlikkuse ja kvaliteedi vahel- kui olla väga paindlik, siis võib kvaliteet kannatada. Vajaliku kvaliteedi saavutamine nõuab aega ja lihvimist, see aga mõjub tootlikkusele-maht väheneb. Reageerime kiiresti- kulud suurenevad, tootlikkus langeb. 3) TOOTMISPROTSESSID VS TEENINDUSPROTSESSID ● Pidevtootmine tähendab seda, et toodetakse 1-2 erinevat toote artikli suurtes kogustes. Pidevtootmise juures on massivoog koguaeg ühesugune, ühe palju tooteid tuleb välja. ● Masstootmise juures on nomenklautuur natukene suurem ja kogused väiksemad. ● Partiipõhise tootmise juures on toodangu nomenklatuur suurem ja ühelt tellisemuselt
sotsiaalseis suhteis, seda suurem on vajadus ühtlustada suhtumist temasse. X ei pruugi olla isik, vaid ükskõik mis A ja B ühises ümbruskonnas. Newcomb'i mudel lähtub tõsiasjast, et inimesed vajavad infot. Demokraatias peetakse info saamist üldiseks õiguseks, kuid alati ei märgata, et see on ka vältimatus. Ilma selleta ei saa inimene tunda endühiskonna osana. Me vajame pädevat infot sotsiaalse keskkonna kohta, et sündmustele reageerida, ning ka selleks et tunda: meie reageerime samamoodi nagu teised meie rühma, kultuuri või subkultuuri liikmed. Westley ja McLeani mudel Informatsioonile kui sotsiaalsele tarbele on üles ehitatud ka psühholoogide Bruce Westley ja Malcolm S. McLeany mudel. Sisuliselt on see Newcomb'i ABX-mudeli edasiarendus, mis peab silmas massikommunikatsiooni eripära. X1 X2 X3 X4 · · Xn Westley ja McLeani mudeli algkuju
müüa. Kas meil on neid vaja, mis ma sellest kasu saan? Näiteks kui autosalongis müüja on isiksusetüübilt meie jaoks meeldiv inimene, siis meil on raskem tema pakutavast auto ostust keelduda, aga samas peaksime mõtlema, et me sõidame koju selle kokreetse auto, mitte müüjaga. KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS Niipea, kui oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui ka teiste poolt survet käituda järjekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Selle surve tõttu reageerime viisil, mis õigustab meie eelnevat otsust. Me lihtsalt veename ennast, et tegime õige valiku ning kahtlemata oleme tänu sellele oma otsusega rohkem rahul. (Cialdini 2005:64). Mõned mänguasjatootjad on leidnud nipi, kuidas peale jõule kliente enda poodi tagasi meelitada, sellega mängitakse lapsevanemate järjekindluse ja kohusetunde peale. Enne jõule alustatakse teatud eriliste mänguasjade reklaamimist. Selleks on piisavalt aega, et lapses huvi
Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. 25. Nimetage nõudluse hinnaelastsuse mõjurid? 7 Nõudluse hinnaelastsust iseloomustab seda, kuidas hinna muutumine mõjutab meie ostuotsuseid, kuidas me ostjatena reageerime hinnamuutusele. Nõudluse hinnaelastsust mõjutavad tegurid on: (1) Asenduskaupade arv ja lähedus; (2) Kauba kasutusvõimaluste arv; (3) Tarbija kulutused kaubale; (4) Tarbijate kohanemisaeg; (5) Hinnatase. 8 26. Nimetage pakkumise hinnaelastsuse mõjurid? Pakkumise hinnaelastsus tähendab seda, et kui suur mõju on hinnamuutusel pakutavate toodete kogusele. Sellisel juhul on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik
näha isegi lastes kes on sündinud pimedatena kuna isegi nendel on kõik reaktsoonid samad. Selle põhjuseks on see ,et need on välja kujunenud miljonite aastate jooksul ja on meie ajus kinnistunud instinktidena. (Navarro 2011) 2.2. Hea kehakeel suhtlemisel Kehakeel koosneb silmsidest, kehahoiakust, käeliigutustest, näoilmest, häälest ja distantsitsoonist.Kõik need omadused kokku annavad teisele osapoolele informatsiooni ja loovad neile pildi kuidas me reageerime neile ja ennast tunneme antud olukorras.(E- ope 2014) Silmside on väga tähtis rääkides kuna see annab teisele osapoolele teada ,et sa kuuldad kas teda aktiivselt.Keskmine aeg mis silma tuleks vaadata on 5-7 sekundit. Rohkem kui see muudab vestlus partneri ebamugavaks.(E-õpe 2014) Keha hoiakuga näitame enda suhtumist ümbritevasse keskonda. Samuti näitab see meie tundeid välja. Näitena saab tuua ,et sirge seljaga paraneb meie enesekindlus aga
pähe tulla. ,,Nii veider on inimese hing ja nii vähe tunneb igaüks oma südant, et sel hetkel oli mu hing jälle vaba ja kerge nagu lind ja ma ei mäletanud kurja, mis oli neil päevadel sündinud." Ma arvan, et sellega püüab Sinuhe seda öelda, et me tegelikult ei tea, kuidas me käitume mingis antud olukorras, kui midagi peaks juhtuma, näiteks lähedase surm või vastupidi midagi väga head, siis me ei tea, kuidas me reageerime või käitume, sest pole seda olukorda ise läbi elanud. Võime ainult ette kujutada. Sellepärast igaüks tunnebki enda südant vähe. ,,Tõde ei tee inimest sugugi õnnelikuks" Mõnikord on tõde palju valusam ning teeb inimest õnnetuks, võib olla isegi terveks eluks. Üheteistkümnes raamat ,,Merit" ,, Kaheteistkümnes raamat ,,Veekell mõõdab aega" Kolmeteistkümnes raamat ,,Atoni riik maa peal" Neljateistkümnes raamat ,,Püha sõda"
Neid kujundavad ka teiste inimeste ütlused meie kohta, samuti nagu see, kuidas meid koheldud, eelkõige varajases lapsepõlves. Kui mingit pilt on kujundatud, ongi see meie tõde. Ei mängi mingit rolli, kui see rajaneb arusaamatusel või vältimatuil vigadel. Kui me oleme kord endale kujutluse koonud, ei pane meie meel selle tõesust enam kahtluse alla. Sageli ei suuda me koguni selgusele jõuda, kuidas ja miks on meil välja kujunenud mingid arvamused iseendast. Me lihtsalt reageerime neile kui tõestele. Meie enesekujutlus määrab ära selle, kuidas me oma elu ära elame. Kogu meie tegevus, kõik tunded, käitumine ja suutmised lähtuvad pildist, mille me oleme endast loonud. Käitume nii, nagu usume ja tunneme ennast olevat. Me ei suuda reageerida mingil muul viisil. Kogu meie tahtejõudu ja otsustavust juhivad need kujutlused. Meie enesekujutlused vahelduvad ja muutuvad ümbritsevate asjaolude kohaselt. Alateadvus
Oluline on uskuda millessegi, sest kuniks on usku, seniks on ka elu. Ja olgugi, et meie seas on skeptikuid ja mitteusulisi, siis ka nemad elavad teatud suundumuste järgi. Ning kuigi nii palju kui on inimesi, on ka eriarusaamasid, siis on vähemalt üks arusaam kõigile üheti mõistetav – me elame ühel planeedil ja jagame ühte loodust. Ja seda on vaja kaitsta, kui me soovime, et ka järeltulevad põlvkonnad seda nautida saaksid. Loodus on midagi, mida me endasse imeme, imetleme, millele reageerime, millega me suhtleme, kus me end hästi tunneme, otsime rahu ja tröösti ja mida läbinisti naudime. Mitte keegi meist ei vaata eemalseisvat, puhast randa sellel roomavate vastsündinud kilpkonnapoegadega ega mõtle: „See ilgus siin vajab üht korralikku õlireostust!” Me kõik usume loodushoidu. Me oleme kõik tänulikud looduse imede eest ning keegi meist ei soovi puukonnade väljasuremist. Inimkond seisab ajaloo pöördepunktis. Me seisame silmitsi rahvuste vahel ja piires
Eristatakse tahtmatut (passiivset) ja tahtlikku (aktiivset) tähelepanu. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) välise stiimuli mõjul.8 Krull juhib meie tähelepanu sellele, et orienteerumisreflekside ehk tahtmatu tähelepanu ülesanne on märgata ohtu, koondada tähelepanu ja sellega seoses käivitada informatsiooni töötlemine. Mitte kõik väliskeskonnastiimulid ei kutsu esile orienteerumisrefleksi. Reeglina reageerime kas muutustele väliskeskonna stimulatsioonis või ärritajate ainulaadsetele omadustele. Orienteerumisrefleks on õppetöös oluline seetõttu, et ,,tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitamiseks."9 Õppetöös saab kasutada järgnevaid võtteid, et vallandada orienteerumisrefleksi: 6 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 242. 7 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 198.
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2743168/putin-krimmi- sundmused-naitasid-vene-sojavae-korget-taset 2. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Venemaa ähvardas «peegeldada» lääne sanktsioone 21. märts 2014 15:17 Venemaa kavatseb «peegeldada» lääneriikide kehtestatud sanktsioone, kuid soovib sellest hoolimata Läänega koostööd edendada, ähvardas täna president Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov. «Me reageerime vastastikususe põhimõtte alusel ning teeme seda iga kord,» lausus Peskov ajakirjanikele. Pressisekretäri sõnul on Moskva vastanud Lääne esimestele sanktsioonidele ning kavatseb anda vastuse ka teisele sanktsioonipaketile. «See ei jää meil märkamata. Asi on selles, et me ei soovi vastasseisu ja meie ei ole selle vastastikuse sanktsioneerimise algatajaks,» ütles Peskov. «Meil on kahju, et meie partnerid laskuvad selliste meetmeteni, ja me peame neid
# Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et „reaalsus” ei eksisteeri „seal väljas”, vaid seda luuakse sedavõrd kui me sotsiaalselt toimime. Inimiesed toimivad vastavalt sellele, mis on neile kasulikuks osutunud. Biheivoristidelt, et me saame uurida ainult seda maailma, mis on vaadeldav. Meadi hinnagul on seega uurimisüksus „akt”. Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Žest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel. Žest/sümbol on suunatud teise (tõenäosele) reaktsioonile. Näeme asju tema silmade läbi. „Üldistatud teised” (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest Jaotas inimese olemuse kaheks: „I” (personaalne mina) & „Me” (sotsiaalne mina).
# Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et ,,reaalsus" ei eksisteeri ,,seal väljas", vaid seda luuakse sedavõrd kui me sotsiaalselt toimime. Inimiesed toimivad vastavalt sellele, mis on neile kasulikuks osutunud. Biheivoristidelt, et me saame uurida ainult seda maailma, mis on vaadeldav. Meadi hinnagul on seega uurimisüksus ,,akt". Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Zest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel. Zest/sümbol on suunatud teise (tõenäosele) reaktsioonile. Näeme asju tema silmade läbi. ,,Üldistatud teised" (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest Jaotas inimese olemuse kaheks: ,,I" (personaalne mina) & ,,Me" (sotsiaalne mina). Mitte metafüüsiline vaid funktsionaalne jaotus
# Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et „reaalsus” ei eksisteeri „seal väljas”, vaid seda luuakse sedavõrd kui me sotsiaalselt toimime. Inimiesed toimivad vastavalt sellele, mis on neile kasulikuks osutunud. Biheivoristidelt, et me saame uurida ainult seda maailma, mis on vaadeldav. Meadi hinnagul on seega uurimisüksus „akt”. Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Žest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel. Žest/sümbol on suunatud teise (tõenäosele) reaktsioonile. Näeme asju tema silmade läbi. „Üldistatud teised” (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest Jaotas inimese olemuse kaheks: „I” (personaalne mina) & „Me” (sotsiaalne mina).
“kaheastmeline kommunikatsioon”. Referentgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga Peegel-mina (looking-glass self) Me kujutleme, kuidas me teistele paistame, Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad, Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt POOLIK VASTUS-puudub “kaheastmeline kommunikatsioon” 14. Milline on organisatsiooni ülesehituse baasmudel? Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine. Peamised eesmärgid, vahendid, etapiviisilised eesmärgid, erinevate liikmete ülesanded. Organisatsiooni normid ja liikmete rollid ja rolliootused
Niisiis on neil, kes tahavad meile meeldida selleks, et meie järeleandlikkust esile kutsuda, soovitav näida meile sarnasena mitmel erineval moel. Kuna isegi väikesed sarnasused võivad aidata teiselt positiivset reageeringut välja meelitada ning pinnapealset muljet sarnasusest on nii lihtne luua, soovitaksin ma olla eriti ettevaatlik nende juures, kes teilt midagi soovivad ning väidavad end olevat " täpselt samasugused kui teie ". 5.1.3. Komplimendid Me reageerime komplimentidele automaatselt positiivselt, võime seetõttu kergesti langeda ohvriks neile, kes kasutavad meelitusi ilmse plaaniga meie soosingut võita. Klõps, vurr. 18 Kaitse Üks potensiaalselt tõhus strateegia meeldivuse ebasoovitava mõju vähendamiseks meie otsustele nõuab erilist tundlikkust põhjendamatu sümpaatia vastu ettepaneku tegija vastu. Teadvustades endale, et me suhtume ettepaneku tegijasse antud olukorda
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on
osutus on lihtsam võimalus. Osutus kui index (väliste parameetritega seotud) (see, too, mina, sina, meie teie, siin, seal, nüüd, siis) Kõneakti aktualiseerimine Tekstuaalsus tekst kui signaal Osutus: märk -> signaal > referent Struktuuri aktualiseerimine Vilem Mathesius Transpositsioon Valgusfoor- miks tänaval ja raamatus erinev? Kui raamatul valgusfoori pilt, siis see ei tähenda et me edasi ei loe ega puutu. Kui aga tänaval, siis peatume Märgil on tähendus, vastavalt see kuidas reageerime, on osutus Erinevatel märkidel võib olla sama tähendus. Nt valgusfoor ja ka stopp- märk mõlemad tähendavad "stopp edasi ei sõida". Aga osutus on teine. Ühel muutub punane värv roheliseks, läheb üle st. Sellel märgil ei lähe üle, oodata ei ole kõige praktilisem, hakatakse otsima teisi märke 1 on ajas, teine ruumis absoluutne aktualisatsioon asjad, mis toimuvad siin ja praegu Juhtiv tõeteooria (mida võime tuvastada) Aristotelese tõeteooria, et kui
Vastuolud: Tootlikkuse ja kvaliteedi vahel – kui tahta kõrget tootlikkust, siis võib selle all hakata kannatama kvaliteet. Toodetakse kiiresti ja palju aga lohakalt ja ebakvaliteetselt. Kvaliteetne tootmine nõuab kulutusi ja selle tulemusena tootlikkus väheneb. Paindlikkuse ja kvaliteedi vahel – kui olla väga paindlik, siis võib kvaliteet kannatada. Vajaliku kvaliteedi saavutamine nõuab aega ja lihvimist, see aga mõjub tootlikkusele – maht väheneb. Reageerime kiiresti – kulud suurenevad, tootlikkus langeb. Ettevõtte konkurentsivõime: kiirus - lühikesed tarneajad; kulu - madal hind, kõrge tulu või mõlemad; kindlad tarned - õigeaegne tarne; kvaliteet - tooted ja teenused vastavad spetsifikatsioonile; paindlikkus - võime muutuda, tihti uued tooted ja teenused, suur nomenklatuur, koguste ja variatsioonide muutused 5. Toote- ja teenuse arendamine
läbi vahetu kogemuse tundma õppida ning ei pea muretsema selle pärast, mis jääb meie kogemusest väljapoole. Seega muutis Occam teadmiste olemust puudutava küsimuse metafüüsilisest probleemist psühholoogiliseks probleemiks. Ta ei keskendunud transendentaalsele reaalsusele, mida oleks võimalik mõista ainult läbi abstraktse arutluse või intensiivse introspektsiooni. Tema jaoks oli küsimus selles, kuidas teadvus kogemusi klassifitseerib, ning tema vastus sellele oli, et me reageerime harjumuspäraselt sarnastele objektidele sarnasel viisil. Me näiteks kasutame terminit naine persooni kohta, kellel on piisavalt ühist kõigi nende persoonidega, keda me veel naiseks kutsume. Occami filosoofia märkis skolastika lõppu. Hoolimata kiriku püüdlustest teda vaigistada, levitati Occami vaateid laialdaselt ning neid võib vaadelda kui modernse empiirilise filosoofia algust. Tõepoolest on tema käsitlustes tugev vihje saabuvale renessanssile
aga mitte lihtsalt tingitud reaktsioone realiseerivatest mehhanismidest (Higgins, 1997). · Meie tunnetus sõltub suuresti meie uskumustest, hoiakutest, väärtustest & ilmutamata teooriatest. Näiteks optimismi & õnne saame ise endale õpetada neid enda jaoks uutmoodi analüüsides & seletades · Inimeste individuaalsed iseärasused avalduvad erinevustena soos, eas, temperamendis, stressis, eesmärkides, edus & ebaedus ning paljus- paljus muus · Erinevuste tõttu reageerime samadele sündmustele väga erinevalt ning tekitame käitumise mitmekesisuse selle ühetaolisuse asemel. Nii oma kui teiste käitumise põhjuste seletamisel võime samuti toimida erinevalt vastavalt sellele, milline on näiteks meie kontrolli kese (kas seesmine või väline). Motivatsioonipsühholoogia SOPH.00.295 · Erinev tundlikkus situatsiooni & konteksti suhtes paneb inimesed erinevalt käituma. Terased eneseseirajad on tundlikumad & tuimad
annaabi.ee 
