Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon (1)

REFERAAT
Anne-Liis Tänav
11 a. klass
Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Lahkuminek ja abielulahutus
2.1 Mis viib abielu lahutuseni
2.2 Lahutuse etapid
3. Elu pärast lahutust
3.1 Tunded pärast lahutust
3.1.1 Naised & Mehed
3.1.2 Lapsed
3.2 Kuidas edasi minna
4. Kokkuvõte
*Kasutatud kirjandus/materjalid
1.Sissejuhatus
Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus. Igal asjal on aga kaks poolt , üks hea ja üks halb . Sõprusele võib järgneda reetmine, usaldusele petmine ja armastuse viha. Nii on elu täis pidupäevi ja kriise .
Üks raskemini läbielatav kriis peres on vanemate lahkuminek. See mõjutab kõiki:vanemaid, lapsi, sõpru, sugulasi . Vahest võib abielu võrrelda lillepeenraga-kui sa seda ei hoolda siis see kasvab umbrohtu täis ja lilled surevad ära. Nii on ka abielus , iga päev võib tekkida uusi väikeseid häirivaid probleeme , mis kasvavad aina suuremateks kui neid algusest peale lahendama ei hakata. Nagu viskaks maltsale mulda peale lootes , et kuna sa seda siis enam ei näe ei ole seda olemaski. Aga varsti kasvavad probleemid üle pea ja keegi ei oska endam midagi teha, ning kui see peaks kaua kestma siis hakkavad koos probleemidega kasvama tülid ja tülidega vastumeelsus suhtele . Lõpuks jõuabki kätte see hetk kui vanemad või vanem ei leia enam muud võimalust kui lihtsalt alla anda ja suhe lõpetada.
2. Lahkuminek ja abielulahutus
Lahkuminekut tervikuna võib käsitleda protsessina, mille käigus lõpetatakse abielusuhe ning mis hõlmab abikaasade üksteisest eraldumisega seostuvate sotsiaalsete, juriidiliste, emotsionaalsete ja majanduslike aspektide läbitöötamist, laste olemasolul ka vanemlike funktsioonide täitmise ümberreguleerimist.
Abielulahutus on abielu lõpetamine poolte kokkuleppel või ühe abikaasa nõudel perekonnaseisuasutuse või kohtu poolt. Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või tuleb lahendada lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõista välja elatis (alimendid), siis perekonnaseisuasutus abielu ei lahuta, vaid seda teeb kohus.Kui lahutust taotleb ainult üks abikaasa , saadab kohus taotluse teisele abikaasale teadmiseks. Abielu lahutatakse ka juhul,kui teine abikaasa on selle vastu. Abielulahutus kui ametlik protsess on vaid üks osa lahkuminekust.
Abielulahutused Eestis:
LAHUTANUD. EESTLASED --- Elukoht, Aasta, Sugu ning Vanuserühm
 
15-19
20-24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
Elukoht Eestis
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2005
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mehed
2
66
262
378
465
410
341
194
114
54
20
20
Naised
7
163
315
413
469
369
241
169
76
40
22
6
2006
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mehed
1
52
211
392
467
366
303
205
114
57
26
17
Naised
8
145
264
374
437
319
258
158
88
39
22
8
2007
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mehed
2
59
215
327
391
386
323
212
103
66
35
12
Naised
7
171
297
339
376
348
265
170
88
43
27
6
2008
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mehed
1
56
181
314
343
326
282
181
125
48
31
7
Naised
15
119
257
307
343
315
236
167
80
34
27
4
Eestis on alati lahutuste osakaal olnud suhteliselt kõrge võrreldes niihästi elanike arvuga kui ka sõlmitavate abielude arvuga. Et lahutused toimuvad abieludega võrreldes märgatava ajalise nihkega, siis on igati ootuspärane, et abielude arvu kahanemisega kaasnes lahutuste suhtarvu kiire tõus, mis saavutas oma haripunkti aastal 1995 (põhjuseks seadusemuudatus). Sellest ajast peale on abielude arv stabiliseerunud kaunis madalal tasemel. (Põhjuseks miks aastal 2008 on nii naiste kui ka meeste lahutuvus langenud võrreldes eelmiste aastatega võib peituda selles , et aina enam elatakse vabaabielus.)
2.1 Mis võib viia abielu lahutuseni
Abielu lahutatakse väga mitmetel erinevatel põhjustel. Allpool on toodud mõned populaarseimad põhjused abielulahutuseks.
Abielu lahutuseni viiavad põhjused:

• Individuaalsed põhjused -
  

*erinevused partnerite rassis,vanuses,haridustasemes,religioonis
*puudulikud konfliktilahendamise oskused
* truudusetus ,abieluvälised suhted
*partnerite lahkukasvamine,armastuse kadumine, tüdimus
*veendumus, et üksi on kergem toime tulla

• Ühiskondlikud põhjused-
  

*puudub hästitoimiv lahutuse eel-ja järelnõustamine
*seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur
*mitmed pereülesanded on läinud üle teistele üksustele
*naise positsioon ühiskonnas tõuseb , mees jääb tahapoole ja tunneb end selle tõttu ohustatuna
2.2 Lahutuse etapid
Lahkuminekus eristatakse üldjuhul kolme faasi.
Esimeses etapis ilmnevad esimesed ohumärgid mis viitavad võimalikule lahkuminekule . Selles etapis purunevad partnerite esialgsed illusioonid , hakatakse tähele panema vaid partneri/suhte negatiivseid külgi, kasvab rahulolematus kooselu ja partneri suhtes ning sageli tekivad tülid ja süvenevad kõhklused/kahtlused abielu suhtes.
Teises etapis olevate isikute suhted on juba jooksnud karile. Süveneb emotsionaalne eraldumine teineteisest ning tekib ka kalduvus hoiduda füüsilisest kontaktist, suhtes hakkab domineerima üha enam ükskõiksus ja tülid muutuvad rängemaks. Selles perioodis olevad partnerid võivad hakata ära kasutama üksteise usaldust. Eriti palju antakse nn. lööke allapoole vööd. See faas võib kesta aastaid. Seda status quo'd hoiab üleval ebamäärane lootus, et "äkki siiski asi paraneb ". Hirm lahkumineku ja üksinduse ees võivad kaaluda üles tõsiasja, et suhe on mitterahuldustpakkuv või koguni lootusetu. Paljusid abikaasasid hoiab lahutuse kasuks otsustamast mure laste heaolu pärast. Siin ei saa enam rääkida abielust selle sõna tavatähenduses, vaid düsfunktsionaalsest abielust, s.o. kooselust, mis ei täida oma ülesandeid, ei vasta partnerite ootustele ja mille raames partneritel ei ole võimalik rahuldada oma emotsionaalseid ning seksuaalseid vajadusi.
(Abielusuhteid uurinud spetsialistide arvates on just õnnetus abielus elavad inimesed oma tervise-näitajate poolest kriitilisemas seisukorras kui näiteks mõned aastad tagasi lahutanud. Võib seega arvata, et paljude vahetult lahutuse järel uuritud inimeste halvas tervislikus seisundis on oluline osa aastaid kestnud konfliktsel, mitte-rahuldustpakkuval abielusuhtel. Niisiis vahetult lahutuse järgselt hinnatud seisund võib olla raske abielu ja lahutuse-stressi koosmõju tulemus.)
Kolmandas etapis on osapooled tavaliselt teadlikud kooselu lõppemisest ja toimub ka lahutuse fikseerimine. Kui teises etapis toimus sõda tunnete tasandil , siis selles perioodis on valdav n-ö diplomaatiliste kokkulepete sõlmimine näiteks kooselu otsustatakse ametlikult lõpetada ( antakse sisse abielulahutus) ,otsustatakse laste ja vara jagamise üle, hakatakse taastama iseennast ja oma väärikust ning tehakse esimesed sammud uue elu suunas.
3. Elu pärast lahutust
Lahutus on enamasti raske mõlemale abikaasale, eriti juhul, kui peres on lapsed ja abielu on kestnud aastaid, mille jooksul on murede kõrval kindlasti kogetud ka ühiseid rõõme, saadud teineteist väga lähedalt tundma ning pandud kooselule palju lootusi.
Praeguseks on psühholoogiline abi, s.h. abielu- ja perenõustamine arenenud sedavõrd, et pikaajalised negatiivsed tugevad lahutuse järelmõjud ei peaks enam olema nii sagedased ja nii paratamatud, kui abielukriisidesse sattunud inimesed ise on valmis seda abi otsima /kasutama.
Kõigil lahkumineku etappidel võib olla palju tulu lahutuse-teraapiast nii oma tunnetega hakkamasaamisel kui suhete (senise abielusuhte, suhte vanem-laps jne.) läbitöötamisel ja ümberkorraldamisel. Lahutusenõustamise ja -teraapia käigus võivad abikaasad saada teadmisi ja oskusi (s.h. üldisi enesega toimetuleku ja suhtlemisoskusi), mis soodustavad lahutusega kaasneva traumaatilise kriisiga toimetulekut. Lahutuseteraapiaga tegelevad kriisipsühholoogias kompetentsed pereterapeudid. Psühhoteraapia võib häid tulemusi anda ka laste puhul, aidates kaasa võimalike hilisemate käitumis- ja suhtlemisprobleemide ärahoidmisele. Kuna laste emotsionaalne seisund sõltub suures osas nende vanemate käitumisest, piisab lahutavatele abikaasadele osutatud psühholoogilisest abist sageli ka laste psüühilise seisundi stabiliseerimiseks.
Igast kriisist võib inimene välja tulla ka tugevamana kui ta oli enne. Kriiside kaudu toimub inimese areng ja küpsemine. Näiteks paljud lapseeas liigselt oma vanematest sõltunud inimesed võivad oma abielusuhetes soodustada ülemäära tugeva sõltuvussuhte kujunemist (mis võib ühtlasi kaasa aidata abielukriisi kujunemisele). Võib juhtuda, et need inimesed saavad päris iseseisvaks alles pärast abielu lahutamist, kui nad peavad õppima üksielamist ja kõige eest ise vastutuse võtmist. Võib oletada, et järgmise lähisuhte loomise ajaks (juhul, kui see ei leia aset liiga vara, ehk enne endise suhte põhjalikku läbitöötamist ja lõpetamist) on need inimesed rohkem valmis kujundama ja säilitama täiskasvanulikku suhet oma uue partneriga.
Mis puutub lastesse, siis abielu on võimalik lahutada sellisel viisil, et lapsed saavad vanemate käitumise kaudu õppida konstruktiivselt lahendama komplitseeritud , raskeid olukordi .
Enamasti suudavad inimesed alles pikema aja möödudes lahutusest näha toimunut uues, teistsuguses raamistikus, hinnata ümber abielu ja lahutuse tähendust oma elus.
Iga raske olukord meie elus on ühelt poolt häda või õnnetus, teiselt poolt katsumus, millega toime tulles tunneme , et oleme saanud targemaks ja kogemuse võrra rikkamaks .
3.1 Tunded pärast lahutust
Nii nagu igasuguse suure ja ootamatu kaotuse puhul, teeb inimene ootamatu lahutuse korral läbi protsessi, milles võib eristada viit faasi:

Eitamine .
Inimene ütleb endale: "See on võimatu. See ei saa nii olla. Minuga ei saa nii juhtuda". See on shokistaadium, kus välditakse tunnistamast, et midagi nii rasket on juhtunud.

Reaktsioonide vallandumine.
Selles staadiumis kogetakse kurbust ja õnnetusetunnet, viha ja süüdistusi partneri ning võimalike teiste asjasse segatud isikute vastu, enamasti ka enesesüüdistusi. Inimesele võib tunduda, et tal puudub igasugune võimalus oma elu ja saatust kontrollida. Sellesse perioodi kuuluvad kõige teravamad haigetsaamised ja agressiooni-väljendused partneri suhtes. Sageli kaasneb hirm kaotada täielikult kontroll oma psüühilise seisundi üle.

Tingimine, püüd teha tehingut.
Selles faasis otsib inimene võimalusi, kuidas endist olukorda taastada. Ta võib anda lubadusi, mille täitmisse ta isegi ei usu. Tehingupartneri rollis on eelkõige abikaasa, võib olla ka saatus või jumal.
4. Depressioon .
Siin ütleb inimene endale: "See on tõsi ja see on kohutav". Valdavaks emotsiooniks on kurbus kaotuse pärast. Lootus endist olukorda taastada on kadunud, paljudel inimestel langeb oluliselt usk oma võimetesse ja võimalustesse. Alaneb valmisolek midagi teha.

Aktsepteerimine.
Jõutakse mõistmiseni, et abielusuhe on lõppenud ja otsus lahutada õigustatud. Ärevus ja valusad mõtted ei ründa enam nii kontrollimatult. Reaalsust arvesse võttes tehakse plaane tulevikuks. Järkjärgult saab inimene tagasi tunde, et ta on iseenda peremees ja suudab oma elu kontrolli all hoida.
Alati ei toimu kaotusvalu üleelamine sellisel sujuval ühest faasist teise üleminekute teel. Võimalikud on tagasilangused ja mõnes faasis pikemalt takerdumised.
3.1.1 Naised & Mehed
Olles taas üksi , seisavad mehed ja naised silmitisi erinevate katsumustega . Nii nagu me mõtleme, tunneme ja suhtleme erinevalt, reageerime me ka armastuse kaotusele erinevalt , ning uus algus pärast lahutust või rasket lahkuminekut võib saada meie elu suurimaks katsumuseks.
Põhilisi tundeid ja käitumismudeleid pärast lahutust naistelt:

• Erineva tugevusega depressioon,kurbus
  
• Viha enda ja partneri vastu
  
• Hirm uue olukorra ees
  
• Häbi
  
• Enesehaletsus
  
• Valu vältimiseks pühendab naine end liiga palju teistele või hoidub intiimsetest suhetest.
  
• On olukorrast lähtuvalt liialt kaitsvad
  

Põhilisi tundeid ja käitumismudeleid pärast lahutust meestelt:

• Masendus
  
• Piinlikkus,häbi
  
• Enesehaletsus
  
• Viha enda ja partneri vastu
  
• Tunneb end hüljatuna
  
• Matab oma tunded töösse või alustab tormakat järgmist ainusuhet
  
• Otsib kannatustest pääsemiseks kergendust sõltuvusest(seks, alkohol , tubakas jpm.)
  

3.1.2 Lapsed
Lastepsühholoogide seniste tähelepanekute põhjal ligikaudu kolmandikul lastest, kelle vanemad on lahutanud, võib vahel isegi viis aastat pärast lahutust diagnoosida depressiooni.
Lahutuse negatiivsed tagajärjed lastele leitakse tulenevat peamiselt järgnevatest asjaoludest:

• lahutuse läbi kaotab laps ühe vanema, seega vanema näol samastumisobjekti
  
• kaob üks senine autoriteedi objekt, misläbi muutub pere senine hierarhia .
  
• põlvkondade vahelised piirid võivad muutuda ebamääraseks, kuna laste kasvatamise eest jääb vastutavaks vaid üks vanem, kellel puudub partneri emotsionaalne ja materiaalne toetus.
  
• kuna enamasti muutub lahutusega seoses pere sotsiaalne staatus - sissetulekud vähenevad ning elatustase alaneb, siis kannatab ka laste vajaduste rahuldamine ning nende enesehinnang ;
  
• juhul, kui üks või mõlemad vanemad abielluvad uuesti, kerkivad tüüpilised kasupere ja kasuvanemate probleemid.
  
• Juhul kui vanemad ei selgita lapsele toimuvat hakkab ta selles end süüdistama , sellele arvamusele jõuavad eelkõige nooremad lapsed.
  

Lastele tuleb rääkida, et vanemad lähevad lahku ning veenda neid selles, et nemad ei ole süüdi vanemate-vahelistes lahkhelides ning lahutuses. Lapsed peavad teadma, et mis iganes juhtub vanemate-vahelistes suhetes, ei saa see mõjutama lapse ja vanema vahelist armastust. Selgitusi on vaja anda vastavalt laste vanusele keeles, mida lapsed mõistavad.Ükskõik kumb vanem lahutuse korral lahkub perekonnast, kogevad lapsed märgatavat distressi, mis väljendub suurenenud tähelepanu-nõudmises, ärevuses, hirmus saada kõigi poolt mahajäetud. Sõltumata sellest, kuivõrd üks või teine laps oma muresid või hirme seoses vanemate lahutusega väljendab, peaksid täiskasvanud olema nende suhtes väga tähelepanelikud ja toetavad . Lapsed püüavad säilitada armastavat suhet mõlema vanemaga ja vajavad mõlemat vanemat. Laste psüühilise tasakaalu huvides peaks igal juhul vältima teise vanema halvustamist või mistahes muul viisil lapse kaasatõmbamist abikaasade omavahelisse konflikti.
3.2 Kuidas edasi minna
Elu pärast lahutust on midagi millesse inimesed peavad uskuma , sest ilma selle usuta ei suudaks nad elus edasi pürgida. Inimese mõttelaad ja uskumused mängivad suurt rolli selles kuidas ta suudab eluga pärast lahutust kohaneda .
Et eluga pärast lahutust edasi minna :

• Tuleb üle saada kaotusest mis kaasneb elukaaslase lahkumisega. Seda aspekti läbitöötades võib inimene jõuda paremale arusaamale oma tegelikest vajadustest.
  
• Tuleb kasutada võimalusi uute inimestega tutvumiseks ja sõprussuhete loomiseks. See võimaldab inimesel kogeda uusi asju ja võib anda elule uuendatud mõtte ning naudingu.
  
• Tuleb leida endas ja enda ümber stabiilsus, sest kui abielludes luuakse partnerite vahel väga turvaline keskond siis lahutades see kõik lõhutakse ja inimesel langeks justkui põrand jalge alt.
  
• Tuleb olla oma lastele heaks eeskujuks , nõnda näidates et sa suudad hakkama saada. Samuti aitab see lastel uue olukorraga kohaneda ja sellega leppida.
  
• Tuleb reaalsusega leppida ja õppida kasutama seda mis sul on , mitte jääda igatsema seda mille sa kaotasid.
  

Eluga edasi minemine pärast lahutust võib inimese viia täiesti uude ja ootamatusse suunda mis on täis elu ja põnevust.

Kokkuvõte
Kõigile pereliikmete on lahutus raskeks kogemuseks, mida võib käsitleda kriisina. Selle kriisi negatiivsed väljundid ei tarvitse alati olla nii intensiivsed ja purustavad , nagu kirjeldatakse paljudes lahutuse-uurimustes. Kui abikaasad suudavad endale tunnistada suhete ummikseisu, aktsepteerida kaotust ja ratsionaalselt analüüsida oma osa kujunenud olukorras, on kergem sellega toime tulla. Kaotusega leppimisele aitavad kaasa isiksuslik küpsus, s.h. paindlikkus ja suutlikkus asju ja olukordi ümber hinnata aga kindlasti ka parem orienteerumine iseendas , abielukriiside ja lahutuse protsessi olemuse valdkonnas üldse. Asjatundlik psühholoogiline abi võib oluliselt soodustada nii lahutajate endi kui ka nende laste ja teiste lähedaste emotsionaalse tasakaalu taastumist ning aidata ära hoida laste võimalikke hilisemaid psüühikahäireid ja toimetulekuraskusi suhetes. Andes endale aega paranemiseks annavad lahutajad endale uue võimaluse edukaks suhteks ja õnnelikuks eluks.
*Kasutatud kirjandus/materjalid
-Aita Keerberg.Lahutusest ja selle mõjust perekonnaliikmetele.
http://tnk.tartu.ee/0lahutusest.html
-Margit Kagadze, Inger Kraav , Katrin Kullasepp . Perekonnaõpetus.2007.Koolibri
-Kuidas lahutada abielu?
http://www.tallinn.ee/g4253s389
-Infopankki
http://www.infopankki.fi/et-EE/Abielulahutus/
- Tabelid lahutuste arvude kohta erinevatel aastatel Eestis.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik_regionaalne/03Rahvastikusundmused/04Abielulahutused/04Abielulahutused.asp
-John Gray. Marss ja Veenus -uus algus.1999. Sinisukk
-Uus elu pärast lahutust
http://www.newlifeafterdivorce.com/