Stress (0)

Põlula Kool
Stress
Referaat
Koostaja : Armo Karu
2010
Mis on stress?
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised,
füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud
sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on ka organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda.
Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust – hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte.
Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust
sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem,
paremini või kiiremini tegema kui suudame.
Mis on stressi sümptomid?
Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks.
Füüsilised sümptomid
peavalu, kuivav suu või kurk , kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus , krooniline väsimus.
Emotsionaalsed sümptomid
ärrituvus, tujukus, depressioon, kontsentratsioonivõime kaotus, närveerimine tühiste asjade üle, impulsiivne käitumine, segased mõtted, ärevus.
Käitumuslikud sümptomid
kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine, huvikaotus välimuse suhtes, põrandat mööda sammumine, suitsetamise vajaduse suurenemine või alkoholi liigtarbimine
Me ei tunne ära kergemaid stressisümptomeid, sest oleme harjunud otsima üldisi füüsilisi signaale, kuid väiksemate sümptomite leidmine võib aidata meil takistada tõsisemate sümptomite väljakujunemist. Kõik stressisümptomid tekivad mingist stressiallikast. Üks paremaid viise teha kindlaks varjatud stressiallikaid on pidada paar või kolm nädalat stressipäevikut. Päevikut pidades ei tohi jätta märkamata varjatud sümptomeid ja tuleb püüda leida mingit süsteemi stressiallikate seast. Kohe pärast sümptomi märkamist tuleks see üles kirjutada. Väga oluline on ka märgata millised mõtted ja tegevused valitsesid stressisümptomi ilmnemise ajal või vahetult enne seda.
2
Kuidas tulla toime stressiga?
Toimetulek hõlmab endas nii tegevusele suunatud kui ka psüühilist pingutust, et saada
kontrolli alla, taluda, vähendada keskkondlikke ja sisemisi vajadusi ja neis peituvaid
konflikte.Toimetulek ei ole ühekordne tegevus, see on pigem hulk reaktsioone, mis ilmnevad teatud aja jooksul mille läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast (isiksus, materiaalsed ressursid, olemasolevad toimetulekustiilid, sotsiaalne toetus, muude stressorite olemasolu).
Eristatakse kahte toimetulekustiili.

Probleemi lahendamisele keskendumine – püüd teha midagi konstruktiivset pingelises olukorras, et leida lahendus (näiteks töö kaotanud mees loeb ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda).

Emotsioonidele keskendumine – püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma).
Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine)
Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii
lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda.
Milliseid stresse esineb?
Tööstress
Kiire tempo, kõrge vastutus või suur töökoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb järgmisi „subjektiivseid” asjaolusid: töö ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi või kolleegidega on halvad, töökohal valitseb korralagedus jne. Tänapäevalgi leidub tuhandeid töökohti, kus stressi ja rahulolematust lisavad sellisedki tegurid nagu müra, vilets valgustus, liiga madal või kõrge temperatuur, vibratsioon, tolm, aegunud töövahendid või – masinad.
Perestress
Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad.
Perestressi põhjusteks on: rahapuudus, ootuste konflikt (igal pereliikmel on teatud ootused , kuidas teised käituma peaksid), vääratuste kokkusobimatus (see, mida pidada elus õigeks, mida valeks, mis on kummagi jaoks naljakas, mis traagiline, milliseid põhieesmärke elus järgida jne.), konfliktid (kokkupõrked, millega kaasneb vastastikune süüdistamine, solvamine ja vimm), truudusetus, koduväliste pingete väljaelamine, lapse sünd, vananev pere, võimumängud jne.
3
Suhtlemis stress
Enamik emotsionaalset stressi tekitavatest teguritest on seotud suhtlemisega . Inimeste vastastikuste ootuste täitmata jätmine mõjub ärritavalt, tekitab solvumist. Tegelikult ootab igaüks teistelt mõistmist ja tähelepanu, kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata. Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada järgmised asjaolud :
halb väljendusoskus, ebaselge hääldus, ebakindlus, napisõnalisus, ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, ühe poole tugev domineerimis püüd teise üle, ägestumine, vihastumine, nõrk tähelepanu või ühe isiku tõrjuv hoiak partneri suhtes.
Koolistress
Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sagened haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käegalöömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni.
Kuidas vältida stressi?
Olla positiivne

• Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta.
  
• Sea endale reaalseid eesmärke.
  
• Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi, ole salliv .
  
• Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda.
  
• Muuda oma elustiil sinule sobivaks :
  

Planeeri tegevusi, enda ajale vastavalt.

• Oska oma aega jagada.
  
• Maga piisavalt.
  
• Leia aega sõprade või hobide jaoks.
  
• Leia endale mõnusat kehalist tegevust.
  

Kui sa ise ei oska leida lahendust stressist vabanemiseks, leia võimalus küsida abi psühholoogilt või perearstilt.
4
Kasutatud kirjandus

• http://www.hrm.ee/?p=1076
  
• http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache%3AFgSKufZpSrsJ%3Awww.parkinson.ee%2Fartiklid%2Fej_2004sept_stress.pdf+stress&hl=et&gl=ee
  
• http://osha.europa.eu/et/topics/stress
  
• http://www.slideshare.net/tkvg/stress-2741726
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Stress
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Stress
  

5
Sisukord

Mis on stress? 2

Mis on stressi sümptomid? 2

Füüsilised sümptomid 2

Emotsionaalsed sümptomid 2

Käitumuslikud sümptomid 2

Kuidas tulla toime stressiga? 3

Eristatakse kahte toimetulekustiili. 3

Milliseid stresse esineb? 3

Tööstress 3

Perestress 3

Suhtlemis stress 4

Koolistress 4

Kuidas vältida stressi? 4

Kasutatud kirjandus 5