Maagiline taoism (0)

Tartu Ülikool
Usuteaduskond
Yvonne  Lagle
Maagiline  Taoism
Referaat
Tartu 2012
Sissejuhatus
Selleks,   et   rääkida   maagilisest   taoismist   tuleks   vaadelda   neid   mõisteid   hetkeks   eraldi.   Taoism 
keskendub enamasti inimese sisemaailmale.  Taoistlik  inimese ideaal on „õnnis inimene“. Rääkides 
Taoismist on kõige olulisemad märksõnad Lao Zi ja  kulgemine .  Kusjuures  kulgemine ei tähenda 
siin kontekstis laisalt olesklemist, vaid hoopis seesmise Minaga tasakaalus olemist ja  maailmaga  
harmoonilist suhet, koos  kulgemist , õppimist. Nüüd aga maagiast, mida on keerulisem defineerida. 
Mina võtsin  maagia  mõistele aluseks tavainimesele üleloomuliku, metafüüsilise suuruse või lihtsalt 
silmaga   nähtamatuks   jääva   inimese   seesmise   elutarkuse.   Maagiline   taoism   sisaldab   mitmeid 
erinevaid eesmärke ja võtteid nende saavutamiseks. Taoisti ja taoismi järgijat võibki tegelikult juba 
maagiliseks   pidada,   kuna   nende   tarkus   on   maagiliselt   lihtne   ja   keeruline   samal   ajal,   nagu   ka 
põhimõte kulge kulgemata. Järgnevalt vaatlengi erinevaid maagilise taoismi osasi ning uurin, mida 
üldse sisaldab endas maagiline taoism ning kuidas see avaldub. 
Laozi ja maagia
Lao Zi nimi tähendab vana õpetajat ja selle nime taga peitub salapärane ja ajalooliselt vaieldav isik 
(Hattstein 2007: 43). „Maailmareligioonide“ autori, Markus Hattsteini sõnul ei mängivat Lao Zi 
enda   puhul   maagia   mingit   rolli,   kuid   tema   koolkonnas   omandas   see   aja   jooksul   olulise   koha. 
(Hattstein 2007:44) Kuigi sellele arvamusele on ka vastupidiseid väited, et maagia oli siiski juba ka 
Laozi enda jaoks oluline, kindlat seisukohta ei saa võtta, kuid jällegi Lao Zi teos „Daodejing“ on 
siiski ka maagiliste joontega. Hattstein räägin edasi, et muutunud taoismi (rahvaliku taoismi) suur 
mõju religioossetele inimestele tõi kaasa rahvaliku taoismi kujunemise, mis on pigem religioosne ja 
maagiline kui  filosoofiline  õpetus. Kesksele kohale tõusis usk, et on võimalik luua igavese elu 
eliksiiri . (Hattstein 2007: 44) Nüüd on oluline ära märkida, et Taoistlikke kirjateoseid ei tohiks 
kindlasti lugeda süna-sõnalt, vaid sõnade taga tuleks  näha sügavamat  sisu. Nagu  The Tao and 
Taoismi leheküljel on kirjutatud: „ Maagilised uskumused võivad lääne lugejaile imelikud tunduda, 
kuid seda vaid seetõttu, et teoseid loetakse otseselt, ei proovita süveneda Taoismi olemusse, võttes 
kõike otseselt, kaotame me päris kindlasti loo idee. „ (The Tao and Taoism...)
Taoismi   kahe   peamise   autori,   Lao-Zi   ja   Chuang-tzu,   teoseid   saab   iseloomustada   nende 
rõhuasetusega maagiale ja elust eemale tõmbumisega ning metafüüsilise (õpetus kogemusvälisest 
tegelikkusest) dimensiooniga, mille  nad  omistasid  taole.  Vaimse  puhastumise   juures  on oluline 
saavutada valgustatus, kuna Tao on meie teadvuses varjatud. Seega tavapäraste ideede kriitiline 
peegeldus    on   oluline   lunastuse   esimeseks    astmeks .   Meistri   vaikse   juhendamise   all   tõrjutakse 
moodustunud   elemendid   oma   sotsiaalsest   minast,   seejärel   kaotatakse   oma   kehast   teadlikkus   ja 
meelte  tajumine ei ole enam eristatav- isik  kuuleb  oma  silmadega  ja näeb kõrvadega. Lõpuks isik 
ühineb kõiksusega. Müstilist ekstaasi ei ole siiski kõikidel Taoistidel võimalik saavutada ega ole see 
ka   püsiv.  Taoismi   pühak   ei   pidanud   maailmast   eemalduma,   kuid   samal  ajal   ta   võis   siiski   olla 
maailmast väljaspool ning elada nagu tavaline mees teiste seas. Ta võis olla ka seesmiselt pühak ja 
väljaspoolt kuningas, nagu see oli valitsejate ideaal mitte ainult Taoistidel, vaid kõikidel Hiina 
mõtlejatel. (Eliade 1987: 291-292) 
Taoism, kui maagiline praktika 
Alkeemia
Hani  perioodiks  (206.e.m.a -220 m.a.j) oli taoism  omandanud  ka maagia osasi. Taoism hakkas 
looduse tasakaaluga kooskõlas  elades  täiustama elu ja elujõudu.  Legendid  räägivad, et taoismi- 
meistrid õppisid enda elu pikendama, lendama läbi pilvede ning saama nähtamatuks. Paljud sellised 
uskumused tulenesid Dadejingi ja Chuang-Tzu  otsesest  lugemisest, sealsed osad on mõeldud aga 
allegooriliselt võtmiseks.
Nende meistrite endi kehad said samuti katsejänesteks. Need taoistlikud  maagid  proovisid elujõu 
tugevdamiseks erinevaid atleetlikke  praktikaid  – joogasarnaseid harjutusi, venitusi. Nad valmistasid 
ja jõid maagilisi eliksiire. Järgiti  rangelt  dieete, näiteks hoiduti teraviljast. Wang Ch'ung (u. 100 a 
e.m.a) kirjeldas Taoismi maage järgmiselt: „Nad doseerivad end kulla ja jadeiidiga (poolvääriskivi), 
söövad parimaid lilla  polypore fungus  (seene) viljasid. Süües tärkavaid taimi saavat nende kehad 
valgustatud,   selleläbi   olnud   nad   võimelised   ka   vaimseks   transtsendentsuseks   (üleloomulik, 
kogemuse  piire  ületav). Olendit, kes on saavutanud oma vaimse transtsendentsuse läbi tao teadmise 
kutsuti hsien'iks, sama väljendit kasutati ka ingellike olendite kohta  Chou  kunsti ajal.  (The Tao and 
Taoism...)
Igavese elu  otsingul
Tegelikult ei alustanud taoistid pikaealisuse saladuse otsimist, vaid see ideaal oli Hiina traditsiooni 
juba enne tugevasti juurdunud. Pikalt elamine näitas isiku pühalikkust. Ürgne hing jagunes yiniks ja 
yangiks, tahumatuks ja puhtaks, vastavalt taevaks ja  maaks . Kõige olulisemateks keha  osadeks  peeti 
chi'id ( hingamine ), ching'i (olemus) ja shen'i (vaim). Iga keha punkt ja organ omab peent energiat, 
mida   taoistid   seletasid   jumalikkusega.   Teatud   pühade   tekstide   ette   lugemine   ja   samaaegne 
vaatlemise praktika teenisid neid keha jumalusi. (Eliade 1987: 299-300)
Mitmed taoismi  voolud  otsisid pikaealisuse saladust, isegi surematust, nende meetodid olid ainsad 
erinevused   neil   otsingutel.   Kuigi    filosoofid    tundsid   elu/tervise   parandamise   füsioloogilisi 
meetodeid ,   tuginesid   nad   siiski   peamiselt   müstikale   ja   ekstaasile,   mis   aitas   sellest   maailmast 
põgeneda.    Hilisemad    koolkonnad    taoismis    õpetasid   erinevaid   meditsiini,   hügieeni,   alkeemia   ja 
maagia võtteid, millel oli ikka üks eesmärk. (Eliade 1987: 289)
Meetodeid
Seotuna   meditatsiooni   ja   mõtisklustega   olid   hingamisharjutused   ja    dieedid    olulised   osad 
pikaealisuse saavutamisel. Tõhusus arvati peituvat nende tehnikate ringlust puhastavas toimes, see 
vabastavat keha ebapuhtusest ja hellitab ürgset hingamist. (Eliade 1987: 301)
Kõige  silmapaistvam  tehnika  surematuse   otsinguil on  vast  alkeemia. Võib  eristada  kahte  tüüpi 
alkeemiat:  wai-tan  (väline alkeemia) ja  nei-tan  (sisemine alkeemia,  meditatsioonid )). Huang-ti'd 
seostatakse  pikaealisuse tehnikate leiutamisega. Teda peeti meditsiini ja farmaatsia isaks, samuti 
olevat tema ka kalendri, kokakunsti ja ettekuulutuste leiutaja/rajaja. 
Kuigi alkeemia katsed viisid paljude oluliste leidudeni ja avastusteni oli peamiseks eesmärgiks leida 
eliksiir , mis viiks keha hävimatuseni. Usuti, et teatud piisava  ajaga  (4320 aastat) kivid ja metallid 
võivad muutuda kinaveriks (punane mineraal) või kullaks. Arvati, et sellise alkeemia koostisosad 
omavad  maagiat.   Alkeemikud   saavutasid sama  tulemuse  transformatsiooni  kiirendamisega.  Nad 
viisid   läbi   riituseid,   mis   hõlmasid   palveid,   hea-endelist   püha   asupaika,   talismane,   manamisi. 
Alkeemikud tegid läbi nii välise kui ka seesmise puhastumise. Oma töö läbi sai ta aja ja ruumi 
valitsejaks. Tule võimsusega mängides (hou-hou  )imiteerisid alkeemikud kosmose rütme. Seeläbi 
suudeti metalli transformeerumise aega tuhandetelt aastatelt lühendada aasta, kuu või isegi hetke 
peale.   (Eliade   1987:   302-303)   Ilmselt   usuti,   et   kui   suudetakse   ka   metalli   transformeerimist 
mõjutada, suudetakse ka inimese eluajaga manipuleerida. 
Kokkuvõtvalt   võib   tõdeda,   et   alkeemikud    leidsid    oma   katsetustega   viise,   kuidas   tavaprotsesse 
mõjutada,   näiteks   metallide   muutumise   kiirendamine,   kuid   see,   kas   nad   ka   oma    elusid    said 
pikendada jääb vist kindla tõestuseta. Kindlasti aga  tasuks  õppida vanade taoismi maagide käest 
tegelikult   lihtsaid   võtteid   kuidas   elu   ja   sisemist   alkeemiat   paremaks   muuta,   mitte   surematuse 
eesmärgiga vaid lihtsalt kvaliteedi parandamise jaoks. Selliseid mõtteid ja võtteid kajastab ka Wu 
Wei, millest räägin järgmises peatükis täpsemalt. 
Wu Wei ehk Tao elukunst
Taoistlikke elu ja sisetunde parandamise näpunäiteid toob välja Wu Wei. Seda raamatut käsitledes 
leidsin väga palju õigeid mõtteid ja tegutsemisviise. Suur osa tarkustest sobib väga hästi tänapäeva 
inimestele   mõtlemiseks,   me   ei   tohiks   taoismi   tarkusesse   suhtuda,   kuid   millessegi   kaugesse, 
iganenusse.   Näiteks   kirjutab   Theo   Fischer,   et   Tao   ei   tunne   mingeid   meeleliste   naudingute 
piiranguid, ega kirjuta midagi ette. Kuid kaasaegsete inimestena olevat me kaotanud suhte oma 
kehaga , nimelt oleme organismi hooletusse jätnud. Tao-inimene leidvat täiesti iseenesest uue suhte 
oma kehaga, kuna see olevat vaimuga tervik. Autor ütleb, et kes tahab maailma täiel rinnal läbi 
elada, peaks õppima seda tajuma kõigi oma  meeltega , mitte ainult silmade-kõrvadega. Me ei tohiks 
oma tajusid eraldada, vaid need peaksid toimima kui üks tervik. (Fischer 2000: 87- 89) Teine autor 
lisab,   et   kui   inimene   lõpuks   mõistab   yin   ja   yingi   vahelise   tasakaalu   olulisust   ning   lõpetab 
loomulikkuse vastu võitlemise, saab see isik läbi Wu Wei valgustatuks. See sisaldab ka vabanemist 
püüdlustest end maailmale tõestada, inimene peaks hoopis maailmaga ja endaga leppima nii nagu 
see on loodud. (The Tao and Taoism)
Meie ühiskond 
Inimene on jäänud  iseendale  võõraks.  Omaenda  omadusi peab ta nõrkuseks, ta ei tunnusta neid, 
kuna ei tea nende jõudu. Siinkohal ei pea autor silmas ainult nõrkusi, vaid ka positiivseid tundeid – 
armastus,   rõõm,    kaastunne .  Ta    kardab    imelikul   kombel   igasuguseid   ehtsaid   tundeid,   hoolimata 
nende sisust.  Tao elamiskunsti soovitus on aga järgmine: Jätke kõigile oma tunnetele ruumi,  lubage  
endale, et nad teis täielikult  avanevad . Ärge peitke end tulevikus ühegi iseenda süvasisemusest 
tuleva meeleliigutuse eest. See on küll raske, kuid see seisund taganeb ning vabastab jõu, minetades 
hirmu.   Te   peate    loobuma    seotusest   oma   valede   tunnetega,   emotsionaalsetena   näivate 
mõtteprotsesside tühjusest ja sisutusest ning pöördumine tõelise aistingute poole, mis tulenevad 
iseendast. Nii peaksimegi me leidma enesega kontakti, millest kasvavat suur energia. Niipea kui 
hakkame tundma tundeid iseendast lähtudes, päev-päevalt  olevikus  elama, olevat me eneseteostuse 
rajal, kusjuures rada ise, meie argipäev olevat siis see teostumine. (Fischer 2000: 55-56)
Meditatsioon
On   mitmeid   viise,   kuidas    liikuda    valgustuse   suunas.  Taoism   tunneb   näiteks   mitut   liiki   joogat. 
Sellegi  esiplaanil  on jälle pikaealisuse saavutamine ning see tegeleb erinevate hingamistehnikatega. 
Kuid tee, mis võib viia suure tõenäosusega lõppeesmärgile lähemale, on meditatsioon. Toon välja 
Fischeri  poolt tsiteeritu Zhuangzi mõtete kohta: „Kui püsida äärmises vaikuses, hakkab paistma 
taevane valgus. Kes kiirgab taevast valgust, see näeb oma tõelist  Iseennast . Kes hoiab alal tõelist 
Iseennast,   teostab   Absoluudi. „Kuid enne, kui me  hakkame  meditatsiooni vaikusesse sisenema, 
peaksime kõigis enda seotustes selgusele jõudma ja need tükkhaaval kõrvale heitma. Kes tahab 
õigesti mediteerida, peaks olema vaba kõigist vaimu ja hingelist tervist piiravatest seotustest. 
Meditatsiooni sisuks on  vaikus , vaim peab olema vaba segavatest mõtetest. „Vaikuse harjutust“ 
võivat läbi viia igal pool, meditatsioon lihtsalt toimib või mitte. Samuti ei tohi meditatsiooniks võtta 
kindlat   aega   ja   seda   piiritleda.   Meditatsiooniga   tuleks   tegeleda   ilma   otsuseta,   ilma   sunnita, 
kehahoiakuga, mis on mugav, kõndides või  istudes . Iga minut, mis on õigesti mediteeritud, kaalub 
palju rohkem, kui tehes seda  tundide  kaupa  vales   vaimus . (Fischer 2000: 74-75)
Maagia meis  endis
Me reageerime elu igapäevastele sündmustele nii, et uurime iga sündmust mõistusega, me vajame 
analüüsimiseks mõtlemisaega. Kuid iga kord, kui  seisame  suure või väikse otsuse ees, blokeerime 
Tao mõju just selle protsessiga, mis meid reageeringuks ette valmistab. Meie sees  oleval  tarkusel ei 
ole   mingit   võimalust   tegutseda,   sest   me   ei   kuula   seda   ning   oleme   liiga   hõivatudise   lahenduse 
leidmisest . Me peaksime oma intelligentsi aga  usaldama  nii elu pisiasjades kui ka suurtes. Meil 
tuleks harjuda iga väikse väljakutse ja juhtumuse peale mitte mõtteid raiskama. Peaksime tegutsema 
intuitsiooni  impulsside järgi, mis tekivad iga väiksemagi sündmuse juures ja seda viivitamatult. 
Peaksime õppima seda  impulssi  tajuma – ja vastavalt tegutsema, vaevamata end küsimustega, kas 
see on õige või vale. Samuti selgitab Fischer, et kui usaldame enda sisetunnet ja otsuse järel leiame, 
et käitusime valesti, siis see kestab vaid hetke, pikemas perspektiivis tulevat välja otsuse õigsus. 
Autor kinnitab, et tema ei ole kunagi pidanud kahetsema, et usaldas intuitsiooni eneses. (Fischer 
2000: 91-92)
Nagu näha, on Taoismil pakkuda palju tarkusi, mis aitavad tänapäevalgi inimesi enese sisse vaadata 
ja  muresid  lahendada või vähemalt leevendada. Seejuures ei vaja taoistlik eneseabi mingeid suuri 
vahendeid,   me   peame   iseendast   leidma   jõu   ja   vastused.   Peame   leidma   aega   iseendale   ja 
keskenduma siis, kui  tunneme  selleks õige hetke olevat. Ei ole mõtet vägisi proovida asju muuta, 
tuleb kulgeda ja õiged  hetked  lihtsalt ära tunnetada. Kuigi Taoismi tarkus julgustab inimesi leidma 
vastuseid ja jõudu enda seest, siis Taoism on kasutatud ka muid vahendeid enda ja ümbritseva 
kaitsmiseks. 
Amuletid 
Hani   dünastia   ajal   hakkasid   inimesed   kaela   või   käe   ümber   amulette   kandma.   Need   talismanid 
tähistasid tihti Taoismi jumalikustatud isikuid, nagu „Tormijumal“ või ka Lao Zi. Amuletid pidid 
kaitsma  kurjade   vaimude  eest ja neid ka eemale  ajama  või tapma, lisaks pidid need ka head õnne ja 
rõõmu  tooma . Mündi  pealis  või legend oli üldjuhul samasuguse alatooniga nagu ka keiserlikud 
käsud ja  dokumendid , näiteks algasid need sõnadega „austa seda käsku...“ või „ruttu, ruttu, see on 
käsk...“. Taoismi talismanide juures oli oluliseks osaks maagiline kirjutamine, mis sisaldas maagilisi  
taoismi märke ja  retsepte . Kuid maagilist kirjutamist võisid mõista vaid taoismi  preestrid , kuna 
kõigil ei võinud ju vaimude üle kontrolli olla. Toon mõningaid näiteid taoismi amulettidest, mille 
kirja on suudetud mõista. 
Kõige äärmiste vasaku ja parema poolsete märkide päritolu ei ole hiina keelest, 
vaid taoistlikkust „maagilisest kirjutamisest“. Vasakul üleval olev märk tähistab 
maagilises kirjakeeles hiina lei'd, mis tähendab „torm“ ja  viitab  „Tormijumalale“. 
Alumine  osa  vastab  maagilises  keeles  „käskima“.   Parempoolne   kõige  ülemine 
märk, mis meenutab kahvlit, tähistab „tapma“ mõistet. Kolm väikest ringi allpool tähistavad sõnu 
„vaim“ või „hing“. Seega neid märke võib lugeda kui „Tormijumal käsib deemonid tappa“. 
Kuigi   sellel   amuletil   ei   ole   pealist,   jutustab   see   siiski   olulist   taoismi   lugu. 
Keskel august paremal pool istub Lao Zi  hoides  paremas käes valitsuskeppi. 
Vasakul pool auku istub  Zhang  Daoling, kelle taga on tiiger. Amuletti kõige 
üleval on seitse tähte, mis moodustavad suure vankri tähtkuju. Lao Zi jalgade 
all   on    kilpkonn    põimunud   maoga,   mis   lõpuks   arenes   taoismi   sõjajumal 
Zhenwuks. Taoismi traditsiooni järgi ilmus Lao Zi Zhang Daolingile praeguse Sichuani mäel ja 
kuulutas ta „Taevasaadikuks“, kes saadeti Hani dünastia inimesi  kurjast päästma. Zhang Daoling 
siis rajaski esimese religioosse taoismi sekti „ Viis riisi buššelit“. 
See on silmusega amulett, mis tähendab, et see oli mõeldud kaelas või vöökohas 
kandmiseks. Pealdist tuleb lugeda ülevalt alla ja paremalt vasakule, kui  jiang  fu bi  
xie, mis tähendab „saada alla head õnne ja hoia kuri eemale“. Keskel asetseb yin 
yangi märk, mida on tutvustatud muutsute raamatus. (Taoist Charms...)
Kokkuvõte
Taoismi puhul võib jääda  piiritlemata  maagia ja niiöelda normaalse vaheline ala.  Minule  tundub et 
suur   osa   taoistlikust   tarkusest   ongi   tegelikult   maagiline.   Oleks   suurepärane   leida   enese   seest 
avastamata jõud ja vägi, seda kuulata ja targemini tegutseda, kas see ei olegi mitte maagia. Nagu 
juba öeldud, taoistlik tarkus tundub kohati kerge, kui  suuta  ideed mõista sügavamalt, et peab enda 
sisse vaatama ja kulgema harmoonias ümbrusega, kuid reaalselt ei ole see  sugugi  nii lihtne. Kõik 
peab loomulikult tulema, vägisi ei saa inimene vastuseid leida. Taoism kasutab erinevaid võtteid elu 
parandamiseks.   Näiteks   üheks   taoismi   juhtmotiiviks   on   olnud   pikaealisus   otsingud,   seda   on 
alkeemikud proovinud saavutada ning keegi ei oska kindlalt ütelda kaua nad siis elanud on. Samuti 
kasutatakse meditatsiooni ja intuitsiooni, kõik jällegi millegi parandamiseks. Samuti on  hiinlased  
kasutanud hulganisti amulette, mis pidavat kaitsma kurjade vaiude eest ning ühtlasi tooma jõukust 
ja õnne. Nagu mitu korda tekstis olen väitnud, usun, et meiegi peaksime taoismi tarkusest õppima ja 
neid tõdesi omaks võtma, kunagi ei või teada, äkki saame ka meie maagiast osa! 
Allikad ja kirjandus:
1. Eliade, Mircea. The Ecyclopedia of Religion, Vol 14. New  York : Macmillan Publishing 
Company, 1987. „Taoism“, Baldrian, Farzeen. 
2. Fischer, Theo. Wu Wei (Tao elukunst). Tallinn: Olion, 2000
3. Hattstein, Markus. Maailmareligioonid. Tallinn: Koolibri, 2007.
4. Taoist charms. ht
  tp://primaltrek.com/daoist.html     kasutatud 22.09
5. The Tao and Taoism. ht
  tps://web.cn.edu/kwheeler/chinese_taoism.html     kasutatud 22.09.2012